3-2-1-130-97 · Riigikohus

3-2-1-130-97

M Ä Ä R U S

Tartus 26. novembril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 17. novembril 1997. a

Ago Kivilo erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 1997. a

avalduse vastuvõtmisest keeldumise määruse Ago Kivilo avalduses juriidilise fakti

tuvastamiseks.

Ago Kivilo esitas linnakohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks, mis on vajalik avalduse esitaja

tunnistamiseks omandireformi õigustatud subjektiks oma isa Johannes Kivilo järgi. Avaldaja palus

tuvastada, et Lepiku külas Harjumaal asunud talumaakoht Klingi 105 jagati 1939. aastal võrdsetes

osades Eduard Kivilo, Johannes Kivilo, August Kruusmägi, Artur Kruusmägi ja Alide Krubergi

vahel, mille tulemusena igaüks neist sai 0,98 ha maatüki omanikuks.

Tallinna Linnakohus keeldus avalduse vastuvõtmisest TsKS § 146 lg 4 ja § 148 lg 1 p 1 alusel,

selgitades, et avaldajal on õigus esitada nõue haldus- või hagimenetluse korras. Määruse motiividel ei

kuulu avaldus läbivaatamisele erimenetluses kui juriidilise fakti tuvastamine. Erimenetluses ei ole

võimalik tuvastada kinnisasja omandiõigust juriidilise fakti tuvastamiseks sätestatud korras.

Kinnisasja omandiõigust saab tõendada ÕVVTK-le esitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a

määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise

avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra (Kord) punktis 21

märgitud tõenditega. Seda ei saa asendada erimenetluses tehtud kohtuotsus. Kohus märkis, et avaldus

ei ole allkirjastatud avaldaja poolt.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata, lisades, et omandireformi käigus kinnisasja

õigusvastase võõrandamise aegset omanikku pole võimalik tuvastada TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt

hagimenetluse teel. Õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamiseelse omaniku tuvastamine

omandireformi käigus toimub halduskorras.

A. Kivilo palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse. Erikaebuse kohaselt on Tallinna

Ringkonnakohus vääralt kohaldanud õigusnorme. Ringkonnakohus on viidates halduskorrale jätnud

tähelepanuta, et kord on kehtestatud ORAS-i ja sellest tulenevate õigusaktidega. Korra p 22 sätestab

omandireformi käigus nõudeõiguse tunnistamiseks vajalike asjaolude tõendamiseks ka kohtuliku

korra juhul, kui neid asjaolusid pole võimalik tõendada kirjalike tõenditega. A. Kivilo leiab, et

Tallinna Ringkonnakohus rikkus kaebuse esitaja eeltähendatud seaduslikku õigust tõendada olulisi

asjaolusid kirjalike tõendite puudumisel kohtu kaudu juriidilise fakti tuvastamise korras.

Tsiviilkolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus esimese astme kohtu määruse muutmata jätmise

osas on õige. Erimenetluses ei saa tuvastada kinnisasja omandiõigust juriidilise fakti tuvastamise

korras. Omandiõigus ei ole juriidiline fakt. Juriidilised faktid on omandiõiguse tekkimise aluseks.

Kohtule esitatud avalduses märgitakse, et avaldaja soovib tuvastada Lepiku külas Harjumaal asunud

kinnistu nr 13324 viieks võrdseks osaks jagamist 1939. a, mille tulemusena tema isa sai 0,98 ha

maatüki omanikuks. Erikaebusest Riigikohtule selgub samuti, et avaldaja soov on Korra p 22 alusel

teha kindlaks 0,98 ha maaomandi kuuluvus tema isale Johannes Kivilole.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Korra p 15 alapunktis 2 märgitud vara kuuluvust

(omandiõigust) õigusvastase võõrandamise hetkel ei saa teha kindlaks kohtus hagimenetluse korras.

See on üks tõendamist vajavaid asjaolusid Korra p 22 kohaselt ja lahendatav kooskõlas TsKS §-ga 1

lg 1 ka tsiviilkohtupidamise korras. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium

12. novembri 1997. a määruses V. Rajangu erikaebuse läbivaatamisel tsiviilasjas nr 3-2-1-108-97.

Lahendades, kes oli vara omanik selle õigusvastase võõrandamise ajal, juhindub kohus

omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid

väidetava omandiõiguse tekkimise ajal. Vara õigusvastase võõrandamise aegse omaniku tuvastamine

eeldab kohtuotsuses selliste juriidiliste faktide kindlakstegemist, mis võimaldavad isikut omanikuks

pidada. Kui kinnisomandi tekkimine avaldaja väidetud viisil eeldas kirjalikke tehinguid või kirjalikke

õigustoiminguid, saab omandiõigust maale tõendada vaid kirjalike tõenditega.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 1997. a määrus muutmata ja

Ago Kivilo erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa