3-1-1-120-97 · Riigikohus

3-1-1-120-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. detsembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. K. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee

Pärnu Linnakohtu 27. mai 1997. a otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega 2 aastaks. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud

kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust

poolkinnises vanglas. Mõistetud karistusele liidetud Pärnu Linnakohtu 29. juuni 1995. a otsusega oli A. K.

süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda oli karistatud 2 aasta ja 6 kuulise

vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel oli ta vabastatud kolme aastase katseajaga tingimuslikult karistuse

kandmisest.

Pärnu Linnakohtu 27. mai 1997. a otsuse alusel võeti A. K. vahi alla ning karistuse kandmise aja alguseks

loeti kohtuotsuse tegemise kuupäev s. o 27. mai 1997 a.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 1997. a otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu otsus

muutmata ning A. K. kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa apellatsioonkaebus kohtualusele reaalse

vabadusekaotusliku karistuse mõistmise peale rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 1997. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu A. K.

Kassaator leiab, et Tallinna Ringkonnakohus pole arvestanud lõpliku karistuse mõistmisel eelvangistuses

viibitud aega s. o 27. novembrist 1994. a kuni 27. jaanuarini 1995. a ning palub kandmisele kuuluvast

karistusest selle ajavahemiku maha arvata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles

kassatsioonkaebuse rahuldamist,

l e i d i s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. K. viibis talle Pärnu Linnakohtu 29. juuni 1995. a otsusega

süüksarvatud tegudes eeluurimisel vahi all 19. augustist 1994. a kuni 26. augustini 1994. a, s. o 8 päeva ning

30. novembrist 1995. a kuni 26. jaanuarini 1996. a, s. o 58 päeva. Vastavalt KrK §-le 45 arvestab kohus

eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. Seda seadusesätet pole Pärnu Linnakohus oma 29. juuni 1995. a

otsuses järginud, mistõttu A. K. karistuse tähtaja hulka on jäänud ebaõigesti arvamata 66 päeva. Kuna

kohtuotsuste kogumi järgi mõistetud karistuse kandmise aja alguseks on loetud teise kohtuotsuse tegemise

päev - 27. mai 1997. a, siis tuleb selle kohtuotsusega mõistetud lõplikust karistusest maha arvata 66 päeva,

mille osas A. K. on karistus kantud enne 27. maid 1997. a.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 1997. a otsus ja Pärnu Linakohtu

27. mai 1997. a otsus A. K. KrK § 41 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 /kaks/ aastat 3 /kolm/ kuud ja 24 /kakskümmend neli/ päeva vabadusekaotust

poolkinnises vanglas.

Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

A. K. kassatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 2. detsembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg