Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-15-98 ECLI:EE:RK:1998:3.1.1.15.98.18 AI generated

3-1-1-15-98 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-15-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. T. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 järgi. Narva Linnakohtu 27. mai

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-15-98 · Riigikohus: selles, et ta 24. veebruaril 1995. a tekitas kerged kehavigastused S. N.-le - isikule, kes püüdis tõkestada I. P.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-15-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. jaanuaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

V. T. süüdistuses KrK § 107 lg 1 ja § 184 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

V. T. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 järgi. Narva Linnakohtu 27. mai

1997. a otsusega tunnistati V. T. süüdi KrK § 107 lg 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks

ning § 184 lg 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle

kuritegude kogumi eest karistuseks viis aastat vabadusekaotust ja KrK § 40 lg 3 alusel lõplikuks karistuseks

kuus aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 45 alusel arvati karistuse tähtaja hulka

eelvangistusaeg ja määrati karistuse kandmise aja alguseks 30. juuni 1995. a.

KrK § 107 lg 1 järgi tunnistati V. T. süüdi selles, et ta 24. veebruaril 1995. a tekitas isiklike vaenusuhete

pinnalt peksmisega tahtlikult ülirasked kehavigastused I. P.-le. KrK § 184 lg 2 järgi tunnistatiV. T. süüdi

selles, et ta 24. veebruaril 1995. a tekitas kerged kehavigastused S. N.-le - isikule, kes püüdis tõkestada I. P.

peksmist.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 1997. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 27. mai

1997. a otsus muutmata ja V. T. ning tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Belovi apellatsioonkaebused

rahuldamata.

Kassatsioonkaebuses vaidlustab V. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov, viitega AKKS §-dele 37 ja

39, ringkonnakohtu otsuse nii kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise kui ka kriminaalseaduse

ebaõige kohaldamise motiivil ja taotleb käsitletud kohtuotsuste tühistamist ning oma kaitsealuse

õigeksmõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

milles taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Kassatsioonkaebusest ei selgu üheselt, milles seisnevad kassaatori arvates õiguserikkumised käsitletava

kriminaalasja menetlemisel ja milline peaks olema ringkonnakohtu otsuse tühistamise konkreetne alus

AKKS § 39 järgi.

Kassaator rõhutab põhjendatult, et vastavalt KrMK §-le 19 peab kriminaalasja uurimine toimuma

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning märgib õigesti, et Narva Linnakohtu 6. detsembri 1996. a

määrusega saadeti kriminaalasi täiendavaks kohtueelseks uurimiseks. Samas ei nähtu kassatsioonkaebusest,

milles seisneb antud juhul õiguserikkumine. Võib oletada, et kassaator ei nõustu sellega, et eriprotesti alusel

tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 1997. a määrusega Narva Linnakohtu

6. detsembri 1996. a määrus ja kriminaalasi tagastati Narva Linnakohtule kohtulikuks arutamiseks.

Ringkonnakohtuselline otsustus ei ole käsitatav õiguserikkumisena AKKS § 39 mõttes.

Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse mitmete tõendite usaldusväärsust ja leitakse, et rida olulisi

tõendamiseseme asjaolusid on tuvastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et kooskõlas AKKS

§ 65 lg-ga 4 puudub Riigikohtul endal õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ning leiab, et kohtud on piisavalt

põhjendanud oma järeldusi.

Kassatsioonikohtu menetlusesemeks ei saa olla ka kassaatori väide, mille kohaselt kohus on jätnud

väidetavasti aluseta rahuldamata kaitsja taotluse justnimelt kompleksse kirjaekspertiisi määramiseks, kui

kassaator seejuures ei näita milles seisnes seejuures kohtupoolne õiguserikkumine.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 1997. a otsus V. T.

süüdimõistmises KrK § 107 lg 1 ja § 184 lg 2 järgi.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 20. jaanuaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe