3-2-1-3-98 · Riigikohus

3-2-1-3-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. jaanuaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 12. jaanuaril 1998. a

Vladimir Isajenko kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

19. septembri 1997. a otsuse Vladimir Isajenko hagis Erakommertskolled" i vastu töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks.

Vladimir Isajenko töötas Erakommertskolledzis valvetöötajana määratud ajaks sõlmitud töölepingute

alusel 23. detsembrist 1994. a kuni 23. detsembrini 1995. a ja 23. detsembrist 1995. a kuni 23. maini

1996. a. Kostja lõpetas 2. aprillil 1996. a käskkirjaga hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel

usalduse kaotuse tõttu, kuna hageja oli esitanud Hoiupangale laenu saamiseks määramata ajaks

sõlmitud töölepingu, mis ei olnud vormistatud kaadritöötaja poolt ja millel oli võltsitud direktori

allkiri.

Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine ei olnud seaduslik, kuna ta ei olnud töölepingu võltsimisest

teadlik. Hageja soovis 1995. a juulis saada Hoiupangast pangalaenu. Pangas selgitati, et määratud

ajaks sõlmitud töölepingu korral on laenu saamine vähetõenäoline. Hageja arvates pidanuks olema

tema tööleping sõlmitud määramata ajaks vastavalt TLS §-s 27 lg 2 sätestatule, kuna valvetöötaja töö

oli püsiva iseloomuga. Kaadritöötaja puhkusel oleku tõttu väljastas raamatupidamine hagejale uue,

määramata ajaks sõlmitud töölepingu, mille ta esitas Hoiupangale. 1. augustil 1995. a sai hageja

laenu 8000 krooni. Avalduse alusel kanti tema palk alates 1995. a septembrist Hoiupanka.

8. veebruaril 1996. a. teatas kostja töökorralduse ja töö tasustamise olulisest muutmisest, millega

hageja ei nõustunud. Seejärel leidis kostja põhjuse hageja vallandamiseks usalduse kaotuse tõttu.

Hageja palus TLS §-de 117 lg 2, 142, 143 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 23

alusel tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõppenuks tema algatusel

ja mõista kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses 23 400 krooni.

Tallinna Linnakohtu 13. märtsi 1997. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on tõendatud

hagejaga tähtajaliste töölepingute sõlmimine. Töölepingud on hageja poolt allkirjastatud ja nende

tähtaegu ei ole ta vaidlustanud. Hageja väide, et direktori ja kaadriinspektori kohustusi täitis nende

puhkuse ajal pearaamatupidajana töötanud hageja abikaasa Veronika Isajenko, ei ole tõendatud.

Vladimir Isajenko kinnituste kohaselt pöördus ta töölepingu muutmiseks oma abikaasa poole.

Tunnistaja Veronika Isajenko ütluste järgi kirjutas ta hageja töölepingusse, et hageja on tööle võetud

määramata ajaks ja võltsis kolledz i direktori allkirja. Kohus leidis, et hageja süüline käitumine on

tõendatud poolte seletuste, tunnistajate ütluste ja dokumentidega. Hageja korraldas teadvalt

töölepingu võltsimise: kõrvaldas kaustast töölepingu, kasutas kostja pitsatit dokumendi võltsimisel ja

esitas võltsitud töölepingu pangale laenu saamiseks. TLS § 86 p 7 lubab lõpetada töölepingu iga

töötajaga, kelle suhtes tööandja kaotab usalduse. Hageja oli valvetöötaja, kelle töökohustuseks oli

Erakommertskolledzi kõigi ruumide ja vara puutumatuse tagamine.

Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 1997. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus ei ole töölepinguseaduse sätteid vääralt tõlgendanud.

Tööleping on oma olemuselt tasuline leping, mis reguleerib ka tööandja ja töötaja vahelisi varalisi

õigusi ja kohustusi. Tööandja pidas põhjendatult oma vara ohtu seadmiseks hageja algatusel

omavoliliselt muudetud töölepingu kasutamist - pangale esitamist.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Hageja leidis, et kohus on vääralt

tõlgendanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõiguse norme.

Töö iseloomu tõttu ei olnud õige hagejaga tähtajalise töölepingu sõlmimine (TLS § 27 lg 2) ja

kohaldada tulnuks TLS §-i 15, mille kohaselt on need töölepingu tingimused kehtetud, mis on

halvemad seaduses, haldusaktis, või kollektiivlepingus ettenähtust. 6. märtsil 1995. a. Kodakondsus-

ja Migratsiooniametile esitamiseks vormistatud tööloa taotlusankeedis kinnitas kolled"i direktor oma

allkirja ja ettevõtte pitsatiga, et hagejaga on sõlmitud tööleping määramata ajaks.

Hageja ei ole võltsinud pangale esitatud töölepingut. Laenu saamisega seoses ei tekkinud kostjal

mingeid kohustusi panga ees. TLS § 104 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis

7 ettenähtud alusel töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sellest tulenevalt on

tööandja kohustatud tõendama töötaja süü. Hageja süüline käitumine ei ole aga tõendatud. Hageja

tõendas, et ta ei kahjustanud tööandja vara ega sooritanud muid tegusid, mis andnuksid põhjuse

töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.

Hageja leidis, et kohus tõlgendas valesti TDS § 6, mille kohaselt võib inventuuri tulemustega

tõendatud süüteo eest distsiplinaarkaristuse määrata aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise

päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri tulemuste vormistamise päevast.

28. veebruaril 1996. a vormistatud inventuuriaktist ei nähtu, et valvurina töötanud hageja oleks toime

pannud mingi süüteo. Käskkiri inventuuri pikendamisest 14. märtsini 1996. a ja 7. märtsi 1996. a lisa

inventuuriakti juurde on koostatud tagantjärgi, mistõttu kohus ei võinud neid tõenditena arvestada.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et kaebus on põhjendamatu.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Tulenevalt TsKS §-st 313 peab apellatsioonikohtu otsus vastama TsKS § 232 lg-s 4 sätestatud

nõuetele, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab,

samuti seadused, mida kohus kohaldab.

Apellatsioonikohus ei pööranud tähelepanu apellatsioonkaebuses vaidlustatud tõendite hindamisele.

Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõenditega on tõendatud hageja TLS §-s 104 kirjeldatud süüline tegu

töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel. Apellatsioonikohus ei ole otsuses märkinud tõendeid,

millele rajaneb kohtu järeldus, et hageja korraldas töölepingu võltsimise, kõrvaldas kaustast

töölepingu ja kasutas kostja pitsatit. Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, kuidas ohustas tööandja

vara määramata ajaks sõlmitud töölepingu esitamine pangale, kas sellest tulenes tööandjale kohustusi

panga või hageja ees. Apellatsioonikohus on jätnud andmata õigusliku hinnangu hageja väitele, et

määratud ajaks töölepingu sõlmimine hagejaga ei olnud kooskõlas TLS §-s 27 lg 2 sätestatuga, kuna

hageja töö oli alatise iseloomuga. Samuti ei ole apellatsioonikohus võtnud seisukohta hageja väite

kohta, et tema süüteo avastamist kajastavad dokumendid on võltsitud. Sellest aga oleneb, kas

distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud TDS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaega.

Juhindudes TsKS § 346 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Heli Raidvele 20. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 234 (kakssada kolmkümmend

neli) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed: J. Luik, T. Vernik