3-1-1-128-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S. J. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a otsusega mõisteti D. M. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning
Legislator headnote
AI generated3-1-1-128-97 · Riigikohus: Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. G. KrK § 203 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 2200 krooni. S. J.
Full text
3-1-1-128-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 16. detsembril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter
Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
D. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 203 lg 1 järgi;
J. G. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi;
S. J. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S. J. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja
Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a otsusega mõisteti D. M. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning
teda karistati ühe aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega. Veel mõisteti ta süüdi KrK § 203 lg 1 järgi ja
karistati arestiga kolmeks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest
üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.
Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. G. KrK § 203 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 2200 krooni. S. J.
mõisteti süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks kinnises
vanglas.
Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti süüdi veel A. Š., E. I., S. V. ja A. K., kuid nende osas ei ole
kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustatud.
D. M. tunnistati süüdi selles, et ta 6. novembril 1995. a varastas koos S. J. ja teiste isikutega Tallinnas X
tänavalt Soome suursaatkonnale kuuluva sõiduauto BMW-525. Veel tunnistati ta süüdi koos teiste isikutega
sõiduauto VAZ-21093 varguses 1996. a veebruaris Tallinnas Y tänaval.
KrK § 203 lg 1 järgi tunnistati ta süüdi selles, et müüs 400 krooni eest Tallinnas Z tänaval tuvastamata
isikule teadvalt kuritegelikul teel saadud taksomeetri.
J. G. tunnistati süüdi selles, et omandas teadvalt D. M. ja S. J. poolt varastatud sõiduauto BMW osasid.
S. J. tunnistati süüdi koos D. M. sõiduauto BMW-525 varguses.
Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused D. M. ja S. J. ning
apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri abiprokurör Dilaila Nahkur.
Oma apellatsioonkaebustes D. M. ja S. J. eitasid varguste toimepanemist ja väitsid, et süüdimõistev
kohtuotsus on rajatud tunnistajate valeütlustele.
Apellatsioonprotestis vaidlustati J. G. karistamine rahatrahviga 100 päevamäära, s. o 2200 krooni suuruses
summas (arvestusega 22 krooni päev). Kuriteo toimepanemise ajal oli miinimumpalgaks 450 krooni ja
päevamäära suuruseks 15 krooni ning 100 päevamäära suurune rahatrahv on 1500 krooni.
Tallinnas Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1997. a otsusega täpsustati Tallinna Linnakohtu
otsust ja J. G. karistuseks loeti rahatrahv 100 päevamäära, s. o 1500 krooni. D. M. ja S. J. mõistetud
karistusest loeti ärakantuks vahi all viibitud aeg ja nad vabastati neile KrK § 203 lg 1 järgi mõistetud
karistusest KrK § 53 alusel kriminaalvastutusele võtmise aegumise tõttu. Muus osas jäeti Tallinna
Linnakohtu otsus muutmata.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse S. J. ja
kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.
S. J. väidab kassatsioonkaebuses, et ei linna- ega ringkonnakohus arvestanud seda, et rikuti tema kaitseõigust
sellega, et esitatud süüdistus oli ebakonkreetne ja ta ei saanud aru kas teda süüdistati kuriteo täideviimises
või kuriteo toimepanemisele kaasaaitamises. Selline rikkumine on oluline kriminaalmenetluse normide
rikkumine. S. J. väidab, et ta ei ole varastanud taksomeetrit. Taotleb mõlema kohtuotsuse tühistamist ja
kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.
Kassatsioonprotestis leitakse, et ringkonnakohus on ekslikult lugenud KrK § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavad
teod KrK § 53 alusel aegunuks. Vaidlusalused teod pandi toime 1995. a lõpus ja 22. augustil 1996. a andis
kohtunik oma määrusega D. M. ja J. G. kohtu alla. Selleks ajaks ei olnud möödunud üheaastane
aegumistähtaeg ja nende vabastamine karistusest oli põhjendamatu. Protesti esitaja taotleb ringkonnakohtu
otsuse tühistamist osas, millega D. M. ja J. G. vabastati KrK § 203 lg 1 järgi mõistetud karistusest ning
kriminaalasja saatmist selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud S. J. kaitsja seletuse,
kes toetas kassatsioonkaebust ja prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti ning taotles kassatsioonkaebuse
rahuldamata jätmist,
l e i d i s:
Kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
on ekslikult lugenud KrK § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod KrK § 53 alusel aegunuks.
Kolmanda astme kuritegude - nagu seda on KrK §-s 203 lg 1 sätestatu - puhul oli kohtualuste poolt selle
kuriteo toimepanemise ajal kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaeg üks aasta. Kuriteod KrK § 203 lg 1
järgi panid D. M. ja J. G. toime vastavalt 5. novembril 1995. a ning 6. novembril 1995. a. Kohtu alla anti nad
selles süüdistuses 22. augustil 1996. a. Kuna kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaeg arvestatakse kuni
süüdistatava kohtu alla andmise päevani, ei olnud 22. augustiks 1996. a möödunud üheaastane
aegumistähtaeg. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu otsusega
nr 3-1-1-32-96 12. märtsist 1996. a A. K. süüdistusasjas KrK § 113 järgi.
Osaliselt on põhjendatud ka S. J. kassatsioonkaebus. Tallinna Linnakohtu otsusest ei nähtu konkreetselt,
milles seisnes S. J. osa sõiduauto BMW varguses. Süüdistuse mahtu ei ole konkretiseeritud ka Tallinna
Ringkonnakohtu otsuses.
Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu üheselt, kas S. J. on süüdi tunnistatud
taksomeetri varguses T. R. kuuluvast sõiduautost Mercedes Benz või mitte, kuigi talle oli esitatud süüdistus
selles kuriteoepisoodis. On rikutud kohtualuse kaitseõigust kriminaalmenetluses, kui ta ei saa kohtuotsusest
teada, millise konkreetse teo toimepanemises ta süüdi tunnistati ja millises esitatud süüdistuse episoodis
süüdi ei tunnistatud.
Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3, § 65 lg-st 3, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1997. a otsus D. M. ja J. G. KrK
§ 203 lg 1 järgi karistuse kandmisest vabastamise osas ja S. J. süüdistuses taksomeetri varguse osas
5. novembril 1995. a sõiduautost Mercedes Benz ning talle KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi
mõistetud karistuse osas ja lõpliku karistuse osas.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada, S. J. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Kohtuotsus jõustub 16. detsembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Lea Kalm
Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher