3-1-1-4-98 · Riigikohus

3-1-1-4-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. jaanuaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. T. süüdistuses KrK § 108 lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

T. T.-le oli esitatud süüdistus selles, et tema 2. juunil 1997. a kella 16.00 ajal Tartu maakonna X. vallas X.

alevikus V-V. mnt garaa"ide juures karistas omakohtu korras K. J.-d, kes oli seganud teiste mängu ja

kiusanud endast väiksemaid mängukaaslasi. Seejuures lõi T. T. vastastikuses sõnavahetuses tahtlikult K. J.-le

rusikaga näkku, tekitades talle raske kehavigastuse, mis ei olnud eluohtlik ega põhjustanud KrK §-s 107

ettenähtud tagajärgi.

Tartu Maakohtu 5. septembri 1997. a otsusega mõisteti T. T. KrK § 108 lg 1 järgi õigeks. Maakohus leidis, et

K. J. käitumine tingis selle, et T. T. pidi teda korduvalt korrale kutsuma. Kannatanu K. J.-le tekitati

kehavigastus ettevaatamatuse tõttu. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga.

Tartu Maakohtu otsuse peale esitas Tartu abiprokurör Alar Häidberg apellatsioonprotesti.

Apellatsioonprotestis nenditi, et maakohus on õigeksmõistva kohtuotsuse teinud vaid ühe tõendi - kohtualuse

T. T. ütluste põhjal, arvestamata kohtumeditsiinieksperdi arvamust, samuti kannatanu ja tunnistajate ütlusi.

Prokurör taotles Tartu Maakohtu 5. septembri 1997. a otsuse tühistamist T. T. õigeksmõistmises KrK § 108

lg 1 järgi.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu

5. septembri 1997. a õigeksmõistev kohtuotsus. T. T. tunnistati süüdi KrK § 108 lg 1 järgi ja talle mõisteti

karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest

üheaastase katseajaga. Apellatsioonprotest rahuldati.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 1997. a otsuse peale esitas kohtualuse T. T. kaitsja

advokaat Tanel Pürn kassatsioonkaebuse. Kaitsja väitel puudub T. T. teos kuriteokoosseis, kuna ta ei

soovinud tekitada kannatanu K. J.-le kehavigastusi ega möönnud nende tekkimise võimalust. Kassaator

taotleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassaatori väited ei ole põhjendatud ja need on kummutatud

ringkonnakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsiga. Ringkonnakohus tuvastas tõendite hindamisel nende

kogumis, et kannatanu K. J. löömine on tõendatud kannatanu enda ning tunnistajate A. K., T. T. ja R. K.

ütlustega, mis on kooskõlas kohtumeditsiinieksperdi arvamusega. Eksperdiarvamuse järgi esineb kannatanul

K. J.-l ülalõualuu alveolaarjätke murd kahe hamba osalise nihestusega, rebimishaavad igemetel ja

marrastused alahuulel. Need vigastused võisid olla saadud tömbi vägivalla toimel ühemomentselt, võimalik,

et löögist rusikaga ülalõua piirkonda. Kannatanul esinevad vigastused kuuluvad raskete kehavigastuste liiki

(tl 7).

Ringkonnakohus nentis põhjendatult, et kannatanu löömise puhul on tegemist kohtualuse T. T. tahtliku

tegevusega, millega kannatanule tekitati raske kehavigastus. Kannatanu korralekutsumiseks puudus

igasugune vajadus kasutada tema suhtes füüsilist vägivalda.

T. T. tegevuse subjektiivset külge iseloomustab kaudne tahtlus kannatanu K. J.-le kehavigastuse tekitamiseks.

T. T. möönis kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamisel ka raske kehavigastuse tekitamise

võimalikkust. Kaudse tahtluse tuvastamisel kehavigastuse tekitamiseks kvalifitseeritakse kuritegelik

käitumine lähtudes tegelikult saabunud tagajärjest - tekitatud kehavigastuse raskusest - KrK § 108 lg 1 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuses sisalduvad kohtu järeldused vastavad

faktilistele asjaoludele. Karistuse mõistmisel ja KrK § 47 sätete kohaldamisel on ringkonnakohus arvestanud

toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning kohtualuse isikut, samuti kannatanu enda käitumist enne tema

löömist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi

rikkumisi ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 1997. a otsus T. T. süüdistusasjas

KrK § 108 lg 1 järgi muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 6. jaanuaril 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher