3-2-1-99-97 · Riigikohus

3-2-1-99-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 1. detsembril 1997. a

Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu koosseisus: eesistuja R. Maruste, liikmed

E. Kergandberg, J. Luik, J. Rätsep ja T. Vernik, kostja Ü. Pärnitsa esindaja vandeadvokaat A. Aadli

osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. novembril 1997. a

Yens Marsen Lutheri kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

27. märtsi 1997. a otsuse Yens Marsen Lutheri hagis Ülo Pärnitsa ja AS-i Media vastu au

teotavate andmete ümberlükkamiseks ja au teotamisega tekitatud moraalse kahju

hüvitamiseks.

Yens Marsen Luther esitas 6. novembril 1995. a Tallinna Linnakohtule hagi oma au kaitseks.

Hagiavalduse kohaselt avaldati AS-le Media kuuluvas ajalehes "Kaubaleht" 25. septembril 1995. a

intervjuu Ülo Pärnitsaga pealkirjaga "Vähemalt neljandik Eesti tööstusest sureb välja". Üks alalõik

intervjuus kandis pealkirja "Luther on kantpea". Selles alalõigus on lause "Luther oli klassikaline

väljapressija nagu kõik kantpead". Ü. Pärnitsa nimetatud lause avaldati ka ajalehes "Äripäev"

rubriigis "Ärilause" 25. septembril 1995. a.

Hageja leidis, et Ü. Pärnitsa poolt ajalehe "Kaubaleht" vahendusel levitatud andmed ei vasta

tegelikkusele ning on tema au ja väärikust teotavad. Hageja palus kohtul kohustada AS-i Media ja

Ü. Pärnitsat ümber lükkama tema kohta 25. septembri 1995. a ajalehes "Kaubaleht" levitatud andmed

ning neilt välja mõista au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks 100 000 krooni.

Linnakohus rahuldas 12. detsembri 1996. a otsusega hagi osaliselt, kohustades AS-i Media ja

Ü. Pärnitsat ümber lükkama hageja au teotavad andmed, mis avaldati 25. septembril 1995. a artikli

"Vähemalt neljandik Eesti tööstusest sureb välja" alalõigus "Luther on kantpea", ajalehe "Kaubaleht"

esimeses peale kohtuotsuse jõustumist ilmuvas numbris. Hagi moraalse kahju hüvitamiseks jättis

kohus rahuldamata.

Apellatsioonikohus tühistas 27. märtsil 1997. a linnakohtu otsuse osas, millega kohustati AS-i Media

ja Ü. Pärnitsat ümber lükkama hageja au teotavad andmed. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei

sisalda lause: "Luther oli klassikaline väljapressija, nagu kõik kantpead" mingisuguseid andmeid

hageja kohta. Selle lausega väljendas Ü. Pärnits oma subjektiivset hinnangut Y. M. Lutheri kohta.

Kostja Ü. Pärnitsa õiguse subjektiivse arvamuse avaldamiseks sätestab põhiseaduse (PS) § 45. Sellise

hinnanguga pidas Ü. Pärnits ebaeetiliseks, AS-i Marlekor majanduslikult kahjustavaks ja normaalsel

suhtlemistasandil ebatavaliseks Y. M. Lutheri käitumist 2,4 miljoni krooni saamiseks üksnes selle

eest, et ta loobuks oma alusetust nõudest AS-i Marlekor vastu. Ü. Pärnitsa seletuste kohaselt sattus

AS Marlekor kohtumenetluse tõttu raskesse majanduslikku seisu; raskusi tekkis pangalaenu saamisel,

mistõttu AS Marlekor oli sunnitud Y. M. Lutherile selle summa maksma, et vältida veel suuremat

majanduslikku kahju.

Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus on ebaõigesti kohaldanud

põhiseaduse § 45 sätteid. Kohus ei pidanud Ü. Pärnitsa arvamust hageja au ja väärikust teotavaks,

kuna arvamus ei sisalda andmeid, mida oleks vaja ümber lükata. Selle seisukohaga kitsendas kohus

põhjendamatult TsÜS § 23 sisu ja tähendust. Isikud, kelle au teotati subjektiivse arvamusega, mis ei

sisalda arvulisi või muid andmeid, jäävad sel juhul tsiviilõiguslikult kaitsetuteks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1997. a määrusega anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi

kogu koosseisule, kuna tekkis põhimõttelist laadi eriarvamus TsÜS § 23 kohaldamisel.

Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis jättis 23. oktoobri 1997. a määrusega ringkonnakohtu otsuse läbi

vaatamata ja andis asja lahendada Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule.

Nimetatud määruse kohaselt on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. augusti 1997. a otsuses Enno

Tammeri süüdistusasjas KrK § 130 järgi asunud seisukohale, et isikut on võimalik alandada kas

faktiväitega või väärtushinnanguga. Kriminaalkolleegium leidis, et neil juhtudel, mil au on alandatud

väärtushinnanguga, puudub Eestis isikul tegelikult võimalus enese au kaitsmiseks tsiviilõiguslike

vahenditega. Isikul on võimalik taotleda oma au kaitsmist vaid kriminaalõiguslike vahenditega,

taotledes erasüüdistusasja algatamist KrK § 130 järgi.

Tsiviilkolleegium kogu koosseisus leidis, et TsÜS § 23 alusel on isikul oma au kaitsmine võimalik ka

juhul, kui tema au on teotatud väärtushinnanguga.

Erikogu istungil jäi kostja Ü. Pärnitsa esindaja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ning

palus jätta hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ü. Pärnitsa esindaja möönis, et au ja head nime

on võimalik kaitsta ka tsiviilõiguslike vahenditega. Kostja AS Media ei ole kassatsioonkaebusele

vastanud.

Erikogu leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 1 alusel materiaalõiguse normi

väära kohaldamise tõttu.

Sõnavabadus on põhiseaduslik õigus: igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja

muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil (PS § 45). Mistahes põhiõiguse kasutamisele

seab piirid PS § 19 lg 2, mille kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste

täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 teise

ja kolmanda lause kohaselt võib informatsiooni levitamist seadusega piirata avaliku korra, kõlbluse,

teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ja hea nime kaitseks ning ka riigi ja kohalike

omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi või ärisaladuse või

konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti

õigusemõistmise huvides. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17, sätestades põhiõigusena,

et kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

Põhiõiguse - õiguse aule ja heale nimele - tsiviilõiguslikud kaitsevahendid on sätestatud TsÜS §-le 23

lg 1, mille kohaselt võib isik oma au ja hea nime kaitsmiseks kohtu korras nõuda: 1) au teotamise

lõpetamist; 2) tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust

tegelikkusele ja 3) au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Riigikohtu erikogu

on seisukohal, et tegemist on kolme iseseisva tsiviilõigusliku kaitsevahendiga.

Riigikohtu erikogu nõustub kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1997. a otsuses nr 3118097 avaldatud

seisukohaga, et isikut on võimalik alandada kas faktiväitega või väärtusotsustusega. TsÜS §-s 23

kasutatud mõistele "andmed" annab täpse tähenduse termin "faktiväide". Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus

väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu (väljend) või vormi tõttu on konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte

aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa

isik nõuda TsKS §-s 23 lg 1 sätestatud ühe kaitsevahendi - au teotavate andmete ümberlükkamist -

kohaldamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Erikogu asus seisukohale, et ka sel juhul

kui isiku au on teotatud vaid väärtushinnanguga, saab isik oma au kaitsta tsiviilõiguslike

kaitsevahenditega, nõudes TsÜS § 23 lg 1 alusel kas au teotamise lõpetamist; au teotamisega

tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist või mõlema nimetatud kaitsevahendi kohaldamist.

Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et lause: "Luther oli klassikaline väljapressija nagu kõik

kantpead", ei sisalda mitte mingisuguseid andmeid ega fakte hageja kohta. Vaadeldav lause ei ole

käsitletav üksnes väärtusotsustusena: faktiväiteks on "Luther oli väljapressija" ning

väärtushinnanguks "kantpea". Hinnangu sellele, kas väljend "kantpea" on hageja au teotav, annab

kohus. Tulenevalt TsÜS §-st 23 peavad kostjad tõendama, et väide hageja käitumisest väljapressijana,

on vastavuses tegelikkusega: mida, kellelt ja mil viisil hageja välja pressis. Juhul kui kostjad ei

tõenda nimetatud faktiväite vastavust tegelikkusele, paneb kohus TsÜS § 23 lg 2 alusel kostjale AS

Media kohustuse avaldada samas massiteabevahendis teade, et vaidlustatud lause ei vasta

tegelikkusele.

Moraalse kahju nõude põhjendatuse üle otsustamisel tuleb apellatsioonikohtul juhinduda TsÜS §-st

172 lg 3, mille kohaselt kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab asjaolude kohaselt, kas

sellega on tekitatud moraalset kahju. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab kohus hüvitise

suuruse määramisel arvestama tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü

astet. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja.

Erikogu leidis, et asjakohatu on ringkonnakohtu tuginemine hagi rahuldamata jätmisel kostja

seletustele hageja ebaeetilisest käitumisest kohtuliku kokkuleppega lõppenud kohtumenetluses.

Juhindudes TsKS § 346 p 2, erikogu

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Kaasik & Co 23. aprillil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni ja 2. mail 1997. a tasutud kautsjon 1000 (üks tuhat) krooni.

Eesistuja R. Maruste

Liikmed E. Kergandberg, J. Luik, J. Rätsep, Vernik