3-2-1-10-98 · Riigikohus

3-2-1-10-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. veebruaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 26. jaanuaril 1998. a

KAS Farret kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

15. septembri 1997. a otsuse Kaja Priki hagis KAS Farret vastu 850 000 krooni saamiseks ja

KAS Farret vastuhagis Kaja Priki vastu lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Kaja Prikk ja kindlustusaktsiaselts (KAS) Farret

16. augustil 1995. a varakindlustuslepingud nr 000 704 ja nr 000 705 Harju maakonnas Saue vallas

Hüüru külas Kalda 13 asuva hoone ja vara kindlustamiseks kuni 15. augustini 1996. a. 19. veebruaril

1996. a hävisid hoone ja vara tulekahjus. 26. juunil 1996. a keeldus kostja hagejale kindlustushüvitise

väljamaksmisest. Keeldumise aluseks tõi kostja KAS-i Farret poolt 27. juulil 1992. a kehtestatud

üldtingimused vara kindlustamiseks punkti 7. K. Prikk esitas hagi KAS-i Farret vastu

kindlustushüvitise 850 000 krooni saamiseks. KAS Farret esitas Kaja Priki vastu 12. novembril

1996. a vastuhagi, milles palus tunnistada KAS-i Farret ja Kaja Priki vahel 16. augustil 1995. a

sõlmitud kindlustuslepingud nr 000 704 ja 000 705 kehtetuks algusest peale, kuna KAS Farret tegi

tehingud eksimuse mõjul. KAS Farret ei teadnud, et hageja ise ei kasuta kindlustatud hoonet ja hoone

välisseinte konstruktsioon ei vasta projektile.

Linnakohus rahuldas Kaja Priki hagi summas 839 000 krooni ja jättis KAS-i Farret vastuhagi

rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt loetakse TsK § 165 lg 1 järgi leping sõlmituks, kui poolte

vahel on nõutavas vormis saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Pooled saavutasid

kokkuleppe kõigis lepingu olulistes punktides. Pooled kohustusid kõrvalekaldumatult täitma

kindlustamise üldtingimusi, mis on kindlustustunnistuse lahutamatu osa. Kindlustatud hoone hävis

tules. Vastavalt lepingutele mõistis kohus KAS-lt Farret välja kindlustushüvitise ja arvestas sellelt

maha summa, mis oli lepingus ette nähtud omavastutusena tulekahju korral. Vastuhagi jättis kohus

rahuldamata seetõttu, et TsÜS § 67 lg 4 kohaselt eksimuse tõttu tehingu kehtetuks tunnistamise hagi

aegumistähtaeg on kuus kuud asjast, mil isik sai teada või pidi teada saama eksimusest. Vastuhagi

esitati 12. novembris 1996. a. Hagis väidetavatest asjaoludest sai kostja teada märtsis 1996. a. Hageja

nõudis aegumise kohaldamist.

Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Nordika Kindlustuse AS, kes palus kohtuotsuse

tühistada ja teha uue otsuse jättes K. Priki hagi KAS-i Farret vastu rahuldamata ja rahuldada KAS-i

Farret vastuhagi K. Priki vastu olulise eksimuse mõjul sõlmitud kindlustuslepingute kehtetuks

tunnistamiseks.

Apellatsioonikohus rahuldas kaebuse osaliselt ning muutis linnakohtu otsust Kaja Priki kasuks

väljamõistetava summa suuruse osas ja mõistis KAS-lt Farret välja 680 460 krooni. Otsuse motiivide

kohaselt ei saa seadus olla lepingu lahutamatuks osaks. Selleks on üldtingimused vara

kindlustamiseks, mille kinnitamise õigus on kindlustusandjal. Ei ole tõendatud, et hageja oleks

rikkunud üldtingimuste p 7. Kindlustatud vara väärtuseks on tema tegelik väärtus kui hoonest on

säilinud alla 40%. Tegelikuks väärtuseks on hoone taastamisväärtus, millest tuli maha arvata hoone

kulum.

Kassatsioonkaebuses palus KAS Farret apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus rikkus oluliselt

protsessiõiguse norme. Apellatsioonikohus on teinud otsuse isiku suhtes, keda asja arutamisele ei

kaasatud. Kindlustusseaduse § 53 alusel lõpetas KAS Farret kindlustustegevuse kindlustusportfelli

üleandmisega Nordika Kindlustuse AS-le ning KAS-i Farret õigusjärglaseks sai Nordika Kindlustuse

AS. Kohus võttis õigusjärglase apellatsioonkaebuse menetlusse ja kutsus Nordika Kindlustuse AS-i

kohtuistungile. Seega lubas kohus TsKS § 74 lg 1 alusel kostja õigusjärglasel astuda protsessi

väljalangenud poole asemel ilma seda nõuetekohaselt määrusega vormistamata. Kohus tegi otsuse

aga KAS-i Farret suhtes, keda apellatsioonikohus asja ei kaasanud.

Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebus on alusetu ja põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

Õigusjärglus on võimalik igas protsessi staadiumis. Seadus ei nõua, et õigusjärglase protsessi

kaasamine peab olema vormistatud määrusega.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus on otsuse teinud isiku suhtes, keda asja ei kaasatud,

ei ole õige. KAS Farret oli protsessis kostja. Esimese astme kohus vaatas asja läbi kostja KAS-i

Farret suhtes, kes esitas ka kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise teate. Kuigi

apellatsioonkaebuse esitas end kostja õigusjärglaseks pidav Nordika Kindlustuse AS, kes palus

tühistada kohtuotsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi KAS-i Farret suhtes jätta rahuldamata ja

rahuldada KAS-i Farret vastuhagi, luges linnakohus apellatsioonkaebuse esitajaks KAS-i Farret.

Kaebusele Nordika Kindlustuse AS tõendeid kostja õigusjärgluse kohta ei lisanud.

Apellatsioonikohus kutsus kohtuistungile Nordika Kindlustuse AS-i. Apellatsioonikohus kostja KAS-

i Farret väljalangemise ja õigusjärglase protsessi lubamise osas seisukohta ei võtnud ja tegi otsuse

KAS-i Farret suhtes. Seega ei lugenud apellatsioonikohus KAS-i Farret protsessist väljalangenuks.

Kuna KAS-i Farret seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsunud, tuleb apellatsioonikohtu

otsus igal juhul tühistada TsKS § 318 lg 1 p 2 alusel.

Asja arutamise esemeks oleva vaidluse subjekti väljalangemise korral lubab kohus TsKS § 74 lg 1

kohaselt õigusjärglasel astuda protsessi väljalangenud poole asemel. Õigusjärglus on võimalik igas

protsessi staadiumis. Kui apellatsioonikohus kutsus apellandina kohtuistungile ainult Nordika

Kindlustuse AS-i, pidi apellatsioonikohus protsessis määratlema ka Nordika Kindlustuse AS-i

protsessuaalse seisundi. See nõue tuleneb TsKS § 307, mille kohaselt protsessiosaliste avaldused ja

taotlused kõikides küsimustes, mis on seotud asja läbivaatamisega apellatsioonikohtus, lahendab

kohus pärast teiste protsessiosaliste arvamuste ärakuulamist.

Kui Nordika Kindlustuse AS on kostja õigusjärglane, siis saab kohus otsuse teha ainult Nordika

Kindlustuse AS-i suhtes.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Nordika Kindlustuse AS-le 15. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat)

krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa