3-3-1-1-98 · Riigikohus

3-3-1-1-98

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. jaanuaril 1998. a.

Aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebuste läbivaatamine

protsessiosaliste ringimääramise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 29. jaanuaril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju

maavanema kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 1997. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3/211/97.

Protsessiosalisena võttis istungist osa aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis esindaja vandeadvokaat

Toomas Bekker.

Harju maavanema 28. augusti 1996. a. korraldusega nr. 927 registreeriti aktsiaseltsi Mõigu EK

registriandmete muudatus ja loeti aktsiaseltsi uueks nimeks aktsiaselts Mõigu KEK. Maavanema

10. septembri 1996. a. korraldusega nr. 985 tühistati see korraldus. Harju maavanema 19. septembri

1996. a. korraldusega nr. 1049 tühistati ka 10. septembri 1996. a. korraldus nr. 985 põhjusel, et

viimane ei vastanud Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 87 p. 1 sätestatud vorminõuetele.

Harju Maavalitsuse ettevõtteregistri 15. augusti 1996. a. teatise kohaselt polnud ärinimi AS Mõigu

KEK kantud ettevõtteregistrisse. Sarnase nimega on aga registreeritud aktsiaselts Mõigu EK. AS

Mõigu EK kanti 11. detsembril 1996. a. Tallinna Linnakohtu 10. detsembri 1996. a. otsuse alusel

äriregistrisse aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis nime all.

AS Mõigu EK esitas 19. septembril 1996. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

seadusevastaseks Harju maavanema 28. augusti 1996. a. korraldus nr. 927. Kaebaja leidis, et

registriandmete muudatus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 343

kinnitatud ettevõtteregistris registreeritud ettevõtete andmete muudatuste registreerimise ajutise korra

punktiga 5, mille kohaselt registreerija keeldub muudatuste tegemisest, kui registreerimiseks on

esitatud ebaõiged andmed. Registreerimiseks esitati aktsiaseltsi Mõigu EK 19. juuli 1996. a.

üldkoosoleku protokoll. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning otsuste tegemisel ei

järgitud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirja nõudeid. Üldkoosoleku kokkukutsunud Rein Pulk ja tema

poolt esindatav ühistu Mõigu FAK pole aktsiaseltsi Mõigu EK aktsionärid. See nähtub seltsi

aktsiaraamatust ja Harju Maakohtu 2. jaanuari 1996. a. otsusest tsiviilasjas nr. 2-42/96. Ebaõigeid

andmeid sisaldaval üldkoosoleku protokollil pole õiguslikke tagajärgi.

Tallinna Halduskohtu 12. mai 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-77/97 tunnistati maavanema

kaevatud korraldus täielikult seadusevastaseks ja tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata ning teha uus

korraldus. Kohus leidis, et aktsiaseltsi Mõigu EK 19. juuli 1996. a. üldkoosolekul vastuvõetud

põhikirjamuudatused on õigustühised. Registreerija peab kontrollima muudetavate andmete vastavust

registris sisalduvate andmetega. 11. detsembril 1996. a. kanti aktsiaselts Mõigu EK aktsiaseltsi Mõigu

Ehituskoondis nime all äriregistrisse. Maavalitsus ei edastanud 19. juuli 1996. a. üldkoosoleku

otsusest tulenevaid põhikirjamuudatusi ettevõtteregistrisse. Sellest tulenevalt pole aktsiaseltsil Mõigu

KEK tekkinud juriidilise isikuna õigusvõimet. Halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks

füüsilised ja juriidilised isikud. Aktsiaselts Mõigu KEK pole juriidiline isik ja Halduskohtumenetluse

seadustiku mõttes ei saa ta kolmanda isikuna osaleda aktsiaseltsi Mõigu EK kaebuse läbivaatamisel.

Sellele otsusele esitati apellatsioonkaebus aktsiaseltsi Mõigu KEK nimel. Apellatsioonkaebuses

paluti tühistada apelleeritav kohtuotsus ja lõpetada menetlus. Apellandi arvates on kohus rikkunud

protsessiõiguse norme, kui ta kõrvaldas asja arutamiselt aktsiaseltsi Mõigu KEK. HKS § 5 lg 1

mõttes võib protsessiosaliseks olla igaüks, kelle küsimust antud haldusasjas arutatakse. Põhiseaduse

§ 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Aktsiaselts Mõigu KEK on

antud haldusasjas kolmas isik, kuna kaevatud korralduse vaidlustamine ja asja arutamisel tuvastatud

asjaolud võivad mõjuda tema õigustele ja kohustustele. Vaidlustatud korralduse aluseks olnud

üldkoosoleku otsused on vaidlustatud tsiviilkorras. HKS § 3 lg 2 p. 1 ja 3 kohaselt ei kuulu

halduskohtu pädevusse kaebused, mille lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega. Seepärast

tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Kohtuotsuse motiveerimisel arvestatud Tallinna Ringkonnakohtu

27. detsembri 1996. a. otsus on tehtud teiste protsessiosaliste suhtes. Maavanema kaevatud korralduse

seadusevastaseks tunnistamiseks pole alust enne, kui 19. juuli 1996. a. üldkoosoleku otsused on

tsiviilkohtupidamise korras tühistatud. Korraldus anti Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a.

määrusega nr. 343 kinnitatud ajutise korra alusel. Seda korda pole maavanem rikkunud.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 1997. a. otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus ja asi

saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Kohus leidis, et vaidlustatud

korraldus on vahetult suunatud aktsiaseltsi Mõigu KEK vastu, mistõttu tema osalemine protsessis on

kohustuslik. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kuna aktsiaselts Mõigu KEK pole juriidiline isik, siis

puudub tal Halduskohtumenetluse seadustiku mõttes õigus osaleda aktsiaseltsi Mõigu EK kaebuse

läbivaatamisel kolmanda isikuna.

Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused AS Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanem,

kes paluvad tühistada kasseeritud kohtuotsuse ja jätta muutmata Tallinna Halduskohtu otsuse.

Aktsiaselts Mõigu Ehituskoondis leiab, et kohtuotsus on põhjendamatu materiaalõiguse (TsÜS §-d 5

lg 1 ja 37 lg 1) ja kohtumenetluse seaduse (HKS § 5 lg 1 ja 12 lg 1 p. 4 ning TsKPS § 68 lg 2)

rikkumise tõttu. Seaduslik ja põhjendatud on Tallinna Halduskohtu otsus. HKS §-s 5 lg 1 sätestatud

igaühe õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse saab kasutada ainult isik. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt

omandab isikute ühendus juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisega. AS Mõigu KEK polnud

halduskohtu istungi ajaks ega ka praegu kantud Ettevõtteregistrisse ega Äriregistrisse. Seega pole

aktsiaseltsi Mõigu KEK osalemine protsessis võimalik ega kohustuslik. Juba Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. aprilli 1997. a. otsusega tsiviilasjas nr. II-2/259/97 tuvastati, et

AS Mõigu KEK pole isik ja kehtiva tsiviilkohtupidamise seadustiku kohaselt pole tal tsiviilprotsessi

teovõimet. See tõend on Tallinna Halduskohtu toimikus. Juriidilise isiku protsessiteovõime

õiguslikud alused on tsiviil- ja haldusprotsessis ühtsed.

Harju maavanem leiab, et ta on kogu aeg olnud seisukohal, et kaevatud korraldus on seadusevastane

ja tuleb tühistada. Seaduslik ja põhjendatud on Tallinna Halduskohtu otsus. Ringkonnakohus pole

otsuse tegemisel arvestanud TsÜS §-dega 5 lg 1 ja 37 lg 1, HKS §-dega 5 lg 1, 12 lg 1 p. 4 ja 36 lg 1

p. 2 ning TsKPS §-ga 68 lg 2. Isikud jagunevad TsKS § 5 kohaselt füüsilisteks ja juriidilisteks.

Halduskohtu istungi ajaks polnud sellist juriidilist isikut nagu AS Mõigu KEK. TsÜS § 37 lg 1

kohaselt omandab isikute ühendus juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisega. AS Mõigu

KEK pole kunagi kantud Ettevõtteregistrisse ega Äriregistrisse.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

AS Mõigu KEK ei saa käesolevas kohtuasjas esineda protsessiosalisena. Harju maavanema

vaidlustatud korraldusega ei tekkinud aktsiaseltsi Mõigu KEK. Korraldusega üksnes registreeriti

aktsiaseltsi Mõigu EK registriandmete muudatus ja loeti aktsiaseltsi uueks nimeks AS Mõigu

KEK. Ettevõtteregistrisse oli kantud AS Mõigu EK ja äriregistrisse on kantud AS Mõigu

Ehituskoondis, mitte aga AS Mõigu KEK. HKS §-dest 5 ja 12 lg 1 tuleneb, et protsessiosalisteks

halduskohtus saavad olla üksnes füüsilised ja juriidilised isikud, teatud juhtudel ka juriidiliseks

isikuks mitteolev isikute ühendus, kohalik omavalitsus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia asutus

ja organ, kellele on seadusega pandud riiklik või teenistuslik järelevalve §-s 4 nimetatud organi või

ametiisiku õigusakti peale, ning §-s 4 nimetatud organ, asutus või ametiisik. AS Mõigu KEK pole

käsitatav ühenagi nendest. Seetõttu puudub tal haldusprotsessuaalne õigussubjektsus. Järelikult on

ebaõige Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et aktsiaseltsi Mõigu KEK osalemine protsessis on

kohustuslik.

Aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebused tuleb rahuldada.

Ringkonnakohtu kasseeritud otsus tuleb tühistada.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebused.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3/211/97.

Tagastada kassatsioonikautsjonid aktsiaseltsile Mõigu Ehituskoondis 423 (nelisada

kakskümmend kolm) krooni ja Harju Maavalitsusele 422.50 (nelisada kakskümmend kaks

krooni ja 50 senti).

Määrus jõustub 9. veebruaril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel