Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-33-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.3.33.97.370 AI generated

3-1-3-33-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-33-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

vaatas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu S.S. avalduse alusel kohtuvea parandamise korras läbi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-33-97 · Riigikohus: avalduse alusel kohtuvea parandamise korras läbi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-33-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. detsembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu S.S. avalduse alusel kohtuvea parandamise korras läbi

kriminaalasja

S.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega mõisteti S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ja teda

karistati üheaastase vabadusekaotusega.

Vastavalt KrK §-le 41 liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistus osaliselt ja

lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise

alguse ajaks loeti 22. september 1996. a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta 22. septembril 1996. a

umbes kell 00.15 varastas purjuspäi Tallinnas K tänaval teadvuseta lebavalt A.J-lt salaja jope väärtusega

1100 krooni koos jope taskus olnud 15 krooniga.

Süüdimõistetu S.S. linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud.

Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab süüdimõistetu S.S., et tema süüdimõistmisel KrK § 139 lg 2 p-

de 1 ja 2 järgi kohaldas Tallinna Linnakohus 29. jaanuari 1997. a otsuses, lähtudes KrK §-st 41, valesti

kriminaalseadust. Tallinna Linnakohtu selle otsusega mõisteti ta süüdi kuriteo eest, mis on toime pandud

22. septembril 1996. a, seega enne Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a kohtuotsust. Süüdimõistetu S.S.

taotleb KrK § 41 alusel karistuste liitmisel tehtud vea tõttu Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsuse

tühistamist ja lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 lg 3 sätete kohaldamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s:

Süüdimõistetu S.S. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a otsusega mõisteti S.S. süüdi

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4; § 2071 lg 1 ja § 207 lg 2 järgi ning talle mõisteti

KrK § 40 alusel lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kantud karistuse

hulka arvati tema vahi all pidamise aeg 16. oktoobrist kuni 10. novembrini 1995. a (26 päeva).

Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega mõisteti S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning

teda karistati 22. septembril 1996. a toimepandud kuriteo eest üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 41

alusel loeti karistuste osalisel liitmisel lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises

vanglas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsuses on karistuste

liitmisel ekslikult lähtutud KrK § 41 sätetest. Kuna teine kuritegu pandi toime 22. septembril 1996. a, s. o

enne Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a otsust, on tegemist hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsiga.

Sel puhul tuleb karistuste liitmisel juhinduda KrK § 40 lg-te 3 ja 4 sätetest.

Vastavalt KrK § 40 lg-le 3 tuleb liita hiljem, s. o 29. jaanuaril 1997. a mõistetud karistusega (üks aasta

vabadusekaotust) varem, s. o 3. oktoobril 1996. a mõistetud karistuse (2 aastat vabadusekaotust)

ärakandmata osa.

Süüdimõistetul S.S-l oli talle mõistetud karistusest 29. jaanuariks 1997. a kantud eelvangistuse aeg - 26

päeva ja tema vahi all pidamise aeg 22. septembrist 1996. a (tl 26) - 4 kuud ja 7 päeva. Seega oli S.S-le

mõistetud karistuse ärakandmata osa 29. jaanuariks 1997. a 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva.

Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega on S.S.le õigesti mõistetud lõplikuks karistuseks 2 aastat

ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas, kuid kohus on ebaõigesti juhindunud KrK §-st 41.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsus S.S.le KrK § 41 alusel lõpliku karistuse

mõistmise osas.

2. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel lugeda kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust

poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 22. september 1996. a.

3. Muus osas jätta Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsus muutmata.

4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 9. detsembril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep