3-1-1-127-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võtsid osa P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kannatanu esindaja Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Artjuhhov mõisteti Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a
Legislator headnote
AI generated3-1-1-127-97 · Riigikohus: Kohtuistungist võtsid osa P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kannatanu esindaja Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Artjuhhov mõisteti Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a
Full text
3-1-1-127-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 15. detsembril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ja liikmed Lea Kalm ning Jüri
Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
Pavel Artjuhhovi süüdistuses KrK § 100 ja § 207 lg 1 järgi.
Käsitletavas kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud Sergei Matvejev KrK § 180 ja § 181 järgi, kuid
tema ei ole kassatsioonkaebust esitanud.
Kohtuistungist võtsid osa P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kannatanu esindaja
vandeadvokaat Natalja Lausmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Artjuhhov mõisteti Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a
otsusega süüdi KrK § 100 järgi selles, et ta 22. septembril 1994. a kella kolme paiku öösel sõidutas
Harjumaal Kuusalu vallas asuvasse metsa Irma Kelu, peksis teda käte ja jalgadega ning seejärel
tappis kannatanu, tulistades talle TT püstolist lasu pähe.
P. Artjuhhovile KrK § 207 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegu seisnes selles, et ta omas ja hoidis
ebaseaduslikult püstolit TT ja padrunit, millega tappiski I. Kelu. P. Artjuhhovit karistati KrK § 100
järgit 10-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 207 lg 1 järgi 2-aastase vabadusekaotusega. Lõplikuks
karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti 10 aastat vabadusekaotust kinnises
vanglas.
Kriminaalasi vaadati läbi kaitsja apellatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 19. septembri 1997. a kohtuistungil, maakohtu otsus P. Artujuhhovi suhtes jäeti
muutmata.
Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse P. Artjuhhovi kaitsja
vandeadvokaat A. Jakobson, kes taotleb otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks
ringkonnakohtule. Kaebuses väidetakse, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu järeldused on rajatud
mitteusaldusväärsetele ja vastuolulistele tõenditele, ega vasta kriminaalasja tehioludele.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil kaitsja A. Jakobson toetas esitatud kassatsioonkaebust;
kannatanu esindaja N. Lausmaa ja prokurör T. Vee arvasid, et ringkonnakohtu otsus ei kuulu
tühistamisele ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega,
l e i d i s:
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on P. Artjuhhovi süüdimõistmise I. Kelu tahtlikus
tapmises lugenud tõendatuks Harju Maakohtu 17. juuni 1997. a otsuses toodud põhjendustel ega pole
pidanud vajalikuks neid korrata. Vastavalt AKKS § 29 lg-s 5 sätestatule on ringkonnakohtul õigus
oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata, kui esimese astme kohtu otsus jääb
muutmata. Samas ei vabasta nimetatud säte ringkonnakohut kohustusest kontrollida esimese astme
kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud apellatsioonkaebuse piirides. Ringkonnakohtu
otsuses leiti, et kohtualuse P. Artjuhhovi süüd tõendavad asjaolud I. Kelu tahtlikus tapmises on
üksikasjalikult kirjeldatud maakohtu otsuses ja nende tõendite analüüs on õige.
Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et niivõrd keerulises kriminaalasjas vastuoluliste tõendite
analüüsi tulemusena põhinev süüdimõistmine, vajab motiveeritumat käsitlemist ka ringkonnakohtu
otsuses. Käsitletavas otsuses puuduvad ringkonnakohtu järeldused apellatsioonkaebuse
põhjendamatuse kohta. Otsuses sisalduvast väitest:"apellatsioonkaebuse motiivid ei anna alust
kohtuotsuse tühistamiseks", ei nähtu, millel taoline ringkonnakohtu järeldus tugineb.
AKKS § 29 lg-s 5 antud õigus mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi, ei välista
ringkonnakohtu kohustust täita samaaegselt AKKS § 29 lg-s 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt
otsuse motiveerivas osas märgitakse järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või
põhjendamatuse kohta, samuti tõendid, millele on kohtu järeldus rajatud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses toodud väitega, et Harju Maakohtu
järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud kõiki
kriminaalasjas leiduvaid tõendeid ja kooskõlas kriminaalmenetluse nõuetega näidanud kohtuotsuses
ära motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseteks
muud kriminaalasjas leiduvad tõendid.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt AKKS § 29 lg-s 4 sätestatu mittenõuetekohast
täitmist ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium AKKS § 39 lg 4 mõttes selliseks kriminaalseaduse
oluliseks rikkumiseks, mille tõttu tuleks ringkonnakohtu otsus tühistada.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 1997. a otsus Pavel
Artjuhhovi süüdistusasjas muutmata.
Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Otsus jõustub 15. detsembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisel.
Eesistuja: Herbert Lindmäe
Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep