Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-136-97 ECLI:EE:RK:1997:3.2.1.136.97.379 AI generated

3-2-1-136-97 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-136-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja Aasma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. detsembril 1997. a

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-136-97 · Riigikohus: Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja Aasma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. detsembril 1997. a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-136-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. detsembril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

J. Aasma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. detsembril 1997. a

Jelena Aasma kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni

1997. a otsuse Jelena Aasma hagis AS Terasmees vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks ning töötasu ja hüvitise saamiseks.

Jelena Aasma töötas 2. jaanuarist 1995. a AS-s Terasmees pearaamatupidajana kohakaasluse alusel.

15. märtsil 1996. a lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel

seoses koondamisega. Hagi kohaselt koondamisest ette ei teatatud, teist tööd ei pakutud ning hüvitist

ei makstud. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, sest 31. jaanuaril 1996. a

muudeti temaga sõlmitud töölepingut poolte kokkuleppel: hageja asus AS-i Terasmees

pearaamatupidajana tööle põhikohaga alates 4. veebruarist 1996. a ja tema palk samast kuupäevast oli

15 000 krooni kuus. Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitisena kuue kuu keskmise palga 70 996

krooni, lõpparve ja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 11 833 krooni, lõpparvega

vähemmakstud veebruarikuu töötasu 4821 krooni ja märtsikuu töötasu 5 893 krooni ning

vähemmakstud puhkusetasu kompensatsioni 3 774 krooni, kokku 97 317 krooni.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti välja vähemmakstud töötasu 4 821

krooni. Rahuldamata jäeti hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise

saamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt töötas hageja kostja juures pearaamatupidajana kohakaasluse

alusel. AS-i Terasmees juhatuse koosolek otsustas 14. märtsil 1996. a pearaamatupidaja koha

koondada. TLS § 95 kohaselt ei pea kohakaaslasele töölepingu lõpetamisest ette teatama ega hüvitist

maksma. AS-i Terasmees juhatus, kelle kompetentsi vastavalt põhikirja p-le 36.3 kuulub

pearaamatupidaja tööle võtmine, ametist vabastamine, töökohustuste ja töötasu määramine, ei olnud

teadlik 31. jaanuaril 1996. a hageja kodus tehtud töölepingu muudatustest, millele kirjutas alla kostja

endine juhataja.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tegi

linnakohus õigesti kindlaks, et poolte vahel 2. jaanuaril 1995. a sõlmitud töölepingu p-de 1 ja 4.1

järgi asus hageja tööle pearaamatupidajana kohakaasluse alusel. AS-i Terasmees juhatuse 14. märtsi

1996. a otsuse alusel lõpetas kostja 15. märtsil 1996. a hagejaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel

seoses pearaamatupidaja töökoha koondamisega. TLS § 95 järgi võib tööandja kohakaaslasega

töölepingu lõpetada TLS §-s 86 ettenähtud alustel, sellest ette teatamata, hüvitist maksmata ning

muid tagatisi rakendamata. AS-i Terasmees põhikirja p 36.3 kohaselt kuulub pearaamatupidaja

ametisse määramine, ametist vabastamine, töötasu ja töökohustuste määramine aktsiaseltsi juhatuse

kompetentsi. AS-i Terasmees juhatus ei ole arutanud hagejaga 2. jaanuaril 1995. a sõlmitud

töölepingu muutmist.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide ebaõige

kohaldamise tõttu. Hageja leidis, et tema töölepingu muutmine ja põhikohaga töölevõtmine on

seaduslik. Töölepingu põhikohaga tööleasumiseks sõlmis temaga vastavate volitustega isik. Töötajale

ei saa panna kohustust kontrollida tööandja esindaja pädevust.

Vastustaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leidis, et kostja ei ole kunagi

aktsepteerinud hageja ja endise juhataja E. Risti vahel sõlmitud kokkulepet.

Kolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonkaebuse põhjenduste juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Apellatsioonikohus lahendas asja tuvastatud asjaoludel TLS §-de 86 p 3 ja 95 ning AS-i Terasmees

põhikirja p 36.3 alusel ja ei ole materiaalõiguse norme vääralt kohaldanud.

Juhindudes TsKS § 346 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 1997. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Laarmaa

Liikmed J. Luik, T. Vernik