3-2-1-11-98 · Riigikohus

3-2-1-11-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. veebruaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat T. Keevalliku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. jaanuaril

1998. a

Advokaadibüroo Eomois & Keevallik OÜ kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 26. septembri 1997. a otsuse advokaadibüroo Eomois & Keevallik OÜ hagis

Emil Urbeli vastu varalise kahju 11 660 krooni hüvitamiseks.

11. juunil 1996. a toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles Emil Urbeli juhitud sõiduauto Volvo 240

sõitis tagant otsa sõiduautole Peugeot 306, mida juhtis Toomas Keevallik ja mida Advokaadibüroo

Eomois & Keevallik (edaspidi advokaadibüroo) kasutas AS-ga Foreks-Liising sõlmitud

kasutusliisingu lepingu alusel.

Esitatud hagis palus advokaadibüroo Emil Urbelilt välja mõista TsK § 448 alusel 11 660 krooni

avariijärgsete kahjude hüvitamiseks: 20 krooni avariilise sõiduki tasulises parklas hoidmise eest, 190

krooni Toomas Keevalliku taksoga kojusõidu eest autoparklast Keilasse, 5600 krooni renditasu AS-lt

A-Rent renditud sõiduauto Nissan Sunny eest ja 5850 krooni AS-lt Kommest-Auto renditud

sõiduauto Peugeot 405 eest.

Tallinna Linnakohus jättis 26. mai 1997. a otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on auto

paigutamine tasulisse parklasse hageja vabal tahtel tehtud kulutus, mille sissenõudmiseks kostjalt

puudub alus. Takso kasutamise eest 190 krooni nõue ei kuulu rahuldamisele, sest Tulika Takso

kviitungist ei nähtu, kes oli kliendiks 11. juunil 1996. a sõidul Tallinnast Keilasse. Hageja ei pidanud

pärast liiklusõnnetust tasuma liisingumakseid kasutuskõlbmatuks muutunud sõiduauto Peugeot 306

eest, kuna seaduse analoogia alusel tuleb liisingulepingule kohaldada rendiseaduse sätteid ja selle

seaduse § 17 lg 1 ja kasutusliisingu lepingu kohaselt lõppes leping sõiduauto kasutuskõlbmatuks

muutumisega. Seega on hageja küll tasunud AS-dele A-Rent ja Kommest-Auto renditasu, kuid samal

ajal jätkanud liisingutasu maksmist lõppenud liisingulepingu järgi omal soovil põhjendamatult ka

Foreks-Liisingu AS-le. AS-le A-Rent tasutud renditasu ei kuulu kostjalt sissenõudmisele ka seetõttu,

et nende rendilepingute järgi oli rentnikuks füüsiline isik Toomas Keevallik, mitte advokaadibüroo.

AS-i A-Rent arvest advokaadibüroole ei nähtu, millise perioodi ja millise lepingu järgi renditasu

nõutakse. Kuna puudub põhjuslik seos kostja põhjustatud avarii ja hageja kantud kulutuste vahel, siis

tuleb hagi TsK § 448 lg 1 järgi jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on TsK

§ 448 järgi kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise tingimuseks põhjuslik seos

õigusrikkumise ja kulutuste vahel. Kahjuks pole mitte igasugused kulutused vaid üksnes need,

milliseid isik õigusrikkumise tõttu tegema pidi, s.t. õigusrikkumine pidi kulutused vältimatult kaasa

tooma. Põhjuslikku seost õigusrikkumise ja kulutuste vahel pole, kui viimaste tegemine sõltus neid

teinud isiku soovist. Hageja poolt nõutud kulutusi liiklusavarii vältimatult kaasa ei toonud. Seega on

hagi rahuldamine välistatud ja asjasse ei puutu linnakohtu järeldused hageja ja Foreks-Liisingu AS-i

vahelise kasutusliisingu lepingu kohta. Selle lepingu järgi tehtud kulutuste hüvitamist pole nõutud ja

seega ei oma asjas tähtsust, kas samaaegselt hagetavate kulutustega maksis hageja ka avariis

kahjustatud auto eest liisingumakseid või mitte. Apellatsioonkaebus ei anna alust ka linnakohtu poolt

tõenditele antud hinnangut muuta. Apellant ei esitanud esimese astme kohtus põhjendust, et auto tuli

parklasse paigutada, kuna võimalik polnud lukustada uksi, kasutada kesklukustust ja signalisatsiooni.

Seega ei järginud hageja TsKS §-s 289 sätestatut. Samuti on kaebuses viidatud tõendile, mida

ringkonnakohus istungil vastu ei võtnud.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsK §-i 448, mille kohaselt kuulub isikule

tekitatud kahju selle tekitaja poolt hüvitamisele täies ulatuses. Liiklusõnnetuse põhjustamisega rikkus

kostja tavalise tsiviilkäibe tingimusi, kuna võimalik polnud liisingulepingu järgi sõiduauto Peugeot

kasutamine ja hageja pidi avariilise sõiduki parkima lähemasse parklasse, hageja töötaja pidi sõitma

taksoga parklast oma elukohta ning seejärel kuni 3. juulini 1996. a pidi hageja rentima odavamaid

madalama klassi sõidukeid. Erinevalt linnakohtust leidis apellatsioonikohus, et hageja ja Foreks-

Liisingu AS vaheline kasutusliisingu leping ei lõppenud. Seega pidi hageja selle lepingu järgi tasuma

liisingumakseid, kuigi liisitud sõiduautot sellele avariiga tekitatud vigastuste tõttu kasutada ei saanud.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei tuginenud linnakohtus asjaolule, et auto parklasse

toimetamise tingis võimatus lukustada selle uksi, kasutada kesklukustust ja signalisatsiooni.

Linnakohtule olid esitatud tõendid sõidukile avariiga tekitatud kahjustuste ja sõiduki avariijärgse

seisukorra kohta. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et sõidukeid rentis füüsiline isik Toomas

Keevallik. Sellega otsustati Toomas Keevalliku õiguste üle, keda protsessi ei kaasatud ja rikuti TsKS

§-s 318 lg 1 p 3 sätestatut. Kohus pole põhjendanud, miks ei arvestatud AS-i A-Rent arvet hagejale

sõiduauto rendi tasumiseks ja hageja maksekorraldust selle tasumise kohta. Ringkonnakohus jättis

põhjendamatult vastu võtmata AS-i A-Rent teatise, milles kinnitati rendilepingu sõlmimist hageja,

mitte aga Toomas Keevallikuga. Kuna hageja sai selle teatise alles 27. mail 1997. a, siis ei saadud

seda varem esitada.

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele materiaalõiguse normi

väära tõlgendamise tõttu.

Linnakohus leidis, et tõendatud ei ole hageja poolt sõiduauto rentimine AS-lt A-Rent ning takso

kasutamine sõiduks autoparklast Keilasse. Neid järeldusi on linnakohus põhjendanud vastavuses

TsKS §-s 232 lg 4 sätestatuga. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme keeldudes hagejalt vastu

võtmast tõendina AS-i A-Rent teatist, mis pidi kinnitama, et autot rentis advokaadibüroo, aga mitte

T. Keevallik isiklikult. Ringkonnakohtule võib hilinenud tõendit esitada siis, kui seda tõendit ei olnud

võimalik saada ja kohtule esitada varem või oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus.

Sellekohased põhjendused tuleb TsKS § 289 kohaselt esitada apellatsioonkaebuses. Hageja seda ei

teinud. Kuna apellatsioonkaebus ei andnud alust tõenditele antud hinnangu muutmiseks, siis ei ole

alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata hagi taksosõidu eest 190

krooni väljamõistmiseks kostjalt ja renditasu 5600 krooni väljamõistmiseks kostjalt AS-lt A-Rent

renditud auto eest.

Alusetu on kassaatori väide kohtute poolt TsKS § 318 lg 1 p 3 rikkumise kohta. Linnakohus leidis

kohtuotsuse põhjendavas osas, et AS-ga A-Rent sõlmitud rendilepingu järgi on rentnikuks füüsiline

isik Toomas Keevallik, mitte advokaadibüroo. Kohtuotsusega Toomas Keevalliku õiguste ja

kohustuste üle aga ei otsustatud.

TsK § 448 lg 1 kohaselt kuulub varale tekitatud kahju täielikult hüvitamisele kahju tekitanud isiku

poolt. Varaline kahju väljendub vara vähenemises õigusrikkumise tagajärjel. Õige on ringkonnakohtu

otsuses märgitu, et kahju hüvitamise kohustise tekkimise kohustuslikuks tingimuseks on põhjusliku

seose olemasolu õigusrikkumise ja kahju vahel. Kuna advokaadibüroo pole tõendanud põhjuslikku

seost, et liiklusõnnetuse tõttu pidi ta oma tegevuse jätkamiseks sõiduautosid rentima, siis on hagi AS-

le Kommest-Auto tasutud rendi 5850 krooni nõudes jäetud põhjendatult rahuldamata.

Kohtuotsus kuulub tühistamisele osas, millega jäeti rahuldamata avariilise sõiduauto parklas

hoidmise tasu. Kohtud on leidnud, et avariilise sõiduauto tasulisse parklasse paigutamine ei olnud

vältimatu. Kolleegium leidis, et küsimuse lahendamisel, kas esineb põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja

selles vigastatud sõiduki hoidmise vahel lähimas tasulises parklas, tuleb lähtuda sõiduauto tehnilisest

seisundist ja sellest, kas sõiduki kasutamine avariijärgselt oli liikluseeskirja arvestades lubatud,

liiklusohutust arvestades võimalik ja millised hoiutingimused olid vajalikud vältimaks sõiduki edasist

kahjustamist.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 1997. a otsus tühistada osas, millega

jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 26. mai 1997. a otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata

20 krooni parklatasu nõudmiseks ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

kohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada advokaadibüroole Eomois & Keevallik 23. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed. J. Luik, Vernik