Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-119-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.119.97.347 AI generated

3-1-1-119-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-119-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune I. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo L. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 136 lg 2 järgi selles, et tema, töötades ASi STV peadirektorina ja

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-119-97 · Riigikohus: õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemisel I. L. süüdimõistmist KrK § 136 lg 2 järgi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-119-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 25. novembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

I. L. süüdistuses KrK § 136 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune I. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo

ning riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

I. L. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 136 lg 2 järgi selles, et tema, töötades ASi STV peadirektorina ja

vastutades STV kogu majandustegevuse eest, korraldas ettevõtluse eesmärgil ASi STV kaabelvõrgus

autoriõigusega kaitstavate muusikateoste ebaseadusliku ülekande. Tema korraldusel kanti üle ASi STV

kaabelvõrgus 20. märtsil 1996. a Raimond Valgre laul Sinilind ning 30. märtsil 1996. a Heldur Jõgioja teosed

Igatsuse aeg ja Vana tango. Ülekandeks kasutati ETV programmi. Samuti kanti 1996. a tema korraldusel üle

seriaal A-Team, mille muusika autor on Mike Post. Ülekandeks kasutati EVTV/RTV programmi. Autoreid

esindab Eesti Autorite Ühing (EAÜ), kellelt AS STV ei ole nende teoste ülekandmiseks luba taotlenud ega

saanud. Samuti puudus ETV luba programmi ülekandmiseks. EAÜle tekitati suur varaline kahju 921 024 kr.

Autoriõigusega kaitstud teoste ebaseadusliku ülekandega ettevõtluse eesmärgil rikkus I. L. Autoriõiguse

seaduse § 13 lg 1 p 9, § 46 ja § 80 lg 1 p 1 nõudeid.

Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsusega mõisteti I. L. õigeks. Tsiviilhageja esindaja Kalev Rattus loobus

tsiviilhagist.

Linnakohtu otsuse peale esitas Tallinna prokuröri asetäitja Märt Toming apellatsioonprotesti. Apellant taotles

õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemisel I. L. süüdimõistmist KrK § 136 lg 2 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu

5. mai 1997. a otsus muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber

kassatsioonprotesti. Kassaator leiab, et I. L. tegevuses esinevad KrK § 136 koosseisutunnused ja taotleb

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsuse ja Tallinna Linnakohtu 5. mai

1997. a otsuse tühistamist.

Kassatsioonprotestis nenditakse, et kohtualuse I. L. poolt toimepandud seaduserikkumise sisu seisneb selles,

et ta, olles vastutav ASi kogu majandustegevuse eest ja teadlik Autoriõiguse seaduse nõuete mittetäitmisest

teleprogrammide retransleerimisel, jätkas ASi STV programmide ülekandmist. Kriminaalasjas ei ole leidnud

kinnitust I. L. väide, et otsuse jätkata ülekandeid ilma lepinguid EAÜga sõlmimata tegi ASi juhatus.

Kohus on eksinud kassaatori väitel ka I. L. käitumise subjektiivse külje hindamisel.

Samuti märgitakse kassatsioonprotestis, et ringkonnakohtu otsus on sisuliselt motiveerimata.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas riigiprokuröri asetäitja J. Naaber kassatsioonprotesti.

Kohtualuse I. L. kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloovaidlustas kassatsioonprotestis esitatud seisukohad. Tema

väitel puuduvad kohtualusele I. L. süüksarvatud tegudes kuriteokoosseisu tunnused. KrK § 136 lg 2

kuriteokoosseis näeb ette autoriõiguse rikkumise ettevõtluse eesmärgil, mida aga I. L. käitumises ei esine.

Seetõttu on Tallinna Ringkonnnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsus põhjendatud ja

seaduslik.

Kohtualune I. L. selgitas teleprogrammide retranslatsiooni tehnilist külge ning taotles ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste

seletused,

t u v a s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsuse vaidlustamine riigiprokuröri

asetäitja J. Naabri kassatsioonprotestis ei ole põhjendatud.

KrK § 136 lg-s 2 sätestatakse kriminaalvastutus autoriõigusega kaitstava teose, sealhulgas arvutiprogrammi,

elektroonilise andmebaasi ja audiovisuaalse teose, teose esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate

ebaseadusliku reprodutseerimise, müümise, rentimise, laenutamise, esitamise, ülekandmise, müügile või

rendile pakkumise, eksponeerimise, levitamise, importimise, eksportimise või muul viisil ebaseadusliku

kasutamise (kontrafaktsiooni) eest, kui seda tehti ettevõtluse eesmärgil või kui samasuguse tegevuse eest oli

süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust või kui see põhjustas isikule, kellele kuulub autoriõigus või

autoriõigusega kaasnevad õigused, suure varalise kahju.

Sellises sõnastuses esitatud kuriteokoosseisu tunnustest nähtub, et autoriõigusega kaitstava teose

ebaseadusliku kasutamisega on tegemist juhul, kui seda tehti kas ettevõtluse eesmärgil, kui samasuguse

tegevuse eest on süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust või kui see põhjustas suure varalise kahju. Kõik

need kriminaliseerivad tunnused on omavahel seostatud üksteist välistava sidesõnaga või. Seetõttu on

loetletud koosseisutunnused alternatiivsed.

Kohtualust I. Laeva süüdistatakse tegudes, mis pandi toime ettevõtluse eesmärgil. Kuna tsiviilhageja

esindaja loobus tsiviilhagist, ei ole kriminaalasjas alust käsitleda suure varalise kahju põhjustamist

kriminaliseeriva tunnusena.

Ettevõtluse eesmärgi all tuleb mõista äritsemist, s. o süstemaatilist tegevust, mis on süüdlasele pea- või

kõrvaltegevuseks ning millest ta saab tulu.

Ettevõtlusega tegeleb ettevõtja. Kooskõlas Äriseadustikuga (ÄS) on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma

nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning

seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1). Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse (ÄS § 3).

Äriühinguks on ka aktsiaselts (ÄS § 2).

Eeltoodust tulenevalt nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuna ettevõtlusega tegeles AS STV, siis

kohtualune I. L. ei tegutsenud enda nimel, vaid aktsiaseltsi peadirektorina täitis AS STV juhatuse korraldusi.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et kooskõlas AS STV põhikirja p-ga 5 võttis

ASi juhatus vastu strateegilisi ja eluliselt tähtsaid ASi huve puudutavaid, sealhulgas ka programmide

ülekandmisega seonduvaid otsuseid. Otsuse konkreetsete televisiooniprogrammide edastamise kohta ASi

STV kaabeltelevisiooni kaudu tegi ASi juhatus 1995.a jaanuarikuus. I. L. ei olnud sel ajal ei ASi aktsionär

ega kuulunud ka ASi juhatusse.

Ametiülesannete täitmine äriühingus ei ole käsitletav tegelemisena ettevõtlusega Äriseadustiku mõttes.

Seega ei saa kohtualune I. L. olla KrK § 136 lg-s 2 sätestatud kuriteo subjektiks.

Kuriteokoosseis eeldab, et esinevad kõik sellele koosseisule omased tunnused, mis iseloomustavad kuriteo

objekti, kuriteo objektiivset külge, kuriteo subjekti ja kuriteo subjektiivset külge. Kuriteokoosseis on

olemas, kui esinevad selle kõik tunnused. Kuna I. L. süüdistusasjas puudub kuriteo subjekt, on talle

süüksarvatud teos kuriteokoosseis välistatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses

kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust

faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Seetõttu puuduvad läbivaadatavas

kriminaalasjas kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsus I. L. õigeksmõistmises

muutmata.

Kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 25. novembril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe