3-1-1-129-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedA. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 143 lg 2 p 2; § 185 lg 2 p 2 ning § 186 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-129-97 · Riigikohus: õigeksmõistmist, süüdistuses KrK § 186 järgi süüdistuse mahu vähendamist ning sellest tulenevalt I. A.
Full text
3-1-1-129-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 23. detsembril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert
Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
I. A. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 143 lg 2 p 2; § 185 lg 2 p 2 ning § 186 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Tartu Linnakohtu 20. mai 1997. a otsusega mõisteti I. A. süüdi KrK § 139 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 järgi, mille eest
karistati teda vabadusekaotusega 1 aastaks; § 143 lg 2 p 2 järgi, mille eest karistati teda vabadusekaotusega 1
aastaks ja 6 kuuks ning § 186 järgi, mille eest karistati teda vabadusekaotusega 1 aastaks. Lugedes kergema
karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud
vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti süüdi T. L., E. K., J. A., A. V., H. N. ja V. E.
Esitatud apellatsioonprotestis taotleti muuhulgas ka I. A. süüdistuses KrK § 185 lg 2 järgi ühe
kuriteoepisoodi KrK § 139 lg 2 p-dele 1, 2 ning 3 ümberkvalifitseerimise tühistamist ning tema
süüdimõistmist KrK § 185 lg 2 järgi.
I. A. kaitsja advokaat Meelis Masso apellatsioonkaebuse taotleti I. A. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 2 järgi
õigeksmõistmist, süüdistuses KrK § 186 järgi süüdistuse mahu vähendamist ning sellest tulenevalt I. A.
mõistetud karistuse kergendamist.
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1997. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 20. mai
1997. a otsus osaliselt. I. A. mõisteti süüdi ka KrK § 185 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6
kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Tartu Linnakohtu eeltoodud otsusega mõistetud
karistusega ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises
vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata.
Kriminaalkolleegium tuli muuhulgas järeldusele, et I. A.-le karistuse mõistmisel on linnakohus arvestanud
kõikide KrK § 20 ja § 36 sätetega. Ringkonnakohus leidis, et võttes arvesse tema isikut iseloomustavaid
andmeid ning kuritegudest osavõtu astet, oli reaalse vabadusekaotusliku karistuse kohaldamine põhjendatud
ning seaduslik.
Esitatud kassatsioonkaebuses palub I. A. kaitsja advokaat M. Masso Tartu Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1997. a otsuse tühistamist ja I. A. tingimuslikult karistuse kandmisest
vabastamist.
Kassaator leiab jätkuvalt, et nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta
kuritegude raskusele ning I. A. isikule ja palub ta karistuse kandmisest tingimisi vabastada.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes
taotles jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata,
t e g i k i n d l a k s :
Tartu Linnakohus on I. A. karistuse mõistmisel lähtunud KrK IV peatüki sätetest ning juhindunud, nagu seda
nõuab KrK § 36 eelkõige toimepandud kuritegude raskusest ja laadist, aga arvestanud samas ka süüdlase
isikut. Kohus on õigesti põhjendanud vabadusekaotusliku karistuse mõistmist asjaoluga, et I. A. poolt
toimepandud kuritegude arv on suur. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et kohtuotsuse
kohaselt pani I. A. lühikese ajavahemiku - 12.-23. novembri 1995.a jooksul toime 9 teise astme kuritegu.
Sellistel asjaoludel ning vastutust kergendavate asjaolude puudumisel on linnakohus võtnud arvesse ka I. A.
töökohast antud positiivset iseloomustust, karistades teda kuritegude kogumi eest karistusega, mis on
tunduvalt väiksem tema poolt toimepandud raskemate kuritegude - salajase varguse ja kelmuse - sanktsiooni
keskmisest määrast. Seetõttu on Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti jätnud I. A. kaitsja
apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1997.a otsus I. A. süüdistusasjas jätta muutmata,
kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 23. detsembril 1997.a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Peeter Vaher
Liikmed: Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe