3-2-1-99-97 · Riigikohus

3-2-1-99-97

M Ä Ä R U S

Tartus 23. oktoobril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa,

J. Luik ja T. Vernik, Ü. Pärnitsa esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 13. oktoobril 1997. a

Yens Marsen Lutheri kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

27. märtsi 1997. a otsuse Yens Marsen Lutheri hagis Ülo Pärnitsa ja AS-i Media vastu au

teotavate andmete ümberlükkamiseks ja au teotamisega tekitatud moraalse kahju

hüvitamiseks.

Yens Marsen Luther esitas Tallinna Linnakohtule hagi oma au kaitseks. Hagiavalduse kohaselt

avaldati AS-le Media kuuluvas ajalehes "Kaubaleht" 25. septembril 1995. a intervjuu Ülo Pärnitsaga

pealkirjaga "Vähemalt neljandik Eesti tööstusest sureb välja". Üks alalõik intervjuus kandis pealkirja

"Luther on kantpea". Selles alalõigus on lause "Luther oli klassikaline väljapressija nagu kõik

kantpead". Ü. Pärnitsa nimetatud lause avaldati ka ajalehes "Äripäev" rubriigis "Ärilause"

25. septembril 1995. a.

Hageja leidis, et Ü. Pärnitsa poolt ajalehe "Kaubaleht" vahendusel levitatud andmed ei vasta

tegelikkusele ning on tema au ja väärikust teotavad. Hageja palus kohtul kohustada AS-i Media ja

Ü. Pärnitsat ümber lükkama tema kohta 25. septembri 1995. a ajalehes "Kaubaleht" levitatud andmed

ning neilt välja mõista au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks 100 000 krooni.

Linnakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades AS-i Media ja Ü. Pärnitsat ümber lükkama hageja au

teotavad andmed, mis avaldati 25. septembri 1995. a artikli "Vähemalt neljandik Eesti tööstusest

sureb väja" alalõigus "Luther on kantpea", ajalehe "Kaubaleht" esimeses peale kohtuotsuse jõustumist

taasilmuvas numbris. Hagi moraalse kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata.

Apellatsioonikohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega kohustati AS-i Media ja Ü. Pärnitsat

ümber lükkama hageja au teotavad andmed.

Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus on ebaõigesti

kohaldanud põhiseaduse § 45 sätteid. Kohus ei pidanud Ü. Pärnitsa arvamust hageja au ja väärikust

teotavaks, kuna arvamus ei sisalda andmeid, mida oleks vaja ümber lükata. Selle seisukohaga

kitsendas kohus põhjendamatult TsÜS § 23 sisu ja tähendust. Arvuliste või muude andmete

mitteesitamine subjektiivsete arvamuste avalikul väljendamisel, mis sisaldavad teise isiku au

teotamist, ei tee neid arvamusi tsiviilõiguslikult aktsepteeritavaks. Kui seda põhimõtet ignoreerida, on

isikud nende au teotamise korral, millega ei kaasne mingite andmete avaldamist, tsiviilõiguslikult

kaitsetud.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1997. a määrusega anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi

kogu koosseisule, kuna tekkis põhimõttelist laadi eriarvamus TsÜS § 23 kohaldamisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas 26. augustil 1997. a läbi kriminaalasja Enno Tammeri

süüdistuses KrK § 130 järgi. Kriminaalkolleegium asus nimetatud otsuses seisukohale, et isikut on

võimalik alandada kas faktiväitega või väärtushinnanguga. Kriminaalkolleegium leidis, et neil

juhtudel, mil au on alandatud väärtushinnanguga, puudub Eestis isikul tegelikult võimalus enese au

kaitsmiseks tsiviilõiguslike vahenditega. Isikul on võimalik taotleda oma au kaitsmist vaid

kriminaalõiguslike vahenditega, taotledes erasüüdistusasja algatamist KrK § 130 järgi.

Tsiviilkolleegium kogu koosseisus leidis, et TsÜS § 23 alusel on isikul oma au kaitsmine võimalik ka

juhul, kui tema au on teotatud väärtushinnanguga.

Isiklike õiguste kaitse on sätestatud TsÜS §-dega 23-26 ja 172.

Vastavalt TsÜS §-le 23 lg 1 on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist ja tema au

teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au

teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kui isik leiab, et tema au on teotatud

väärtushinnanguga, võib ta oma õigusi kohtus kaitsta, nõudes TsÜS §-s 23 lg 1 alusel au teotamise

lõpetamist ja au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kohtule esitatud

hagiavalduses peab hageja märkima asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab (TsKS § 146 lg 2 p 5).

Kohus otsustab tuvastatud asjaolude alusel, kas isiku au on teotatud või mitte. Õigusliku hinnangu

sellele, kas au on teotatud väärtushinnanguga või faktiväitega, annab kohus.

Juhindudes TsKS §-st 342 lg 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta läbi vaatamata Yens Marsen Lutheri kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1997. a otsus Yens Marsen Lutheri hagis Ülo Pärnitsa ja AS-i

Media vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja au teotamisega tekitatud moraalse

kahju hüvitamiseks ning anda asi lahendada Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi

vahelisele erikogule.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik