3-1-1-21-98 · Riigikohus

3-1-1-21-98

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 28. jaanuaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse

M. V. süüdistusasjas KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ; § 185 lg 2 ning § 186 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel M. V. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ; § 185 lg 2 ning § 186

järgi jättis Tallinna Linnakohtu kohtunik Margit Mikler 8. detsembri 1997. a määrusega rahuldamata

juurdlust teostava isiku taotluse M. V. vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta.

10. detsembri 1997. a koostatud ja samal päeval riigiprokuröri asetäitja poolt sanktsioneeritud määrusega

asendati M. V. tõkendina kohaldatud vahi all pidamine uue tõkendiga - allkirjaga elukohast mittelahkumise

kohta.

Samal kuupäeval - s.o 10. detsembri 1997. a kohtumäärusega andis Tallinna Linnakohtu kohtunik Eda Murak

KrMK § 159 lg 2 alusel loa statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eesmärgil M. V.

paigutamiseks meditsiiniasutusse.

M. V. kaitsja vandeadvokaat Mare Lust esitas 11. detsembril 1997. a Tallinna Linnakohtule taotluse

10. detsembri 1997. a määruse tühistamiseks.

Määrusega 12. detsembrist 1997. a jättis kohtunik E. Murak vandeadvokaat M. Lusti taotluse käiguta.

Vandeadvokaat M. Lust, nõustumata taotluse rahuldamata jätmisega, esitas Tallinna Ringkonnakohtule

erikaebuse, milles taotles 10. detsembri 1997. a kohtumääruse tühistamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määrusega jäeti vandeadvokaat M. Lusti

poolt esitatud erikaebus käiguta põhjendusega, et AKKS §-s 68 ei nähta ette võimalust vaidlustada erikaebe

korras kohtumäärust, millega on antud luba isiku paigutamiseks meditsiiniasutusse statsionaarse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eesmärgil.

Riigikohtule esitatud erikaebuses taotleb vandeadvokaat M. Lust Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määruse tühistamist.

Erikaebuses märgitakse, et KrMK § 159 lg 2 kohaselt saab vajadus isiku paigutamiseks meditsiiniasutusse

tekkida vaid ekspertiisi tegemise käigus ja seega ei olevat võimalik määrata kohe alguses ekspertiisi

statsionaarse ekspertiisina.

Edasi märgitakse erikaebuses, et vastavalt KrMK § 159 lg-le 2 saab kohtu loal paigutada meditsiiniasutusse

süüdistatavat, kes ei viibi vahi all. M. V. aga viibis 10. detsembril 1997. a kella 15.00-ni vahi all.

Kaitsja leiab, et kuna KrMK § 159 lg 3 kohaselt arvatakse meditsiiniasutuses viibitud aeg karistuse kandmise

aja hulka samadel alustel nagu tõkendina vahi all viibitud aeg, siis kooskõlas Põhiseaduse §-dega 20 ja 21

peab olema võimalus vaidlustada erikaebe korras mitte üksnes vahi alla võtmist vaid ka meditsiiniasutusse

paigutamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata

jätmist,

l e i d i s :

1. Isiku paigutamine KrMK §-159 lg 1 või lg 2 alusel statsionaarse ekspertiisi tegemise eesmärgil

meditsiiniasutusse on käsitatav oma olemuselt vahi alla võtmisega analoogilise kriminaalmenetlusliku

sunnivahendina, mille sisuks on isiku liikumisvabaduse oluline piiramine. KrMK § 159 alusel

meditsiiniasutusse paigutamise sarnasus tõkendina vahi alla võtmisega seisneb ka selles, et mõlemat

sunnivahendit saab kohaldada üksnes kohtuniku loal ja mõlema sunnivahendi kohaldamise aeg arvatakse

vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse tähtaja hulka. Ebatäpne on erikaebuses sisalduv väide

nagu toimuks kahtlustatava või süüdistatava meditsiiniasutusse paigutamine kohtu loal vaid siis, kui isik,

kelle suhtes sunnivahendit kohaldatakse, ei viibi vahi all - seega üksnes KrMK § 159 lg-s 2 sätestatud

juhtudel. Ka vahi all viibiv isik paigutatakse meditsiiniasutusse sisuliselt kohtu loa alusel - loa alusel, millega

isik oli võetud vahi alla. Antud juhul lubatakse seadusandja tahte kohaselt ühte kohtu loal kohaldatud

sunnivahendit asendada teise kuid olemuselt samalaadse sunnivahendiga. Sellest tulenevalt, kuid ka

põhimõtteliselt ei saa lugeda õigusrikkumiseks seda, kui kohtunik annab loa sellise isiku meditsiiniasutusse

paigutamiseks, kes tegelikult viibib vahi all. Ka täiendav loa andmine kohtuniku poolt ei ole mitte

õigusrikkumine vaid põhiõiguste tagamise garantii.

2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuse esitajaga selles, et KrMK § 159 kohaselt ei ole

võimalik määrata kohe alguses statsionaarset ekspertiisi. Selline arusaam ei ole kooskõlas KrMK § 159

mõttega ja kriminaalmenetluse ökonoomiapõhimõttega, sest ta tooks kaasa eelneva ambulatoorse ekspertiisi

määramise ja tegemise ka juhtudel, mil kriminaalasja materjalidest nähtub ilmselt statsionaarse ekspertiisi

määramise vajadus.

3. Arvestades seda, et KrMK §-s 159 sätestatud korras kahtlustatava või süüdistatava paigutamine

meditsiiniasutusse on oma olemuselt vahi alla võtmisega analoogiline põhiõigusi piirav kriminaalmenetluslik

sunnivahend, peab kooskõlas Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatuga isikule, kelle suhtes seda sunnivahendit

kohaldataks, samuti tema kaitsjale, olema tagatud õigus selle kohtulikuks vaidlustamiseks erikaebe korras.

4. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 11. märtsi 1997. a määruses I. Ä. süüdistusajas

märgituga, lahendab ringkonnakohus maa- või linnakohtu vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse või -

protesti lõplikult. Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus isiku erikaebust tema põhiõigusi piirava

kohtumääruse peale üldse sisuliselt ei menetletud ja seega jäeti isik täielikult ilma võimalusest vaidlustada

enese põhiõiguse rikkumist.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Põhiseaduse § 15 lg-st 1 ning AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2,

§ 65 lg-st 3 ja §-st 77 , Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määrus vandeadvokaat

Mare Lusti erikaebuse käiguta jätmise kohta.

2. Saata vandeadvokaat Mare Lusti erikaebus, milles taotleti 10. detsembri 1997. a kohtumääruse

tühistamist, menetlemiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Vandeadvokaat Mare Lusti erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari

1998. a määruse peale rahuldada.

Kohtumäärus jõustub 28. jaanuaril 1998. a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg