3-2-1-7-98 · Riigikohus

3-2-1-7-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. jaanuaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, A. Petersoni

ja tema esindaja vandeadvokaat E. Jundase ning ühistu "Tehnik" esindaja vandeadvokaat

I. Koolmeistri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. jaanuaril 1998. a

Ahti Petersoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

26. septembri 1997. a otsuse Ahti Petersoni hagis ühistu "Tehnik" vastu üldkoosoleku otsuste ja

ühistu toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ostis Ahti Peterson 1. veebruaril 1994. a Ilmar Maksonilt ühistu "Tehnik"

osaku maksumusega 500 krooni. 3. veebruari 1994. a ühistu juhatuse otsusega võeti A. Peterson

ühistu liikmeks. 16. märtsil 1994. a tunnistas ühistu erakorraline üldkoosolek hageja ja I. Maksoni

vahelise ostu-müügilepingu tühiseks ja luges I. Maksoni ühistu liikmeks.

Hageja väidete kohaselt ei lubatud tal osa võtta 8. märtsi 1994. a üldkoosolekust, millega rikuti tema

õigusi, mis on sätestatud ühistuseaduse (ÜS) §-s 17 ja põhikirja p-s 19. 16. märtsi 1994. a

üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti ÜS § 38 ja ühistu põhikirja p. 44 nõudeid. Hagejat koosolekule

ei kutsutud. Koosolekul võttis hääletamisest osa I. Makson, kellel selleks õigused puudusid. Seega ei

saanud üldkoosolek esineda ühistu juhtorganina ÜS § 35 mõttes. Kostja on alusetult sekkunud ostu-

müügi tehingusse, kuulutades selle õigustühiseks ja ignoreerides liikmelisusest tulenevaid õigusi.

Hageja palus tunnistada seadusevastaseks ja tema õigusi rikkuvaks tema mittelubamine osaleda

ühistu 8. märtsil 1994. a üldkoosolekul. Samuti taotleb hageja 16. märtsi otsuse kehtetuks

tunnistamist ning tema õiguste tunnustamist ühistu "Tehnik" liikmena alates 3. veebruarist 1994. a.

Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt puudus juhatuse otsus hageja ühistu liikmeks

vastuvõtmise kohta. 3. veebruari 1994. a juhatuse otsuse originaali kohtule ei esitatud. 3. veebruari

1994. a kuupäeva kandev ja juhatuse otsusena pealkirjastatud dokument ei kujutanud endast juhatuse

otsust hageja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks. Sellest tulenevalt ei tekkinud hagejal ühistu liikme

õigusi ja kostja tegevus ei saanud tema kui liikme õigusi rikkuda. Kostja ei pidanud hagejat kutsuma

üldkoosolekule, mistõttu ei saa olla ebaseaduslik tema kõrvaldamine 8. märtsi 1994. a

üldkoosolekult. Kohus leidis, et juhatuse esimehe tegevus ei vastanud ÜS § 30 ja ühistu põhikirja

p 30 nõuetele. Otsuse kohaselt hageja ei ole täitnud ÜS § 30 lg 2 ja ühistu põhikirja p 30 nõudeid.

Osamaksu omandaja ei esitanud juhatusele avaldust ühistu liikmeks astumiseks. Ka osamaksu

võõrandaja ei esitanud ühistu juhatusele avaldust ühistust lahkumiseks ega osaku võõrandamise

tõendit. Kohus märkis, et üldkoosoleku otsusega tehingu õigustühiseks tunnistamine ei loonud

hagejale mingeid õiguslikke tagajärgi.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt ÜS § 30 lg-le 2 peab osamaksu

võõrandamisest teatama ühistu juhatusele, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos

võõrandaja ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Sama

sätestab ka ühistu põhikirja p 30. Seda korda ei ole järgitud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

hagejat ei ole ühistu liikmeks vastu võetud. Kuna hageja ei olnud ühistu liige, siis ei saanud kostja

tema kui ühistu liikme õigusi rikkuda. Maakohus on põhjendatult viidanud ÜS § 15 lg-le 5, mis

annab isikule õiguse esitada kohtusse kaebus üldkoosoleku otsusele liikmeks vastuvõtmisest

keeldumise korral. Seda võimalust ei ole hageja kasutanud.

Kassatsioonkaebuses palus hageja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt

vormistati osaku võõrandamine ÜS § 30 ettenähtud korras, s.o. ostu-müügilepinguga. I. Makson

esitas ühistust lahkumise ja hageja ühistu liikmeks astumise avalduse. 3. veebruaril 1994. a kinnitas

ühistu juhatus osaku ostu-müügi tehingu. Juhatuse seda otsust ei ole üldkoosolek tühistanud. Ühistu

osakute arvestuse z urnaalis oli tehtud ümberregistreerimise kanne osaku ülekandmise kohta hageja

nimele.

Kohtud ei ole põhjendanud, miks keelduti hageja liikmelisust tunnistamast, kuigi ta vastas põhikirja

ja seaduse nõuetele. 16. märtsi 1994. a üldkoosolek tunnistas osaku ostu-müügitehingu õigustühiseks,

kuigi see küsimus ei kuulu üldkoosoleku, vaid kohtu pädevusse. Kassaatorit ei ole ühistu liikmest

välja arvatud põhikirja p-des 12-14 sätestatud korras.

Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Asjas on tuvastatud, et 3. veebruari 1994. a

koosolekut ühistu põhikirjas ettenähtud tingimustel ei toimunud. 8. märtsi 1994. a üldkoosoleku

otsuse vaidlustas hageja alles käesolevas asjas haginõude muutmisel 1997. a, kolm aastat pärast

koosoleku toimumist. 16. märtsi 1994. a üldkoosoleku hinnang A. Petersoni ja I. Maksoni osaku ostu-

müügitehingu kohta ei loonud juriidilisi tagajärgi. Selle otsusega ei tühistatud osaku ostu-

müügilepingut.

Kolleegiumi istungil palus hageja ja tema esindaja ringkonnakohtu otsuse tühistada kaebuses toodud

põhjustel. Vastustaja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata.

Kolleegium leidis, et kaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus on

õigesti kohaldanud ühistuseaduse ja ühistu põhikirja sätteid. ÜS § 30 lg 2 kohaselt tuleb osamaksu

võõrandamisest teatada ühistu juhatusele 10 päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava

dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega

ühistu liikmeks astumise kohta. Samad nõuded on sätestatud ühistu põhikirja p-s 30. Kohtud on

tõendeid hinnates seaduslikult tuvastanud, et neid nõudeid ei täidetud. Maakohus tuvastas, et

3. veebruari 1994. a ühistu juhatuse koosolekut ei toimunud. I. Makson muutis enne A. Petersoni

ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustamist oma tahet ja loobus ühistust väljaastumise soovist. Seetõttu

on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuna hagejat ei olnud ühistu liikmeks võetud, siis ei saanud

kostja rikkuda tema kui ühistu liikme õigusi.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 1997. a otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

LiikmedJ. Luik, T. Vernik