3-2-1-1-98 · Riigikohus

3-2-1-1-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. jaanuaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, OÜ

Linnamäe Peekon esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

12. jaanuaril 1998. a

OÜ Linnamäe Peekon kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

5. septembri 1997. a otsuse OÜ Linnamäe Peekon hagis AS Karree vastu 167 626 krooni

saamiseks.

OÜ Linnamäe Peekon ja AS Karree (uus ärinimi Karree Lihatööstuse AS) sõlmisid 4. jaanuaril

1994. a arveldustähtaja- ja müügilepingu elussigade müügiks. Lepingu p 2 järgi kohustus AS Karree

temale osutatud teenuse (sigade müük ja transport) eest tasuma 14 päeva jooksul teenuse osutamisest.

Arvelduse aluseks lugesid pooled loomade vastuvõtmise-üleandmise üldtunnustatud kviitungeid ja

arveid autotranspordi ning ekspeditsiooniteenuste eest. Tähtajaks tasumata jätmisel kohustus AS

Karree lepingu p 3 kohaselt maksma AS-le Linnamäe Peekon iga päeva eest 0,5% viivitatud

summast. AS Karree keeldus tasumast 1996. a tekkinud maksmisega viivituse eest. OÜ Linnamäe

Peekon esitas Harju Maakohtule hagi AS Karree vastu viivise 167 625 krooni ja 90 sendi saamiseks.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja leidis, et vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma

hagejale maksetega viivitamise eest 167 625 krooni ja 90 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli

hageja nõutav viivis ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjudega ning hageja ei ole tõendanud

kahjude olemasolu. Kohus vähendas TsK § 194 lg 1 alusel viivist ja mõistis kostjalt välja 70 000

krooni ja riigilõivu rahuldatud nõude suuruselt.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. septembri 1997. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et

hageja ei tõendanud tal kahjude tekkimist seoses sellega, et kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt.

Kohus leidis, et ebatäpne on hageja väide, et AS Karree ei tõstatanud asja arutamisel kahjude

küsimust. Vastavalt TsKS §-le 88 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Maakohus mõistis kohtukulu hageja kasuks TsKS § 57 lg 1 alusel välja

õigesti proportsionaalselt rahuldatud nõude suurusele.

Kassatsioonkaebuses OÜ Linnamäe Peekon palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja teha

asjas uue otsuse. Alusetu on apellatsioonikohtu viide TsKS §-le 88 lg 1. AS Karree ei ole

kohtumenetluses viidanud OÜ Linnamäe Peekon kahjule, selle suurusele ning seosele kohtuliku

vaidluse esemeks olnud viivise nõudega ning kahju ei olnud ka kohtuliku vaidluse esemeks. Kohtud

rikkusid TsKS § 230 lg 3 sätteid, sest kohus ei või otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole

asja läbivaatamisel viidanud. Vastavalt TsKS §-le 228 lg 2 rajab kohus otsuse ainult nendele

tõenditele, mida uuriti kohtuistungil ning TsKS § 232 lg 4 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas

osas märkima tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Apellatsioonkaebuse esemeks oli ka

asjaolu, et maakohus ei põhjendanud, millest lähtudes ja miks kohus rahuldas hagi summas 70 000

krooni ja kas see oli seotud hagejal tekkinud kahjudega. Ringkonnakohtu otsuses ei ole see asjaolu

käsitlemist leidnud.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses esitatu juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Kui tasumisele kuuluv viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul TsK § 194

lg 1 kohaselt õigus viivist vähendada. Sealjuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise

ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda ja mitte ainult varalist, vaid ka igasugust

muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Osundatud säte annab kohtule võimaluse viivist vähendada

ja samas loetleb asjaolud, mida kohus peab viivise vähendamisel arvestama.

Hagi piirid sätestab TsKS § 230, mille 3. lõike kohaselt asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega

lubatud, ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel.

Käesolevas asjas on poolte kokkulepe lubatud. Seega, apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja ei

tõendanud kahjude tekkimist seoses kostja poolt võlgnevuse mittetähtaegse tasumisega, on asjasse

mittepuutuv. Kohus jättis tähelepanuta, et viivise vähendamise algatus peab tulema kostjalt. Kostja

eelmenetluses ja tema esindaja kohtuistungil ei taotlenud TsK § 194 alusel viivise vähendamist

viivise ülemäärase suuruse tõttu võrreldes hagejal tekkinud kahjudega. Hageja kahju ei olnud üldse

asja läbivaatamisel kohtuliku vaidluse esemeks ning sellele asjaolule kohus ei saanud otsustuses

viidata.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. septembri 1997. a otsus tühistada ja asi saata

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Asko Pohla 6. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 976

(üheksasada seitsekümmend kuus) krooni ja 30 senti.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik