3-1-3-1-98 · Riigikohus

3-1-3-1-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. jaanuaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

S.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu S.S. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

S.S. tunnistati Ida-Viru Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning

teda karistati vabadusekaotusega kuueks kuuks. KrK § 41 ja § 47 lg 5 alusel liideti sellele karistusele

osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 22. aprilli 1996. a otsusega mõistetud karistus - kolm aastat

vabadusekaotust ning mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti 4. aprill 1997. a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka V.L., keda

karistati kolmeaastase vabadusekaotusega.

S.S. apellatsioonkaebust ei esitanud. V.L. apellatsioonkaebuse alusel tühistati Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 3. septembri 1997. a otsusega Ida-Viru Maakohtu 10. juuni 1997. a otsus V.L-le

mõistetud karistuse osas. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Riigiprokuratuuri prokuröri Helen Hiiemäe poolt esitatud kohtuvea parandamise avalduses taotletakse Ida-

Viru Maakohtu 10. juuni 1997. a otsuse tühistamist S.S-le mõistetud karistuse osas. Avalduses rõhutatakse, et

pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist toimepandud uus kuritegu ei või kergendada süüdimõistetu

olukorda. Seega ei oleks prokuröri arvates Ida-Viru Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega S.S-le mõistetud

lõplik karistus tohtinud olla väiksem kui Kohtla-Järve Linnakohtu 22. aprilli 1996. a otsusega talle mõistetud

ja tema poolt ärakandmata karistus. Kooskõlas eelöelduga leiab avaldaja, et S.S-le mõistetav karistus peab

olema raskem kui kolm aastat vabadusekaotust.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör avalduses sisalduvat taotlust. Kaitsja palus jätta

avalduse rahuldamata, rõhutades järgmist. Tulenevalt KrK § 47 lg-s 5 sätestatust toimub juhtudel, mil

süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse tähtajalise

vabadusekaotusega, lõpliku karistuse mõistmine vastavalt KrK §-s 41 sätestatule. Kriminaalkoodeksi selle

paragrahvi kohaselt aga liidab kohus eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt

uue otsusega mõistetud karistusega. Seega oli Ida-Viru Maakohtu 10. juuni 1997. a otsus, millega liideti S.S-

le mõistetud karistusele varem mõistetud karistus vaid osaliselt kaitsja arvates igati seaduslik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

Kohtuvigade parandamise avalduses esitatud seisukoht on põhjendatud ja kooskõlas riigikohtu senise

praktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt 7. mail 1996. a A.D. süüdistusasjas tehtud

otsuses on rõhutatud, et juhul, mil isik, kes on KrK § 47 alusel vabadusekaotusest tingimuslikult vabastatud,

paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, pööratakse mõistetud

karistus täitmisele ja kohus mõistab KrK § 47 lg 5 kohaselt lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi KrK

§ 41 alusel. Kohus võib eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse liita täies ulatuses või osaliselt uue otsusega

mõistetud karistusega. Seejuures ei tohi aga lõplik karistus olla ühelgi juhul väiksem karistusest, millest isik

oli tingimuslikult vabastatud, sest uue kuriteo toimepanemine pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist

ei tohi viia süüdimõistetu olukorra kergendamisele. Kui uue kuriteo toimepanemine pärast süüdimõistva

kohtuotsuse tegemist kergendab süüdimõistetu olukorda, on see vastuolus KrK § 20 lg-s 2 sätestatud

karistuse mõistmise eesmärgiga, et karistuse kohaldamisega tuleb avaldada riiklikku hukkamõistu iga kuriteo

suhtes, milles on isik süüdi tunnistatud ja karistatud.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le 2, § 64 p-le 3 ja § 65 lg-le 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 10. juuni 1997. a otsus S.S-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata

kriminaalasi selles osas Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 6. jaanuaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher