3-1-1-116-97 · Riigikohus

3-1-1-116-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. novembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

E. T. süüdistuses KrK § 165 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa E. T. kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu ja Riigiprokuratuuri

prokurör Tatjana Vassilevskaja.

Pärnu Maakohtu 27. mai 1997. a otsusega tunnistati E. T. süüdi KrK § 165 lg 1 järgi ning teda karistati

vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks KrK § 47 kohaldamisega tingimisi ühe aasta ja kuue

kuulise katseajaga. KrK § 27 alusel võeti tal lisakaristusena kaheks aastaks õigus töötada Riigi Tolliametis ja

EV Piirivalveametis.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi KrK § 164 lg 1 järgi D. L., kelle suhtes kohtuotsust vaidlustatud ei ole.

E. T. mõisteti süüdi selles, et ta töötades alates 1. augustist 1994. a Edela Tolliinspektuuri Pärnu Tollipunkti

nooreminspektorina, kellega on Riigi Tolliamet 28. juulil 1994. a sõlminud töölepingu nr. 943, andis

juurdlusega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus 20.-22. aprillil 1996. a Ikla piiripunktis altkäemaksu

summas 1000 krooni Pärnu Piirivalvepiirkonna Ikla kordoni kaadriallohvitser D. L. selle eest, et viimane

sisestas ebaseaduslikult 1. aprillil 1996. a kell 01.12 Ikla piiripunktis piirivalve arvutisse AS-le N. kuuluva

veoauto VOLVO F12/46-146x2 reg. nr. 130 MAO haagisega reg. nr. 642 AX ja kell 01.13 AS-le B&D

kuuluva veoauto VOLVO F12 reg. nr. 265 AFK haagisega reg. nr. 088 AC fiktiivse Eesti Vabariigist

koormaga väljasõidu.

E. T. ja tema kaitsja ühise apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

oma 15. septembri 1997. a otsusega ülalkäsitletud kohtulahendi E. T. süüdimõistmises KrK § 165 lg 1 järgi ja

tegi uue otsuse, millega mõistis E. T. KrK § 165 lg 1 järgi õigeks.

Apellatsioonikohus jõudis järeldusele, et Pärnu Maakohus rajas süüdimõistva kohtuotsuse kaaskohtualuse

D. L. ütlustele, mida muud tõendid ei kinnita. Tuvastamata on jäänud E. T. väidetud kuriteo motiiv, tema

seos fiktiivselt sisestatud autonumbritega või et ta oleks palunud D. L. sisestada andmeid mingi huvitatud

isiku palvel. Kohtukolleegium ei pidanud D. L. poolt antud üldsõnalisi ütlusi, mis ei leidnud eeluurimise ega

kohtuliku uurimise käigus kinnitust ühegi teise tõendiga, piisavaks aluseks, millele rajada süüdimõistev

kohtuotsus E. T. suhtes. Püsinud kahtlused tõlgendas apellatsioonikohus kohtualuse kasuks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsuses E. T. suhtes väljendatud

järeldustega ei nõustu riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes peab oma kassatsioonprotestis E. T.

õigeksmõistmist põhjendamatuks põhjusel, et D. L. ütlustele on alusetult omistatud rõõna, mitte

usaldusväärse süüdimõistmise aluse tunnused. Kassaator leiab, et mõlema kohtualuse süüdimõistmiseks oli

võrdne tõenduslik alus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära õigeksmõistetu

kaitsja vandeadvokaat E. Tartu seletuse, kes pidas apellatsioonikohtu järeldusi asjakohasteks ning

Riigiprokuratuuri prokurör T. Vassilevskaja seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsuse järeldused tulenevad

kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsist, milles on lähtutud KrMK §-s 50 sätestatud alustest.

Apellatsioonikohus on õigesti järeldanud, et D. L. poolt antud E. T. altkäemaksu andmises süüstavad ütlused,

mis ei ole eeluurimise ega kohtuliku uurimise käigus leidnud kinnitust ühegi teise tõendiga, ei saa olla

piisavaks süüdimõistmise aluseks ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei saa nõustuda kassaatoripoolse tõendite kogumi analüüsiga, milles

ekslikult võrdsustatakse hulgalt ja kvaliteedilt D. L. ja E. T. süüstavad tõendid. D. L. õigusvastane tegevus ja

selle motiivid on lisaks süüdlase omaksvõtule tõendatud dokumentidega, mis seostavad ta nimeliselt veoste

fiktiivsete väljasõitude vormistamisega, kannete fiktiivsust kinnitavad asjas üle kuulatud tunnistajad.

Kogutud tõendid on sisulises kooskõlas D. L. inkrimineerituga ja kinnitavad seda.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a otsus E. T. õigeksmõistmises

KrK § 165 lg 1 järgi jätta muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 18. novembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher