Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-140-97 ECLI:EE:RK:1997:3.2.1.140.97.390 AI generated

3-2-1-140-97 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-140-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, J. Ozoli esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa, R. Kesküla seadusliku esindaja T. Pomerantsi ja esindaja

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-140-97 · Riigikohus: Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, J. Ozoli esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa, R. Kesküla seadusliku esindaja T. Pomerantsi ja esindaja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-140-97

M Ä Ä R U S

Tartus 29. detsembril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, J. Ozoli

esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa, R. Kesküla seadusliku esindaja T. Pomerantsi ja esindaja

vandeadvokaat M. Lusti osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. detsembril 1997. a

Jelena Ozoli erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. oktoobri 1997. a

määruse Jelena Ozoli hagis aiandusühistu "Nurme" vastu ühistu liikmeks vastuvõtmisest

keeldumise põhjendamatuks tunnistamiseks, eelisõiguse tunnistamiseks ühistu liikmeks

astumisel ning Rasmus Kesküla vastu omandiõiguse tunnistamiseks ja aianduskrundi

üleandmiseks kohustamiseks.

20. detsembril 1996. a esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas Jelena Ozol Tallinna Linnakohtu

2. detsembri 1996. a otsuse, millega jäeti rahuldamata tema hagi aiandusühistu "Nurme" vastu

aiandusühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise põhjendamatuks tunnistamiseks, tema ühistu

liikmeks astumise eelisõiguse tunnistamiseks ja Rasmus Kesküla vastu omandiõiguse tunnistamiseks

ja aianduskrundi üleandmiseks. Linnakohtu 6. jaanuari 1997. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus

käiguta ning apellandile anti aeg puuduste kõrvaldamiseks. 7. veebruaril 1997. a tagastas linnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, kuna apellant ei kõrvaldanud tähtajaks puudusi. 21. märtsil

1997. a esitas apellant kohtule avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 3. aprilli

1997. a määrusega jättis kohus avalduse rahuldamata ja tagastas apellatsioonkaebuse läbivaatamatult.

Nimetatud määrusele esitas apellant erikaebuse, mille ringkonnakohus 15. mai 1997. a kirjaga

linnakohtule läbivaatamatult tagastas, kuna kaebus ei vastanud TsKS § 283 lg 6 nõuetele.

Ringkonnakohus leidis, et kaebus on niivõrd puudulik, et seda ei ole võimalik apellatsiooni korras

läbi vaadata. Kaebus on esitatud Tallinna Linnakohtu 3. aprilli 1997. a määrusele, kuid selles

taotletakse Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1996. a otsuse tühistamist.

30. mail 1997. a esitas apellandi esindaja Tallinna Linnakohtule avalduse 3. aprilli 1997. a määruse

peale erikaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Avalduse kohaselt oli erikaebuse esimesele lehele

ekslikult lisatud apellatsioonkaebuse viimane leht. Linnakohtu 19. augusti 1997. a määrusega jäeti

avaldus erikaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kohus ei pidanud kaalukaks

põhjuseks asjaolu, et apellant võis erikaebuse komplekteerimisel eksida. Apellant on kindlustatud

kvalifitseeritud õigusabiga, kuna tema esindajaks on vandeadvokaat. Peale selle nähtub

apellatsioonkaebusest, et see on komplekteeritud õigesti: viimased lehed kaebuse resolutiivosaga on

olemas.

Ringkonnakohus jättis 7. oktoobril 1997. a linnakohtu 19. augusti 1997. a määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et erikaebus on põhjendamatu. Käesoleval ajal ei ole võimalik kindlaks teha,

kelle süül erikaebuse ja apellatsioonkaebuse lehed vahetusse läksid.

Kassatsioonkaebuses palus J. Ozoli esindaja Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 1997. a määruse

tühistada. Kassaator leidis, et kohus rikkus TsKS § 3 lg-s 2 ja § 285 lg-s 1 sätestatut, jättes hageja

alusetult ilma võimalusest kõrvaldada puudusi 3. aprilli 1997. a määrusele esitatud erikaebuses.

Vastustaja leidis, et kaebus on põhjendamatu. TsKS § 43 järgi ei saa tähtaja ennistamisel lugeda

eksimust kaalukaks põhjuseks.

Kolleegiumi istungil jäid kassaator kaebuses ja vastustaja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu 7. oktoobri 1997. a määrus tuleb TsKS § 347 p 2 alusel

tühistada. TsKS § 285 lg 1 kohaselt jätab esimese astme kohus apellatsioonkaebuse käiguta, kui

kaebus ei vasta § 283 ja § 284 nõuetele, riigilõiv on tasumata või on kaebus muul viisil puudulik, ja

määrab apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt oli

3. aprilli 1997. a määrusele esitatud erikaebus puudulik muul viisil: erikaebuse esimesele lehele oli

lisatud apellatsioonkaebuse viimane leht. Ringkonnakohus pidanuks TsKS § 291 lg 1 kohaselt

määrama tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks, sõltumata sellest, et erikaebuse komplekteerimisel

eksis apellant. Seejärel rikkus linnakohus TsKS § 285 lg-s 1 sätestatut. Nende rikkumiste tõttu pandi

apellant olukorda, kus ta pidi menetluse jätkamiseks taotlema erikaebuse esitamise tähtaja

ennistamist.

Juhindudes TsKS § 346 p-st 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. oktoobri 1997. a määrus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Natalia Lausmaale 17. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik