3-2-1-108-97 · Riigikohus

3-2-1-108-97

M Ä Ä R U S

Tartus 12. novembril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J.

Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. novembril 1997. a

Väino Rajangu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 1997. a

määruse Väino Rajangu hagis Purdi Metskonna vastu omandiõiguse fakti tuvastamiseks.

Järva Maakohtule esitatud hagis palus Väino Rajangu AÕS §-de 80 ja 81 ning 1919. a maaseaduse §

22 alusel tunnistada talu "Metsavaht A-105" kuulumine 16. juunil 1940. a tema vanaisale Aleksei

Lepsile. Hagiavalduse kohaselt asus A. Leps 1918. a seoses mõisa metsaülemaks saamisega elama

Kuksema mõisas asunud tallu "Metsavaht A-105". Eesti Vabariigi algusest kuni 1940. a kevadeni

töötas A. Leps Varangu Metskonna Tagametsa vahtkonnas metsavahina ja kasutas talu palgamaana.

Tagametsa vahtkond likvideeriti 1940. a ja metskonna osa, kus asus talu "Metsavaht A-105", anti 1.

aprillil 1940. a üle Purdi Metskonnale. Vahtkonna likvideerimine andis A. Lepsile 1919. a

maaseaduse § 22 kohaselt õiguse saada talu endale. Selleks olid täidetud kõik eeltingimused. Talu

kuuluvust hageja vanaisale tõendavad tunnistajate ütlused selle üleandmise kohta ja kirjalikud

tõendid.

Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kinnita esitatud tõendid veenvalt talu

"Metsavaht A-105" kuulumist 16. juunil 1940. a omandiõiguse alusel A. Lepsile. Kohus leidis, et

tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada omandiõigust kinnisasjale.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Kohus leidis, et

vastavalt TsÜS §-le 112 lg 2 p 1 on võimalik hagimenetluses tuvastada omandiõigust selle õiguse

tunnustamise teel. Hageja nõue puudutab aga kinnisasjale omandiõiguse kindlakstegemist

omandireformi käigus. Õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamisaegse omaniku tuvastamine

toimub aga haldusmenetluses, sest Vabariigi Valitsuse poolt 28. jaanuaril 1991. a kinnitatud

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise

ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 15.2 kohaselt ei saa kohus tuvastada, kellele kuulus

avalduses märgitud vara õigusvastase võõrandamise hetkel. Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise komisjon annab hinnangu hageja poolt esitatud tõenditele vara

endise omaniku kohta ning komisjoni otsust saab vaidlustada halduskorras.

Erikaebuses palub V. Rajangu tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule. Kaebuse kohaselt tuvastab kohus vastavalt TsKS §-le 255 lg 1 fakte, millest sõltub

üksikisiku või juriidilise isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine.

Sama seadustiku paragrahv 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilist fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole

teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik

taastada. Vormistatud dokumendid talu hageja vanaisale ülemineku kohta on aastate jooksul kaduma

läinud. TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilõiguse kaitse viisiks ka õiguse tunnustamine. Ka

Riigikohtu praktika kohaselt analoogilistes asjades lahendatakse omandiõiguslikud vaidlused

hagimenetluses. Hagimenetluses omandiõiguse kindlakstegemist soovitas Riigikohtu

tsiviilkolleegium oma 20. mai 1994. a otsuses ja Järva Maavalitsuse ÕVVTK komisjon. Eelnevast

tulenevalt kuulub omandiõiguse fakti tuvastamine hagimenetluses kohtu pädevusse. Kaebuse

ülejäänud osas käsitletakse tõendeid, mis kinnitavad hageja vanaisa omandiõigust.

Vastustaja peab ringkonnakohtu määrust seaduslikuks.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel

protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

20. juunil 1991. a jõustunud omandireformi aluste seaduse § 16 lg 2 kehtestas, et õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning

tõendite esitamise ja hindamise korra määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.

augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord

(Kord). Korra p 15 lg 2 kohaselt tehakse avalduste ja tõendite läbivaatamisel kindlaks ka vara omanik

õigusvastase võõrandamise hetkel. Tõendid, mille alusel ÕVVTK kohalik komisjon teeb kindlaks

maa kuuluvuse, on loetletud Korra 21. punkti 2. lõikes. Arvestades Vabariigi Valitsuse 26. augusti

1997. a määrusega nr 164 Korras tehtud muudatusi, on nendeks tõenditeks 1938. a ja järgmistel

aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirjad",

kinnistusraamatute sissekanded, ostu-müügilepingud, kohtuotsused, kinkelepingud ja pärandite

vastuvõtudokumendid. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 19.2 kohaselt kuulub loetletud dokumentide

alusel maa omaniku tuvastamine õigusvastase võõrandamise hetkel kohaliku komisjoni pädevusse.

Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik

tõendada kirjalike tõenditega, on Korra p 22 kohaselt taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide

tõendamiseks kohtu poole. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks võib taotleja TsKS §

1 lg 1 kohaselt pöörduda maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud

tsiviilõigussuhtest - omandisuhtest- tekkinud vaidlusega. Samuti pole isikul enne õigustatud

subjektiks tunnistamise otsustamist võimalik vaidlustada halduskohtus omandiõiguse kui tsiviilõiguse

kuulumist. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud

subjektiks ega lahenda seega kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Õigustatud subjektiks

tunnistamisel tõendamisele kuuluvate asjaolude tuvastamist kohtus enne õigustatud subjektiks

tunnistamise otsustamist näeb ette ka Korra 35. punkti 2. lõige. Kui vaidlustatud küsimuses on tehtud

kohtuotsus, siis osundatud sätte kohaselt kohtuotsusega tuvastatu osas kaebusi halduskorras sisuliselt

läbi ei vaadata. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastase võõrandamise hetkel,

juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest,

mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal. Vara õigusvastase võõrandamise aegse omaniku

tuvastamine eeldab kohtuotsuses selliste juriidiliste faktide kindlakstegemist, mis võimaldavad isikut

omanikuks pidada. Kui kinnisomandi tekkimine hageja väidetud viisil eeldas kirjalikke tehinguid või

õigustoiminguid, siis TsKS § 90 kohaselt saab ka Korra p 22 alusel asja kohtus läbivaadates

omandiõigust maale tõendada vaid kirjalike tõenditega. Nendeks ei pea aga olema ainult 21. punkti 2

lõikes loetletud tõendid.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 1997. a määrus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Väino Rajangule 11. juunil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull, J. Luik, L. Laarmaa, T. Vernik