3-1-1-13-98 · Riigikohus

3-1-1-13-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. jaanuaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. T. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ja süüdimõistetu

T. Tamm.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli T. T.-le eeluurimisel esitatud süüdistus ja ta anti kohtu alla

süüdistatuna KrK § 195 lg 3; § 17 lg 4; § 15 lg 2 ja § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi selles, et ta 23. novembril

1996. a kella 04.00 paiku joobnuna koos kaaskohtualuse R. L. tungis X maakonna Y vallas Z teel huligaansel

ajendil kallale sõiduautos BMW istunud M. V., M. G., V. K. ja M. K., rebides lahti auto uksed ja seejärel

rebis riietest ning lõi näkku auto roolis olnud M. V-t. Samal ajal suunas kaaskohtualune laetud automaadi

AKMS toru autosalongis olnud inimeste suunas tekitades autos olnute elule ja tervisele reaalse ohu- ja

hirmutunde. Seejärel tulistas R. L. automaadist valangu õhku ja teise valangu sõiduauto tagumisse rehvi.

Süüdistuse kohaselt rikkus T. T. jämedalt avalikku korda ja avaldas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu,

tungides kallale paljudele isikutele ja kasutades füüsilist vägivalda naisisiku suhtes ning pani sel viisil toime

eriti jõhkra huligaansuse. Seostatult kaaslase poolt tulirelva kasutamisega kvalifitseeriti T. T. huligaanne

käitumine KrK § 195 lg 3 järgi.

Lisaks süüdistati T. T. veel selles, et ta samal ööl värbas automaadiga relvastatud R. L. tulistama autot, milles

viibinud isikuid soovis T. T. tappa ja tema õhutamisel R. L. tulistaski automaadist osutatud auto pihta.

Süüdistuse kohaselt jäi mitme isiku surm saabumata õnneliku juhuse tõttu, kuid K. K. ja A. J. tekitati

üliraske ning K. J. kerge kehavigastus.

Eeluurimisel esitatud süüdistuse kohaselt organiseeris T. T. huligaansel ajendil paljudele isikutele ohtlikul

viisil 7 isiku tapmise, mida ei õnnestunud lõpule viia tema tahtest mitteolenenud põhjustel ja see T. T.

tegevus kvalifitseeriti KrK § 17 lg 4, § 15 lg 2 ja § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi.

Kaaskohtualuse R. L. osavõtt käsitletud sündmustest kvalifitseeriti eeluurimisel ja kohtu alla andmisel KrK

§ 195 lg 3; § 15 lg 2 ja § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi.

Rapla Maakohtu 25. aprilli 1997. a otsusega mõisteti T. T. süüdi KrK § 188 järgi ja talle mõisteti karistuseks

üks aasta vabadusekaotust KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi kaheaastase katseajaga. KrK § 17 lg 4; § 15

lg 2 ja § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi mõisteti T. T. õigeks.

R. L. tunnistati süüdi KrK § 107 lg 2 p-de 2, 4 ja § 113 ning § 188 järgi ning KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti

talle lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Prokuröri apellatsioonprotestis taotleti kohtualuste sellist kriminaalõiguslikku kohtlemist, mis oleks

vastavuses eeluurimisel antud õiguslike hinnangutega. Taotleti nende süüdimõistmist eeluurimisel esitatud

süüdistuse täies mahus ja sellele vastavat vabaduskaotuslikku karistust mõlemale kohtualusele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 1997. a otsusega korrigeeriti oluliselt

kohtualuste tegevusele antud õiguslikke hinnanguid. Kolleegium rõhutas Põhiseadusele tuginedes, et

kohtualuste käitumist motiveeris anarhistlik suhtumine isikuvabadusse, enda suhtes kitsenduste eitamine ja

oma egoistlike huvide vastandamine teiste isikute huvidele. Kolleegium loetleb kohtualuste tegusid, nende

hulgas kannatanu M. V. riietest rebimise ja rüseluses näkku löömise T. T. poolt ajal, kui R. L. jätkuvalt

suunas laskevalmis automaadi autosalongis viibinud kannatanutele, tulistas sellest õhku ja autode suunas,

mis üksikult ja kogumis kujutavad avaliku korra jämedat rikkumist. Selgitamata, kas ja millises autos

kohtualuseid huvitanud oletatav vihavaenlane asub, häiriti paljude inimeste rahu ja kindlustunnet.

Väljendades ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu rünnati kohtualustele võõraid ja eelnenud konfliktisse

mittepuutunud isikuid. Väljendati erilist jõhkrust kannatanute vastu, kes ei osutanud mingit vastupanu ja

olustikku arvestades ei saanudki seda teha. T. T. kallaletung M. V. on jäänud kogu menetluse vältel süüdlase

poolt selgitamata vägivallatsemiseks naisisiku kallal.

Järgides õiglase kohtumõistmise põhimõtet kõrvaldamata kahtluste tõlgendamisest kohtualuse kasuks,

nõustus kriminaalkolleegium esimese astme kohtu otsuse järelduste ja motiividega kohtualuse T. T. KrK § 15

lg 2; § 17 lg 4 ja § 101 p-de 2, 5, 7 järgi õigeksmõistmise osasning nõustus esimese astme kohtu

seisukohaga, et kumbki kohtualune tuleb lugeda vastutavaks vaid enda poolt toimepandud tegudes.

T. Tamm mõisteti süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks poolkinnises

vanglas.

R. Laimets mõisteti süüdi KrK § 195 lg 3 ja § 107 lg 2 p-de 2, 4, 5 järgi ja KrK § 40 lg 1 kohaselt mõisteti

talle lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Apellatsioonikohtu otsuse on vaidlustanud T. T. kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkin. Ta leiab, et

süüdistuskokkuvõtte kirjeldavas osas on huligaansuse koosseis ebakonkreetselt kirjeldatud, mistõttu kaasneb

T. T. huligaansuses süüdimõistmisega tema kaitseõiguse rikkumine.

Kassaator leiab, et T. T. omaette võetuna avalikku korda ei rikkunud, tahtlikku füüsilist vägivalda isiku kallal

ei kasutanud ja tema tegevuse ajendid olid kõike muud kui huligaansed. Lisaks leiab kassaator, et

vabaduskaotusliku karistuse mõistmine ei ole kooskõlas T. T. vastutust kergendavate asjaolude ülekaaluga

ning apellatsioonikohus on karistuse valiku jätnud põhistamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu T.

T., kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kelle arvamuse kohaselt tuleb

kassatsioonkaebus jätta rahuldamata,

l e i d i s:

Eeluurimisel T. T.-le esitatud süüdistuse formulatsioon katab temale apellatsioonikohtus inkrimineeritud

tegevuse nii sündmuse kirjelduse kui õigusliku hinnangu mõttes. Sellest tulenevalt ei ole T. T.

kriminaalõiguslikul kohtlemisel menetluse järgnevates staadiumides rikutud tema kaitseõigust süüdistuse

olulise muutumise mõttes.

Temale kuritahtliku huligaansuse koosseisu inkrimineerimise puhul on oluline rõhutada, et

apellatsioonikohus konkretiseeris põhjendatult T. T. kriminaalvastutust huligaansuse eriti kvalifitseeriva

tunnuse - relva kasutamise - välistamisega tema tegevuse kirjeldamisel ja õigusliku hinnangu andmisel.

Küll aga iseloomustab T. T. huligaanse käitumise kvalifitseerivaid tunnuseid KrK § 195 lg 2 mõttes see, et ta

asus realiseerima oma viha, mis oli eelnevalt tekkinud konkreetse isiku suhtes, nende kannatanuiks osutunud

inimeste suhtes, kes ei olnud kättemaksumotiivi rahuldamiseks mingit põhjust andnud. Ta soodustas

joobnuna inimsuhteid vääriti hinnates kaassüüdimõistetu sekkumist selgitamata suhetesse, kus konflikti

lahendamise mõistlikest võimalustest oli loobutud ja konflikti lahendamise viisiks oli valitud kõrvaliste

isikute elu ja tervist põhjendamatult ohustanud vägivald.

Neil kaalutlustel on T. T. tegevus õigesti hinnatud kuritahtliku huligaansusena KrK § 195 lg 2 järgi.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi käsitlus kuriteo kvalifitseerimisega seonduvalt on kahtlusi ja

tahtlusest haaramatuid tunnuseid välistav ja Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende hinnangutega.

Samas on apellatsioonikohus ekslikult jätnud põhistamata T. T.-le mõistetud karistuse. Viited KrK § 36

sätestatud karistuse mõistmise üldalustele puuduvad ja KrMk § 274 p 5 sätestatud kohtuotsuse kirjeldav-

motiveeriva osa vormistamise nõuded on jäänud täitmata.

Seetõttu nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatori väitega, et apellatsioonikohus on jätnud T. T.-le

KrK § 195 lg 2 järgi mõistetud karistuse seadusenõuetele vastavalt põhistamata.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 1997. a otsus T. T.-le mõistetud karistuse osas ja saata

selles osas asi arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. T. T. kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkini kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 20. jaanuaril 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher