Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-127-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.127.97.372 AI generated

3-1-1-127-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-127-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohtuistungist võtsid osa P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kannatanu esindaja Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Artjuhhov mõisteti Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-127-97 · Riigikohus: Kohtuistungist võtsid osa P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kannatanu esindaja Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Artjuhhov mõisteti Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-127-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. detsembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ja liikmed Lea Kalm ning Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Pavel Artjuhhovi süüdistuses KrK § 100 ja § 207 lg 1 järgi.

Käsitletavas kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud Sergei Matvejev KrK § 180 ja § 181 järgi, kuid

tema ei ole kassatsioonkaebust esitanud.

Kohtuistungist võtsid osa P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kannatanu esindaja

vandeadvokaat Natalja Lausmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Artjuhhov mõisteti Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a

otsusega süüdi KrK § 100 järgi selles, et ta 22. septembril 1994. a kella kolme paiku öösel sõidutas

Harjumaal Kuusalu vallas asuvasse metsa Irma Kelu, peksis teda käte ja jalgadega ning seejärel

tappis kannatanu, tulistades talle TT püstolist lasu pähe.

P. Artjuhhovile KrK § 207 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegu seisnes selles, et ta omas ja hoidis

ebaseaduslikult püstolit TT ja padrunit, millega tappiski I. Kelu. P. Artjuhhovit karistati KrK § 100

järgit 10-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 207 lg 1 järgi 2-aastase vabadusekaotusega. Lõplikuks

karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti 10 aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas.

Kriminaalasi vaadati läbi kaitsja apellatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 19. septembri 1997. a kohtuistungil, maakohtu otsus P. Artujuhhovi suhtes jäeti

muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse P. Artjuhhovi kaitsja

vandeadvokaat A. Jakobson, kes taotleb otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks

ringkonnakohtule. Kaebuses väidetakse, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu järeldused on rajatud

mitteusaldusväärsetele ja vastuolulistele tõenditele, ega vasta kriminaalasja tehioludele.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil kaitsja A. Jakobson toetas esitatud kassatsioonkaebust;

kannatanu esindaja N. Lausmaa ja prokurör T. Vee arvasid, et ringkonnakohtu otsus ei kuulu

tühistamisele ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on P. Artjuhhovi süüdimõistmise I. Kelu tahtlikus

tapmises lugenud tõendatuks Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a otsuses toodud põhjendustel ega pole

pidanud vajalikuks neid korrata. Vastavalt AKKS § 29 lg-s 5 sätestatule on ringkonnakohtul õigus

oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata, kui esimese astme kohtu otsus jääb

muutmata. Samas ei vabasta nimetatud säte ringkonnakohut kohustusest kontrollida esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud apellatsioonkaebuse piirides. Ringkonnakohtu

otsuses leiti, et kohtualuse P. Artjuhhovi süüd tõendavad asjaolud I. Kelu tahtlikus tapmises on

üksikasjalikult kirjeldatud maakohtu otsuses ja nende tõendite analüüs on õige.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et niivõrd keerulises kriminaalasjas vastuoluliste tõendite

analüüsi tulemusena põhinev süüdimõistmine, vajab motiveeritumat käsitlemist ka ringkonnakohtu

otsuses. Käsitletavas otsuses puuduvad ringkonnakohtu järeldused apellatsioonkaebuse

põhjendamatuse kohta. Otsuses sisalduvast väitest:"apellatsioonkaebuse motiivid ei anna alust

kohtuotsuse tühistamiseks", ei nähtu, millel taoline ringkonnakohtu järeldus tugineb.

AKKS § 29 lg-s 5 antud õigus mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi, ei välista

ringkonnakohtu kohustust täita samaaegselt AKKS § 29 lg-s 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt

otsuse motiveerivas osas märgitakse järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või

põhjendamatuse kohta, samuti tõendid, millele on kohtu järeldus rajatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses toodud väitega, et Harju Maakohtu

järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud kõiki

kriminaalasjas leiduvaid tõendeid ja kooskõlas kriminaalmenetluse nõuetega näidanud kohtuotsuses

ära motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseteks

muud kriminaalasjas leiduvad tõendid.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt AKKS § 29 lg-s 4 sätestatu mittenõuetekohast

täitmist ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium AKKS § 39 lg 4 mõttes selliseks kriminaalseaduse

oluliseks rikkumiseks, mille tõttu tuleks ringkonnakohtu otsus tühistada.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 1997. a otsus Pavel

Artjuhhovi süüdistusasjas muutmata.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 15. detsembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisel.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep