3-2-1-141-97 · Riigikohus

3-2-1-141-97

M Ä Ä R U S

Tartus 29. detsembril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 15. detsembril 1997. a

Sergei Metelkini erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1997. a

määruse RAS Kopli Elamu- ekspluatatsiooni Majandi hagis Galina ja Sergei Metelkini vastu

eluruumist väljatõstmiseks.

Tagaseljaotsusega 11. märtsil 1996. a rahuldas Tallinna Linnakohus Kopli Elamuekspluatatsiooni

Majandi (KEEM) hagi Galina Metelkina ja Sergei Metelkini vastu eluruumi üürilepingu

ennetähtaegseks lõpetamiseks ja otsustati kostjad eluruumist Tallinnas Sõle tn 61-36 välja tõsta.

Kohtuotsuses selgitati, et kostjatel on õigus taotleda 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks

tegemisele järgnevast päevast menetluse taastamist Tallinna Linnakohtus.

Sergei Metelkin esitas linnakohtule 30. detsembril 1996. a avalduse tähtaja ennistamiseks ja asjas

menetluse taastamiseks (kaja).

Avalduse kohaselt ei olnud S. Metelkin teadlik asja arutamisest kohtus - ta ei saanud kätte

kohtukutseid, teda ei olnud kohtuistungitel ja ta sai kohtuotsuse ärakirja kätte kohtu arhiivist alles

14. novembril 1996. a, kohtuotsuse tõlke aga 17. novembril 1996. a. Apellatsioonkaebuse koos

tähtaja ennistamise avaldusega esitas S. Metelkin 20. novembril 1996. a. Järgmisel päeval tagastas

linnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, kuna TsKS §-st 205 tulenevalt ei saa pool, kelle

vastu tagaseljaotsus tehti, sellele vahetult apellatsioonkaebust esitada, vaid võib taotleda menetluse

taastamist samas kohtus ja siis kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata. 27. novembril

esitas S. Metelkin avalduse menetluse taastamiseks. Järgmisel päeval tagastas linnakohus selle

avalduse põhjusel, et TsKS § 203 alusel on menetluse taastamist õigus taotleda 10 päeva jooksul

pärast otsusest teada saamist. Kuna tähtaeg on mööda lastud ja selle ennistamist ei ole taotletud, siis

on S. Metelkin kaotanud protsessitoimingu tegemise õiguse ja avaldus tagastatakse läbivaatamatult

(TsKS § 40). Peale seda vahetasid S. Metelkin ja kohus avaldusi ja kirju veel 9. ja 19. detsembril

1996. a. S. Metelkin leidis, et eeltoodud põhjused on tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused, kuna

ta vaidlustas kohtuotsuse apellatsioonkaebust esitades 10 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise

päevast.

Tallinna Linnakohtu 4. veebruari 1997. a määrusega jäeti avaldus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks

rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud S. Metelkinil kaalukaid põhjusi

protsessitoimingu tähtaja möödalaskmiseks. Kohtuotsus saadeti kostjatele 11. märtsil. Otsust ei ole

sideasutuse poolt kohtule tagastatud. Kostja väide, et ta sai kohtuotsusest teada 12. novembril, on

paljasõnaline. Nõuetekohase kaja esitas S. Metelkin alles 30. detsembril.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1997. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et S. Metelkin oli 1. märtsi 1996. a kohtuistungile kutsutud

tsiviilkohtupidamise seadustikus ettenähtud korras. Toimikus oleva märkuse kohaselt saadeti

kohtuotsus S. Metelkinile 11. märtsil 1996. a. Isegi kui eeldada, et S. Metelkin sai otsusest teada

14. novembril 1996. a, nagu ta ise oma avalduses kinnitas, oli tal aega kaja esitamiseks

25. novembrini 1996. a. Selle aja jooksul S. Metelkin kaja ei esitanud ja tähtaja möödalaskmiseks

mõjuvaid põhjusi ei olnud.

Erikaebuses palus S. Metelkin ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohtu järeldused ei ole

kooskõlas asja materjalidega. S. Metelkin ei olnud teadlik asja arutamisest linnakohtus ja kohtu poolt

väidetavalt saadetud kohtuotsust ta kätte ei saanud. Kohtu arhiivist sai ta vajalike dokumentide

koopiad ja pärast nende tõlkimist 17. novembril sai ta teada kohtuotsuse sisust. TsKS § 201 lg 4

kohaselt tuleb tagaseljaotsuses märkida, et tegemist on tagaseljaotsusega. 11. märtsi 1996. a

kohtuotsuses ei olnud see üheselt märgitud, mis ajas S. Metelkini segadusse ja ta esitas ekslikult

20. novembril 1996. a apellatsioonkaebuse koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kaebus oli esitatud

10 päeva jooksul, nagu seda seadus nõuab. Kirjavahetus kohtuga kestis kuni 30. detsembrini ja seda

tuleb pidada tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Ka ei ole õige ringkonnakohtu otsuse väide,

et kohtuotsus on täidetud. S. Metelkin kasutab eluruumi käesoleva ajani.

Vastuses erikaebusele leidis hageja, et kostjad olid asja arutamisest ja kohtuotsusest teadlikud, kuid

hoidusid teadlikult kõrvale kohtuistungitest ja kohtuotsuse täitmisest. Menetluse taastamise avalduse

esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvaid põhjusi.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi rikkumise

tõttu.

TsKS § 201 lg 1, 4 ja 5 kohaselt on tagaseljaotsus kohtulahend, mis tehakse seadusega sätestatud

juhtudel ühe või mõlema poole puudumisel kas eelmenetluses või kohtuistungil. Tagaseljaotsuses

tuleb märkida, et tegemist on tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus jõustub, kui sellele ei esitata

menetluse taastamise avaldust (kaja) ega apellatsioonkaebust. TsKS § 203 lg 1 kohaselt võib pool,

kelle vastu tagaseljaotsus tehti, 10 päeva jooksul pärast otsusest teada saamist taotleda samalt kohtult

menetluse taastamist.

Apellatsioonikohus leidis, et kui S. Metelkin sai kohtuotsusest teada 14. novembril, siis oli tal aega

kaja esitamiseks 25. novembrini 1996. a. Selle aja jooksul kaja ei esitatud ja tähtaja möödalaskmiseks

mõjuvaid põhjusi ei olnud. Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 213 lg 1 p 5 sätteid ning ei

põhjendanud, miks ei peetud kaalukaks põhjusi, mida S. Metelkin esitas kaja esitamise tähtaja

ennistamise avalduses. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et 20. novembril, s.o. 10 päeva jooksul

pärast otsusest teada saamist, esitas S. Metelkin apellatsioonkaebuse koos avaldusega tähtaja

ennistamiseks. Sealt edasi vahetasid S. Metelkin ja kohus avaldusi ja kirju kuni 30. detsembrini.

TsKS §-de 3 lg 2 ja 10 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasja õige ja võimalikult

kiire läbivaatamine ning lahendamine ning protsessiosalistele nende õiguste ja kohustuste

selgitamine, protsessitoimingute tegemise või tegemata jätmise tagajärgede eest hoiatamine ja

protsessiosaliste soovil kaasabi osutamine nende õiguste teostamisel. TsKS § 43 lg l kohaselt võib

kohus kaalukatel põhjustel mööda lastud tähtaja ennistada. Kaalukaks põhjuseks võib olla ka kohtu

enda mitteõiguspärane tegevus (kohtuotsuse jõustamine, teadmata kas pool, kelle vastu

tagaseljaotsuses tehti, ka otsusest teada sai).

Kolleegium juhib tähelepanu, et kohtuotsus peab olema üheselt mõistetav ja vastama kohtuotsusele

esitatavatele nõuetele. Kohtuotsust vormistades pidanuks linnakohus kohtulahendi alguses kohe

märkima, et kohtuotsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse tegemise aeg

(TsKS § 232 lg 2) ja kohtuotsus kannab allakirjutamise kuupäeva (TsKS § 226 lg 5). Linnakohus on

otsuse sissejuhatuses märkinud kohtuistungi kuupäevaks 1. märts, mis ei ole otsuse tegemise aeg, sest

kohtuotsus kirjutati alla 11. märtsil. Linnakohtu otsuse resolutsioonis on ebaõigesti selgitatud kostja

õigust taotleda menetluse taastamist 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisele järgnevast

päevast. Otsuse teatavaks tegemise päev oli 11. märts. Kostjatele sel päeval kohtuotsus teatavaks ei

saanud. Seaduse järgi on kostjatel, keda kohtus ei olnud, õigus 10 päeva jooksul pärast otsusest teada

saamist taotleda menetluse taastamist (TsKS § 203 lg 1). Apellatsioonikohus nendele asjaoludele

tähelepanu ei pööranud.

Juhindudes TsKS § 346 p-st 2 kolleegium

m ä ä r a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1997. a määrus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Sergei Metelkinile 9. septembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J.Luik

Liikmed: L.Laarmaa, T.Vernik