3-1-1-119-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune I. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo L. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 136 lg 2 järgi selles, et tema, töötades ASi STV peadirektorina ja
Legislator headnote
AI generated3-1-1-119-97 · Riigikohus: õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemisel I. L. süüdimõistmist KrK § 136 lg 2 järgi.
Full text
3-1-1-119-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 25. novembril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert
Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
I. L. süüdistuses KrK § 136 lg 2 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune I. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo
ning riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.
I. L. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 136 lg 2 järgi selles, et tema, töötades ASi STV peadirektorina ja
vastutades STV kogu majandustegevuse eest, korraldas ettevõtluse eesmärgil ASi STV kaabelvõrgus
autoriõigusega kaitstavate muusikateoste ebaseadusliku ülekande. Tema korraldusel kanti üle ASi STV
kaabelvõrgus 20. märtsil 1996. a Raimond Valgre laul Sinilind ning 30. märtsil 1996. a Heldur Jõgioja teosed
Igatsuse aeg ja Vana tango. Ülekandeks kasutati ETV programmi. Samuti kanti 1996. a tema korraldusel üle
seriaal A-Team, mille muusika autor on Mike Post. Ülekandeks kasutati EVTV/RTV programmi. Autoreid
esindab Eesti Autorite Ühing (EAÜ), kellelt AS STV ei ole nende teoste ülekandmiseks luba taotlenud ega
saanud. Samuti puudus ETV luba programmi ülekandmiseks. EAÜle tekitati suur varaline kahju 921 024 kr.
Autoriõigusega kaitstud teoste ebaseadusliku ülekandega ettevõtluse eesmärgil rikkus I. L. Autoriõiguse
seaduse § 13 lg 1 p 9, § 46 ja § 80 lg 1 p 1 nõudeid.
Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsusega mõisteti I. L. õigeks. Tsiviilhageja esindaja Kalev Rattus loobus
tsiviilhagist.
Linnakohtu otsuse peale esitas Tallinna prokuröri asetäitja Märt Toming apellatsioonprotesti. Apellant taotles
õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemisel I. L. süüdimõistmist KrK § 136 lg 2 järgi.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
5. mai 1997. a otsus muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber
kassatsioonprotesti. Kassaator leiab, et I. L. tegevuses esinevad KrK § 136 koosseisutunnused ja taotleb
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsuse ja Tallinna Linnakohtu 5. mai
1997. a otsuse tühistamist.
Kassatsioonprotestis nenditakse, et kohtualuse I. L. poolt toimepandud seaduserikkumise sisu seisneb selles,
et ta, olles vastutav ASi kogu majandustegevuse eest ja teadlik Autoriõiguse seaduse nõuete mittetäitmisest
teleprogrammide retransleerimisel, jätkas ASi STV programmide ülekandmist. Kriminaalasjas ei ole leidnud
kinnitust I. L. väide, et otsuse jätkata ülekandeid ilma lepinguid EAÜga sõlmimata tegi ASi juhatus.
Kohus on eksinud kassaatori väitel ka I. L. käitumise subjektiivse külje hindamisel.
Samuti märgitakse kassatsioonprotestis, et ringkonnakohtu otsus on sisuliselt motiveerimata.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas riigiprokuröri asetäitja J. Naaber kassatsioonprotesti.
Kohtualuse I. L. kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloovaidlustas kassatsioonprotestis esitatud seisukohad. Tema
väitel puuduvad kohtualusele I. L. süüksarvatud tegudes kuriteokoosseisu tunnused. KrK § 136 lg 2
kuriteokoosseis näeb ette autoriõiguse rikkumise ettevõtluse eesmärgil, mida aga I. L. käitumises ei esine.
Seetõttu on Tallinna Ringkonnnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsus põhjendatud ja
seaduslik.
Kohtualune I. L. selgitas teleprogrammide retranslatsiooni tehnilist külge ning taotles ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste
seletused,
t u v a s t a s:
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsuse vaidlustamine riigiprokuröri
asetäitja J. Naabri kassatsioonprotestis ei ole põhjendatud.
KrK § 136 lg-s 2 sätestatakse kriminaalvastutus autoriõigusega kaitstava teose, sealhulgas arvutiprogrammi,
elektroonilise andmebaasi ja audiovisuaalse teose, teose esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate
ebaseadusliku reprodutseerimise, müümise, rentimise, laenutamise, esitamise, ülekandmise, müügile või
rendile pakkumise, eksponeerimise, levitamise, importimise, eksportimise või muul viisil ebaseadusliku
kasutamise (kontrafaktsiooni) eest, kui seda tehti ettevõtluse eesmärgil või kui samasuguse tegevuse eest oli
süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust või kui see põhjustas isikule, kellele kuulub autoriõigus või
autoriõigusega kaasnevad õigused, suure varalise kahju.
Sellises sõnastuses esitatud kuriteokoosseisu tunnustest nähtub, et autoriõigusega kaitstava teose
ebaseadusliku kasutamisega on tegemist juhul, kui seda tehti kas ettevõtluse eesmärgil, kui samasuguse
tegevuse eest on süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust või kui see põhjustas suure varalise kahju. Kõik
need kriminaliseerivad tunnused on omavahel seostatud üksteist välistava sidesõnaga või. Seetõttu on
loetletud koosseisutunnused alternatiivsed.
Kohtualust I. Laeva süüdistatakse tegudes, mis pandi toime ettevõtluse eesmärgil. Kuna tsiviilhageja
esindaja loobus tsiviilhagist, ei ole kriminaalasjas alust käsitleda suure varalise kahju põhjustamist
kriminaliseeriva tunnusena.
Ettevõtluse eesmärgi all tuleb mõista äritsemist, s. o süstemaatilist tegevust, mis on süüdlasele pea- või
kõrvaltegevuseks ning millest ta saab tulu.
Ettevõtlusega tegeleb ettevõtja. Kooskõlas Äriseadustikuga (ÄS) on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma
nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning
seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1). Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse (ÄS § 3).
Äriühinguks on ka aktsiaselts (ÄS § 2).
Eeltoodust tulenevalt nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuna ettevõtlusega tegeles AS STV, siis
kohtualune I. L. ei tegutsenud enda nimel, vaid aktsiaseltsi peadirektorina täitis AS STV juhatuse korraldusi.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et kooskõlas AS STV põhikirja p-ga 5 võttis
ASi juhatus vastu strateegilisi ja eluliselt tähtsaid ASi huve puudutavaid, sealhulgas ka programmide
ülekandmisega seonduvaid otsuseid. Otsuse konkreetsete televisiooniprogrammide edastamise kohta ASi
STV kaabeltelevisiooni kaudu tegi ASi juhatus 1995.a jaanuarikuus. I. L. ei olnud sel ajal ei ASi aktsionär
ega kuulunud ka ASi juhatusse.
Ametiülesannete täitmine äriühingus ei ole käsitletav tegelemisena ettevõtlusega Äriseadustiku mõttes.
Seega ei saa kohtualune I. L. olla KrK § 136 lg-s 2 sätestatud kuriteo subjektiks.
Kuriteokoosseis eeldab, et esinevad kõik sellele koosseisule omased tunnused, mis iseloomustavad kuriteo
objekti, kuriteo objektiivset külge, kuriteo subjekti ja kuriteo subjektiivset külge. Kuriteokoosseis on
olemas, kui esinevad selle kõik tunnused. Kuna I. L. süüdistusasjas puudub kuriteo subjekt, on talle
süüksarvatud teos kuriteokoosseis välistatud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses
kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust
faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Seetõttu puuduvad läbivaadatavas
kriminaalasjas kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsus I. L. õigeksmõistmises
muutmata.
Kassatsioonprotest jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 25. novembril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Peeter Vaher
Liikmed: Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe