3-1-3-3-98 · Riigikohus

3-1-3-3-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. jaanuaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi avalduse kohtuvea

parandamiseks Tartu Maakohtu Tartu Maakohtu 29. oktoobri 1997. a määruses, mis oli tehtud kriminaalasja

arutamisel

L.U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Tartu Maakohus, arutades kriminaalasja L.U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, tegi

29. oktoobril 1997. a KrMK §-st 225 juhindudes määruse, millega karistas kohtualust kohtuistungi- ja samas

ka avaliku korra rikkumise eest arestiga kaheks ööpäevaks. Määruse kohaselt seisnes korrarikkumine

joobnud olekus kohtuistungile ilmumises.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi poolt esitatud kohtuvea parandamise avalduses taotletakse Tartu

Maakohtu 29. oktoobril 1997. a määruse tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise motiivil.

Avaldaja rõhutab, et KrMK § 225 lg 6 kohaselt võib aresti määrata üksnes isikule, kes kohtuniku

korraldusele vaatamata ei lahku kohtusaalist või kes püüab kohtu loata taas siseneda kohtuistungisaali ja sel

viisil takistab kohtuistungi jätkamist. Määruse tekstist aga ei nähtu, et L.U. ei oleks allunud kohtu vastavatele

korraldustele. Kuna kohtuistung lõppes aresti määramisega, siis ei olnud karistamise eesmärgiks kohtuistungi

jätkamise tagamine.

Avalduses tunnistatakse, et AKKS § 68 lg-s 1 ei nähta otseselt ette käsitletava kohtumääruse vaidlustamist,

kuid tuginedes AKKS § 68 lg-te 1 ja 2 võrdlusele ning pidades silmas, et tegemist oli põhiõiguse -

liikumisvabaduse piiramisega, loeb avaldaja kohtuvigade parandamise avalduse esitamist põhjendatuks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

milles toetati avalduses sisalduvat taotlust,

l e i d i s :

Kohtuvigade parandamise avalduses märgitakse põhjendatult, et kohtualust KrMK § 225 alusel arestiga

karistades ja seeläbi kohtualuse vabadust piirates on kohtunik toiminud seadusevastaselt. Õigusrikkumine

seisneb esiteks selles, et lõikelise jaotusega paragrahvile tuleb viidata lõikelise täpsusega. Seega oleks ka

29. oktoobril 1997. määruses pidanud viide KrMK §-le 225 olema tehtud lõikelise täpsusega. Teiseks seisneb

käsitletaval juhul õigusrikkumine selles, et KrMK §-s 225 ei nähta ette määruses kirjeldatud rikkumise eest

kohtualuse karistamist arestiga. Mistahes karistuse mõistmisel, eriti aga vabadust piirava karistuse

mõistmisel on aga igasugune seaduse ja õiguse analoogia välistatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et AKKS § 771 lg 1 mõtte kohaselt on kohtuvigade

parandamise korras üldreeglina lisaks kohtuotsustele vaidlustatavad vaid kriminaalasja lõpplahendust

vormistavad - s. o kriminaalasja lõpetamise määrused. Käsitletavat kohtuvigade parandamise avaldust peab

Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks erandlikult menetleda vaid põhjusel, et ebaseadusliku

kohtumäärusega rikuti isiku ühte põhiõigust.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes Põhiseaduse §-le 11, AKKS § 39 lg-le 4; § 63 p-le 2 ; § 64 p-le 2; § 65 lg-

le 3 ning §-le 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. oktoobri 1997. a määrus, millega karistati L.U. kohtuistungi korra

rikkumise eest arestiga kaheks ööpäevaks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 27. jaanuaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher