3-1-3-33-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu S.S. avalduse alusel kohtuvea parandamise korras läbi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Legislator headnote
AI generated3-1-3-33-97 · Riigikohus: avalduse alusel kohtuvea parandamise korras läbi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Full text
3-1-3-33-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 9. detsembril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep
vaatas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu S.S. avalduse alusel kohtuvea parandamise korras läbi
kriminaalasja
S.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega mõisteti S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ja teda
karistati üheaastase vabadusekaotusega.
Vastavalt KrK §-le 41 liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistus osaliselt ja
lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise
alguse ajaks loeti 22. september 1996. a.
Kohtuotsuse järgi tunnistati S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta 22. septembril 1996. a
umbes kell 00.15 varastas purjuspäi Tallinnas K tänaval teadvuseta lebavalt A.J-lt salaja jope väärtusega
1100 krooni koos jope taskus olnud 15 krooniga.
Süüdimõistetu S.S. linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud.
Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab süüdimõistetu S.S., et tema süüdimõistmisel KrK § 139 lg 2 p-
de 1 ja 2 järgi kohaldas Tallinna Linnakohus 29. jaanuari 1997. a otsuses, lähtudes KrK §-st 41, valesti
kriminaalseadust. Tallinna Linnakohtu selle otsusega mõisteti ta süüdi kuriteo eest, mis on toime pandud
22. septembril 1996. a, seega enne Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a kohtuotsust. Süüdimõistetu S.S.
taotleb KrK § 41 alusel karistuste liitmisel tehtud vea tõttu Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsuse
tühistamist ja lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 lg 3 sätete kohaldamist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,
milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,
t u v a s t a s:
Süüdimõistetu S.S. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a otsusega mõisteti S.S. süüdi
KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4; § 2071 lg 1 ja § 207 lg 2 järgi ning talle mõisteti
KrK § 40 alusel lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kantud karistuse
hulka arvati tema vahi all pidamise aeg 16. oktoobrist kuni 10. novembrini 1995. a (26 päeva).
Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega mõisteti S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning
teda karistati 22. septembril 1996. a toimepandud kuriteo eest üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 41
alusel loeti karistuste osalisel liitmisel lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises
vanglas.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsuses on karistuste
liitmisel ekslikult lähtutud KrK § 41 sätetest. Kuna teine kuritegu pandi toime 22. septembril 1996. a, s. o
enne Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a otsust, on tegemist hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsiga.
Sel puhul tuleb karistuste liitmisel juhinduda KrK § 40 lg-te 3 ja 4 sätetest.
Vastavalt KrK § 40 lg-le 3 tuleb liita hiljem, s. o 29. jaanuaril 1997. a mõistetud karistusega (üks aasta
vabadusekaotust) varem, s. o 3. oktoobril 1996. a mõistetud karistuse (2 aastat vabadusekaotust)
ärakandmata osa.
Süüdimõistetul S.S-l oli talle mõistetud karistusest 29. jaanuariks 1997. a kantud eelvangistuse aeg - 26
päeva ja tema vahi all pidamise aeg 22. septembrist 1996. a (tl 26) - 4 kuud ja 7 päeva. Seega oli S.S-le
mõistetud karistuse ärakandmata osa 29. jaanuariks 1997. a 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva.
Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega on S.S.le õigesti mõistetud lõplikuks karistuseks 2 aastat
ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas, kuid kohus on ebaõigesti juhindunud KrK §-st 41.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsus S.S.le KrK § 41 alusel lõpliku karistuse
mõistmise osas.
2. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel lugeda kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust
poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 22. september 1996. a.
3. Muus osas jätta Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsus muutmata.
4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 9. detsembril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Herbert Lindmäe
Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep