3-2-1-123-97 · Riigikohus

3-2-1-123-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. oktoobril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, ASi Cronoes

esindaja vandeadvokaat K. Ehasoo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. oktoobril 1997. a

AS Cronoes kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni

1997. a otsuse Peeter Kreitzbergi hagis AS Cronoes vastu au teotamise lõpetamiseks

tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju 20 000 krooni

hüvitamiseks.

20. oktoobril 1995. a avaldati ajalehes "Eesti Ekspress" artikkel "Valitsuskõnelused tulevad

tormilised", milles on lause "... Ega ilmaasjata ilmutanud hiilgavat poliitilist prostitutsionismi

haridusminister Peeter Kreitzberg, kes esmaspäeval Keskerakonnast välja astus ning kohe Maarahva

Ühenduse esindajana järgmises valitsuses jätkata soovis...".

Tallinna Linnakohtusse esitatud hagis palus P. Kreitzberg PS § 17 ja TsÜS § 23 lg 1 alusel lõpetada

tema au teotamine, kohustada kostjat ümber lükkama tegelikkusele mittevastavad andmed ja avalikult

vabandama ning välja mõista kostjalt moraalse kahju hüvitamiseks 20 000 krooni. Hageja leidis, et

tema erakondade vahetamise kohta tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega on teotatud

tema au. Hageja on Keskerakonna liige ning ei ole avaldanud soovi astuda ei Maarahva Ühendusse

ega ühtegi teise erakonda. Ebaõigetele andmetele on lisatud epiteet nagu oleks hageja isik, kes

"ilmutab hiilgavat prostitutsionismi", mis on vaieldamatult negatiivse tähendusega ning tuletatuna

sõnast "prostitutsioon" tähendab enda müümist. Sõna "prostitutsionism" ei ole neutraalne üheski

kontekstis ning seetõttu saab see sõna olla mõistetav üksnes au teotamisena. Hageja hindas au

teotamisega temale tekitatud moraalse kahju suuruseks 20 000 krooni.

Linnakohtu 31. jaanuari 1997. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Linnakohtu otsuse kohaselt ei vasta tegelikkusele andmed, et hageja on Keskerakonnast välja astunud

ja Maarahva Ühenduse liikmeks astunud. Poliitikust avaliku elu tegelase erakonda kuulumise või

erakonna vahetamise kohta informatsiooni avaldamine ei ole aga käsitletav au teotamisena. Oma

ühiskondliku rolli tõttu peab hageja arvestama, et temale kui tuntud ühiskonnategelasele osutatakse

erilist tähelepanu massiteabevahendites. Seadusel ei põhine hageja nõue kohustada kostjat tema ees

avalikult vabandama.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning uue otsusega kohustas kostjat ajalehes "Eesti

Ekspress" avaldama teate, et 20. oktoobril 1995. a ajalehes "Eesti Ekspress" artiklis

"Valitsuskõnelused tulevad tormilised" olev lause "... Ega ilmaasjata ilmutanud hiilgavat poliitilist

prostitutsionismi haridusminister Peeter Kreitzberg, kes esmaspäeval Keskerakonnast välja astus ning

kohe Maarahva Ühenduse esindajana järgmises valitsuses jätkata soovis...", ei vasta tegelikkusele.

Teate pidi kostja avaldama 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Otsuse

põhjenduste kohaselt ei ole kriitika ja tegelikkusele mittevastava informatsiooni avaldamine identsed

mõisted. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu seisukohaga, et poliitik avaliku elu tegelasena

peab leppima ajakirjanduses tema kohta ka tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega.

Vastavalt PS §-le 17 ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Nimetatud säte laieneb ka poliitikutele.

Seetõttu on põhjendatud hageja nõue au teotavate andmete ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus

leidis, et väljend "hiilgav prostitutsionism", s.o. enese raha eest müümine, on negatiivse, halvustava

tähendusega ning au teotav väljend. Vaidlusaluse artikli lõigust ilmneb, et seda väljendit on kasutatud

hageja erakondade vahetamise iseloomustamiseks. Seega on ka artikli autor ise sellisesse toimingusse

suhtunud äärmiselt negatiivselt. Piisavalt on põhjendatud hageja moraalse kahju hüvitamise nõue.

Vabandamine on eetika küsimus ning kohus ei saa kedagi selleks kohustada.

Kassatsioonkaebuses palus kostja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide

väära kohaldamise ja tõlgendamise ning protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus on valesti asunud seisukohale, et "hiilgav prostitutsionism" on negatiivse,

halvustava tähendusega ning au teotav väljend. Kostja ei ole kunagi süüdistanud hagejat ei otseselt

ega kaudselt prostitutsioonis, s.o. enese müümises raha eest. Seetõttu ei ole kostja kunagi teotanud

hageja au. Keeleliselt väära väljendi kasutamine ei saa iseenesest olla kellegi au teotav.

Ringkonnakohtu järeldus, et kostja sõnavalik on hageja au teotav, ei ole õige ning see piirab vääralt

põhiseaduslikku sõnavabadust. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millega on tõendatud hagejal

moraalse kahju tekkimine. Hageja on väitnud, et moraalne kahju on tekkinud "temas endas" ja

suhetes teiste inimestega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-111-96 asunud seisukohale, et ainuüksi

füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju. Kostja leidis, et moraalse kahju olemasolu tuleb

tõendada hagejal.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu.

Kassatsioonkaebuse väited materiaalõigusnormide ja protsessinormide rikkumisest on paljasõnalised

ja eksitavad.

Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kaebuses toodud põhjenduste juurde ja palus

kassatsioonkaebuse rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsKS § 347 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohtu otsus osas, millega TsÜS § 23 lg 2 alusel kohustati kostjat tegelikkusele

mittevastavad andmed ümber lükkama, on õige ning kooskõlas PS §-ga 45. Viimasena nimetatud

paragrahvis sätestatud igaühe õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil, võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt

seadusega piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea

nime kaitseks.

Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS §17, sätestades põhiõigusena, et kellegi au ega head nime

ei tohi teotada. Mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna positiiivset hinnangut inimesele kui

isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust

tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest.

Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg 2 kohaselt

austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi. PS § 11 kohaselt tohib

õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Õigust aule ja heale nimele ei ole piiratud.

Tsiviilkohtupidamise korras on füüsilise isiku au kaitse materiaalõiguslikuks aluseks PS § 17 ja TsÜS

§ 23 ning au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamisel PS § 25 ja TsÜS §-d 23 lg 1 ja 172.

Kui isik leiab, et levitatava informatsiooniga teotatakse tema au, on tal õigus TsÜS § 23 lg 1 alusel

nõuda au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda

nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.

Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et minister on avaliku elu

tegelane. Minister teostab täidesaatvat riigivõimu ning seetõttu on õigustatud üldsuse kõrgendatud

huvi nii tema isiksuse kui ka tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on seisukohal, et avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav

negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis

ei ole vastavuses tegelikkusega. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et hageja kohta avaldatud lause

rikub hageja õigust aule ja heale nimele. Kuna lauses sisalduvad andmed hageja erakonna vahetamise

kohta ei olnud vastavuses tegelikkusega, siis osutus alusetuks ka hinnang hagejale kui vääritule

isikule ja poliitikule, kes ministrikoha säilitamise nimel üleöö erakonda vahetas. Lauses on andmed ja

negatiivne hinnang lahutamatult seotud, mistõttu kohus ei saanudki tuvastada, kas hageja au teotavad

on tegelikkusele mittevastavad andmed või nendel põhinev halvustav hinnang ning kummaga neist

on hageja au rohkem teotatud. Isikul, kelle au on teotatud, on õigus TsÜS § 23 lg 1 alusel nõuda

tegelikkusesele mittevastava informatsiooni ümberlükkamist. Eeltoodust tulenevalt on

apellatsioonikohus põhjendatult pannud kostjale kohustuse avaldada ajalehes "Eesti Ekspress" teade,

et vaadeldav lause ei vasta tegelikkusele. Nimetatud teate avaldamisele kohustamine ei piira

sõnavabadust - üldsus on õigustatud saama avaliku elu tegelase kohta tõepärast informatsiooni.

Moraalse kahju nõude rahuldamisel ei ole apellatsioonikohus arvestanud TsÜS §-s 172 lg 3 ja 4

sätestatut ning on rikkunud TsKS § 232 lg 4 sätteid, kuna ei ole otsuse põhjendavas osas märkinud

kohtu tuvastatud asjaolusid ja tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldus, et hagejale on tekitatud

moraalset kahju. TsKS § 349 lg 2 kohaselt ei või kassatsioonikohus tuvastada faktilisi asjaolusid.

Selle tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus moraalse kahju väljamõistmise osas tühistada ja saata asi selles

osas apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

Moraalse kahju nõude põhjendatuse üle otsustamisel tuleb apellatsioonikohtul juhinduda TsÜS §-st

172 lg 3, mille kohaselt kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab asjaolude kohaselt, kas

sellega on tekitatud moraalset kahju. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab kohus hüvitise

suuruse määramisel arvestama tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü

astet. Moraalse kahju esinemist peab tõendama hageja. Au teotamisega moraalse kahju tekitamist

võib tõendada kõigi TsKS §-s 87 lg 2 nimetatud tõenditega. Apellatsioonikohus tuvastas, et hageja

õigust aule ja heale nimele on rikutud. Otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada

ka seda, et minister avaliku elu tegelasena on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla.

Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua

moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel

andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks.

Asjakohatu on kassatori viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri1996. a otsusele tsiviilasjas

nr 3-2-1-111-96. Nimetatud asjas käsitletakse tervise kahjustamise, mitte aga au teotamisega tekitatud

moraalse kahju hüvitamist.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1997. a otsus AS-lt Cronoes

moraalse kahju 20 000 krooni P. Kreitzbergi kasuks väljamõistmise osas ja saata asi tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Advokaadibüroole Ehasoo ja Benevolenskaja 8. juulil 1997. a. tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik