3-1-1-8-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Pärnu Linnakohtu 26. augusti 1997. a otsusega mõisteti J. Simsalu süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3
Legislator headnote
AI generated3-1-1-8-98 · Riigikohus: Pärnu Linnakohtu 26. augusti 1997. a otsusega mõisteti J. Simsalu süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3
Full text
3-1-1-8-98
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 13. jaanuaril 1998. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja
Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
Janek Simsalu süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3;
§ 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 185 lg 2; § 2071 lg 2 p 3
ning § 207 lg 1 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Pärnu Linnakohtu 26. augusti 1997. a otsusega mõisteti J. Simsalu süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3
järgi ja teda karistati 1-aastase vabadusekaotusega; § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistati teda 3-
aastase vabadusekaotusega; § 185 lg 2 järgi karistati teda 6-kuulise vabadusekaotusega; § 2071 lg 2
p 3 järgi karistati teda 2-aastase vabadusekaotusega ning § 207 lg 1 järgi karistati teda 2-aastase
vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel karistuste osalisel liitmisel mõisteti lõplikuks karistuseks
kuritegude kogumi eest 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele
eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ning lõplikuks karistuseks mitme
kohtuotsuse järgi mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 47 sätete alusel vabastati ta
karistuse kandmisest tingimisi 3-aastase katseajaga.
Esitatud apellatsioonprotestis taotles Pärnu abiprokurör Anne Sillaots Pärnu Linnakohtu otsuse
tühistamist J. Simsalule mõistetud karistuse osas ning reaalse vabadusekaotuse mõistmist. Apellant
leidis, et karistuse mõistmisel J. Simsalule on kohus rikkunud kriminaalseadust, sest vastavalt
Riigikohtu poolt korduvalt väljaöeldud seisukohale ei saa tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja
kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, rakendada
teistkordselt vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1997. a otsusega tühistati Pärnu
Linnakohtu 26. augusti 1997. a otsus J. Simsalule KrK §-de 40, 41 ja 47 alusel mõistetud lõpliku
karistuse osas. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused, lugedes kergema karistuse kaetuks
raskemaga, ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle 3 aastat vabadusekaotust.
KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt
ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti talle 3 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust
poolkinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata.
Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohtu otsus J. Simsalule mõistetud karistuse osas ei ole
küllaldaselt motiveeritud ning on ilmses vastuolus kriminaalseaduse ja Riigikohtu otsustes
väljendatud seisukohaga selles küsimuses.
Esitatud kassatsioonkaebuses taotleb süüdimõistetu J. Simsalu karistuse kergendamist ning tingimisi
karistuse kandmisest vabastamist. Kassaator oma kaebuses kahetseb juhtunut ning avaldab soovi
tekitatud kahjud hüvitada. Ta palub karistuse mõistmisel arvestada asjaoludega, et on abielus ning
alaealise lapse isa.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri
arvamuse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata,
l e i d i s:
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, miks Pärnu Linnakohtu poolt mõistetud
karistus - sisuliselt karistusest vabastamine - ei vasta kohtualuse isikule ja ei ole kooskõlas karistuse
mõistmise üldalustega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium
nõustub nende põhjendustega ja nendib, et puudub seaduslik alus ringkonnakohtu otsuse
tühistamiseks. Siinjuures rõhutab kriminaalkolleegium veelkordselt, et tingimisi süüdimõistetu
suhtes, kes katseaja kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse
vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist.
Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus on jätnud täitmata KrMK § 275 lg 1
p-s 3 sätestatud nõude näidata kohtuotsuse resolutiivosas ära kohtualusele mõistetud ärakandmisele
kuuluv lõplik karistus. Kuna J. Simsalule mõisteti karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust ning
karistuse tähtaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 10. märtsist 1997. a kuni 26. augustini
1997. a, jääb tal ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks vabadusekaotus 2 aastat 7 kuud ja 14
päeva.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1997. a otsus Janek Simsalu
süüdistusasjas jätta muutmata.
2. Janek Simsalu kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 13. jaanuaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Herbert Lindmäe
Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher