3-1-1-122-97 · Riigikohus

3-1-1-122-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. detsembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. R. ja S. S. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 ning § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu V. T. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kohtuistungil osales tõlk Lüüli Lomp.

Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsusega tunnistati M. R. ja S. S. KrK § 107 lg 2 p 1 ning § 142 lg 2 p-

de 2, 3 ja 4 järgi süüdi ja neid karistati KrK § 107 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 7 aastat ning § 142 lg 2

p-de 2, 3 ja 4 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Karistuste osalisel liitmisel KrK § 40 lg 1 alusel

mõisteti M. R. ja S. S. lõplikuks karistuseks 8 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Sama kohtuotsusega tunnistati KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi V. S. ning

§ 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi A. B. ja A. Z., kelle suhtes kohtuotsust ei ole vaidlustatud.

Kohtuotsuse järgi mõisteti M. R. ja S. S. KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi selles, et nad koos V. S.

1995. a novembrikuu algul Narvas X mnt 55 asuvas baaris A. nõudsid kannatanult A. D., kes oli koos S. T.

teinud ettepaneku müüa nendele püstoli, kuid jätnud selle toomata, 1500 krooni teostamata jäänud

relvatehingu eest.

15. novembril 1995. a viisid M. R. ja S. S., A. D.-i Narvas X mnt 63 majja, nõudsid temalt tapmise

ähvardusel 1500 krooni ja sundisid teda kirjutama selle summa kohta võlakirja. Järgmisel päeval sõitsid S. S.

ja V. S. sõiduautol Fiat registrimärgiga 369 NAC A. D. elukohta ja võtsid talt Narvas Y tn 14a juures ära 200

krooni ja omavalmistatud raketi võlaks arvatud summa katteks.

25. novembril 1995. a tulid A. B. ja A. Z. A. D.-i elukohta Narvas Y tn 16-26, kus nõudsid võlaks loetud

summa tasumist. Samal päeval andis A. D. V. S.le 1100 krooni, kes edastas saadud raha S. S.-le.

1995.a novembrikuus M. R., S. S. ja V. S. nõudsid tapmise ähvardusel S. T. vanematelt I. T. ja V. T. Narvas

26. juuli t 29-40 seoses teostamata relvatehinguga 6000 krooni.

Samuti mõisteti M. R. ja S. S. KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et nad peksid 10. detsembril 1995. a

Narvas Z tänaval garaažikooperatiivi H. juures S. T. rusikate ja jalgadega kättemaksuks selle eest, et neile

keelduti maksmast nõutud 6000 krooni. Peksmisel tekitatud üliraske kehavigastuse tõttu suri kannatanu S. T.

12. detsembril 1995. a Narva Linnahaiglas.

Narva Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualune M. R. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei

Belov, kohtualuse S. S. kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski ning kannatanud I. T. ja V. T.

apellatsioonkaebused.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu

15. aprilli 1997. a otsus kohtualuste M. R. ja S. S. süüditunnistamise osas KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ning

kriminaalasi saadeti selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Narva Linnakohtu otsus kohtualuste

M. R. ja S. S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi jäeti muutmata. Apellatsioonkaebused jäeti

rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kohtualune M. R. ja tema kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi S. Belov ning kohtualune S. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski, samuti

kannatanud I. T. ja V. T. kassatsioonkaebused. Ühtlasi esitasid kannatanud I. T. ja V. T. kohtualuse M. R.

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S . Belovi kassatsioonkaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vastuväited.

Kohtualuse M. R. kassatsioonkaebuses eitab kassaator talle süüksarvatud kuritegude toimepanemist ja

taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist või tema vabastamist vahi alt ja kriminaalasja saatmist

täiendavaks eeluurimiseks.

Kohtualuse M. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. B. kassatsioonkaebuses väidetakse, et tema

kaitsealuse süüdimõistmine KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi on kohtuotsustes motiveerimata. Seejuures on

M. R. süüdi mõistetud KrK § 142 lg 2 p 4 järgi, kuigi Narva Linnakohtu otsuses nenditakse, et M. R.

varasem karistatus KrK § 139 järgi on kustunud. M. R. osalemine talle KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüksarvatud

teos ei ole tõendatud, mistõttu kohtualune tulnuks mõista ka selles osas õigeks.

Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist

M. Rumjantsevi süüditunnistamises ja karistamises KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi, samuti tema

süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi kriminaalasja saatmises Narva Linnakohtule uueks arutamiseks.

Kassaator taotleb kohtualuse M. R. vabastamist vahi alt.

Kohtualune S. S. eitab kassatsioonkaebuses talle süüksarvatud tegude toimepanemist ja taotleb enda

õigeksmõistmist.

Kohtualuse S. S. kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski kassatsioonkaebuses kinnitatakse, et tema kaitsealune ei

ole talle süüksarvatud tegusid toime pannud ning on KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi

süüdi mõistetud alusetult. Linna- ja ringkonnakohtu otsustega arvestati S. S. karistuse kandmise aja sisse

eelvangistusaeg 3. veebruarist 1995. a kuni 28. märtsini 1995. a. Tegelikult oli S. S. vahi all alates

2. veebruarist 1996. a.

Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. S. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi kriminaalasja

Narva Linnakohtule uueks arutamiseks saatmise ning S. S. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi

Narva Linnakohtu otsuse muutmata jätmise, samuti tõkendi - vahi all pidamine - kohaldamise osas.

Kannatanute I. T. ja V. T. kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse

tühistamist M. R. ja S. S. süüdistusesKrK § 107 lg 2 p 1 järgi kriminaalasja saatmise osas Narva

Linnakohtule uueks arutamiseks. Samuti taotlevad kannatanud tsiviilhagi rahuldamist. Kohtualuste M. R. ja

S. S. süüdimõistmist KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi kassatsioonkaebuses ei vaidlustata.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kannatanu V. T. kassatsioonkaebust. Prokurör leidis, et M. R.

ja S. S. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi kriminaalasja saatmine Narva Linnakohtule uueks arutamiseks

on väär ja taotles kriminaalasja saatmist selles osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste

seletused,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a

otsusega tühistati Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsus M. R. ja S. S. süüditunnistamises KrK § 107

lg 2 p 1 järgi ja saadeti kriminaalasi kooskõlas AKKS § 39 lg 3 p 7 sätetega selles osas Narva Linnakohtule

uueks arutamiseks. Seejuures on ringkonnakohus oma otsuses üksikasjalikult motiveerinud, mispärast ta on

hinnanud tõendeid esimese astme kohtust erinevalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles osas

ringkonnakohtu järeldustega.

Samas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse kohtualuste M. R. ja S. S. süüditunnistamises KrK § 142 lg 2

p-de 2, 3 ja 4 järgi muutmata ning vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 ei korranud ta oma otsuses linnakohtu

põhjendusi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu selles osas ringkonnakohtu lahendiga ja märgib, et

ringkonnakohus võib vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 viidata esimese astme kohtu otsuses esitatud

põhjendustele üksnes siis, kui selle kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on näidatud kohtulikul

arutamisel kindlakstehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal on need asjaolud tuvastatuks loetud, ning

motiivid, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja luges mitteusaldusväärseks muud

kriminaalasjas leiduvad tõendid.

Linnakohus on küll põhjendanud, mispärast ei saa pidada usaldusväärseteks mõne tunnistaja ütlusi, kuid

jätnud veenvalt põhistamata, millistele konkreetsetele tõenditele on ta rajanud oma otsuse M. R. ja S. S.

süüdimõistmisel KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi. Nii märgitakse linnakohtu otsuses, et kohtualuste süü on

selles osas tuvastatud kaaskohtualuse V. S. ütlustega, mille õigsuses ei ole alust kahelda, kogumis muude

tõenditega. Seejuures on jäetud lähemalt analüüsimata, millised muud tõendid sellesse kogumisse kuuluvad.

Ka puudutavad kohtuostuses esitatud V. S. ütlused üksnes M. R. osalemist 10. detsembril 1995. a S. T.

üliraske kehavigastuse tekitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et M. R. ja S. S. süüksarvatud väljapressimine ja sellele järgnenud

üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm, on

omavahel lahutamatult seostatud teod. Sama asjaolu nenditakse ka Narva Linnakohtu otsuses. Sellest

tulenevalt mõjustab kohtualustele KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüksarvatud tegude arutamine lahus neile KrK

§ 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüksarvatud tegudest kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset

lahendamist. Samuti tingib kriminaalasja ositi arutamine, et samas kriminaalasjas tehakse kaks kohtuotsust.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a otsus ja Narva Linnakohtu

15. aprilli 1997. a otsus M. R. ja S. S. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ja saata

kriminaalasi ka selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks.

2. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a ostus muutmata.

3. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

4. Tagastada kannatanu I. T. kassatsioonikautsjon.

Kohtuotsus jõustub 2. detsembril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe