3-2-1-122-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja Lasna esindaja vandeadvokaat K. Roosalu ja kostja F. Suviste esindaja vandeadvokaat
Legislator headnote
AI generated3-2-1-122-97 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja Lasna esindaja vandeadvokaat K. Roosalu ja kostja F. Suviste esindaja vandeadvokaat
Full text
3-2-1-122-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 30. oktoobril 1997. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja
H. Lasna esindaja vandeadvokaat K. Roosalu ja kostja F. Suviste esindaja vandeadvokaat
M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. oktoobril 1997. a
Harry Lasna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni
1997. a otsuse Harry Lasna hagis Pärnu Linnavalitsuse ja Felonilla Suviste vastu eluruumi
ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks.
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt tunnistati Harry Lasn õigusvastaselt
võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu linnakomisjoni 24. märtsi 1993. a otsusega
nr 17 omandireformi õigustatud subjetiks Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2 asuva krundi ja sellel asuvate
hoonete suhtes. Pärnu Linnavalitsuse 6. augusti 1993. a korraldusega nr 8-p otsustati hagejale
Supeluse 8/Karuselli 2 asuvad 3 maja tagastada. Pärnu Linna Elamukoondis andis 30. augusti 1993. a
aktiga majad H. Lasna esindajale üle. 16. septembril 1993. a registreeriti vaidlusalune elamu hageja
nimele. Pärnu Linnakohtu 3. mai 1994. a otsusega tunnistati linnavalitsuse 6. augusti 1993. a
korraldus - Supeluse 8-6 elamu C tagastamise osas seadusevastaseks. See kohtuotsus jäeti Tallinna
Ringkonnakohtu 17. juuni 1994. a otsusega muutmata. Pärnu Linnavalitsuse 18. novembri 1994. a
korraldusega nr 564-p tühistati linnavalitsuse 6. augusti 1993. a korralduse nr 8-p p 1.3 hagejale
Supeluse 8-6 elamu C tagastamise kohta ning kohustati Pärnu Linnavaraametit korraldama elamu C
tagastamine munitsipaalettevõtte Kesklinn bilanssi. Pärnu Linnavalitsus müüs elamu 29. novembril
1995. a Felonilla Suvistele.
Hagis palus H. Lasn tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti ja Felonilla Suviste vahel
29. novembril 1995. a sõlmitud eluruumi ostu-müügilepingu. Hageja leidis, et Pärnu Linnavalitsuse
18. novembri 1994. a korraldust elamu C tagastamise kohta ME Kesklinn bilanssi täidetud ei ole. ME
Kesklinn ja H. Lasna vahel ei ole vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akti elamu C võtmiseks ME
Kesklinn bilanssi. ME Kesklinn omandiõigus Supeluse 8 elamule C saab tekkida ainult H. Lasna
poolt elamu üleandmise-vastuvõtmise akti alusel või elamu võõrast ebaseaduslikust valdusest
väljanõudmisega kohtuotsuse alusel. Neid dokumente elamu C kohta ei ole. Seetõttu ei ole elamu C
omandiõigus ME-le Kesklinn üle läinud. Kuna elamu C omandiõigus ei ole ME-le Kesklinn üle
läinud, siis puudus Pärnu Linnavalitsuse Elamuametil õigus müüa talle mittekuuluvat vara
F. Suvistele.
Pärnu Linnakohus otsustas jätta hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sai hageja
omandiõiguse hoonele C haldusakti alusel, mis on kohtuotsusega tunnistatud seadusevastaseks.
Seadusevastaseks tunnistatud haldusakti alusel tekkinud omandiõigus ei ole seaduslik. Tuginedes
TsÜS-i §-dele 58, 65, 66 lg 2, 3, 4 tekkis hageja omandiõigus hoonele C ebaseadusliku õigustoimingu
alusel, mis on kehtetu algusest peale. Hageja viited TsÜS §-dele 67 lg 1, 112 lg 2 p 3, Õigusvastaselt
võõrandatud vara tagastamise korra ja hoonete registreerimise juhendi sätetele ei ole asjakohased.
Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Leiti, et
linnakohtu otsus on õige lõppjäreldustes, kuid mitte otsuses toodud motiividel. AÕS-i § 92 lg 3
kohaselt peab omandi üleminekuks olema õiguslik alus. H. Lasnal omandiõigust hoonele C Pärnus
Supeluse 8/Karuselli 2 hoone üleandmisega 30. augustil 1993. a ei tekkinud, sest Pärnu
Linnavalitsuse 6. augusti korraldus nr 8-p oli hoone C hagejale tagastamise osas ebaseaduslik ning
tühistati linnavalitsuse 18. novembri 1994. a korraldusega. Vaidlusalune hoone anti 30. augustil
1993. a hageja valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal. See ei tähenda aga hageja
omandiõiguse tekkimist hoonele C. Kuna Pärnu Linnavalitsus müüs hoone omanikuna selles asuva
korteri seaduslikult, puudub ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks alus.
Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus tervikuna. Kassaator leiab,
et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt H. Lasnal ei tekkinud omandiõigust hoonele C Pärnus
Supeluse 8/Karuselli 2, on vastuolus Eesti Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega
kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punktiga 48. Eelnimetatud määruse
kohaselt läheb omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale üle selle vara vastavas korras
registreerimise päevast. Ringkonnakohus on alusetult leidnud, et hoone C anti 30. augustil 1993. a
H. Lasna valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal, kuid H. Lasnal omandiõigust hoonele ei
tekkinud. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele antakse vara tagastamise menetluses üle vara
omandiõigus, mitte aga ainult valdusõigus. Vastuvõetud haldusaktid ei ole lõpetanud H. Lasna
omandiõigust hoonele. Samuti ei ole ringkonnakohus oma otsuses märkinud, millistele
materiaalõigusnormidele kohus tugines, väites, et H. Lasnal tekkis ainult hoone valdusõigus, mitte
aga omandiõigus.
Vastustajad F. Suviste ja Pärnu Linnavalitsus palusid jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.
F. Suviste leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kassatsioonimenetluses kassaatori poolt esitatud
tõendid ei ole asjakohased. Pärnu Linnavalitsus väidab oma vastuses, et hoone Supeluse 8-6 (elamu
C) ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja seetõttu vastavalt omandireformi aluste
seaduse §-le 12 lg 3 p 2 ei kuulu tagastamisele. H. Lasna omandiõigus elamule C tekkis haldusakti
alusel, kuid nimetatud akt on kohtuotsuse alusel tunnistatud ebaseaduslikuks. Seega ei saa tekkinud
omandiõigus olla seaduslik.
Tsiviilkolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele põhjenduste osas TsKS § 347 p 1
alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hageja
omandiõigust vaidlusalusele hoonele ei tekkinud, kuna hoone tagastamise korraldus oli
seadusevastane ja tühistati hilisema korraldusega. Seejuures tugineti AÕS §-le 92 lg 3, mille kohaselt
omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. H. Lasna omandiõigus vaidlusalusele hoonele tekkis
enne asjaõigusseaduse jõustumist ja on väär käsitleda H. Lasna omandiõiguse tekkimist
õigusvastaselt võõrandatud varale selle tagastamise käigus tulenevalt AÕS sätetest. Enne
asjaõigusseaduse jõustumist kehtinud omandiseaduse § 6 lg 1 kohaselt oli omandiõiguse tekkimise
üheks viisiks selle taastamine. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud
"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (korra) p 48 järgi läheb omandiõigus
tagastatavale varale üle õigustatud subjektile üldjuhul vara üleandmise akti allakirjutamise päevast,
kui vara tagastamise korralduses või üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus
registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast.
30. augusti 1993. a vara üleandmise akti kohaselt pidi vara vastuvõtja H. Lasn registreerima
omandiõiguse ülemineku riigiorganeis. Seega oli hageja omandiõiguse tekkimine vaidlusalusele
hoonele seotud selle üleandmise ja registreerimisega. Eeltoodust järeldub, et hiljem seadusevastaseks
tunnistatud vara tagastamise korraldus oli küll üheks eelduseks vara omandiõiguse üleminekul, kuid
selle alusel ei tekkinud iseenesest veel omandiõigust. Kuna hoone tagastamise korralduse alusel ei
tekkinud omandiõigust, siis ka selle korralduse tühistamine ei lõpeta omandiõigust. Eeltoodust
tulenevalt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal ei ole tagastatud varale omandiõigust
tekkinud. Sellest ekslikust seisukohast tegi ringkonnakohus väära järelduse, et ostu-müügilepingu
sõlmimise ajal oli hoone omanikuks Pärnu linn. Muid asjaolusid, mis kinnitaksid, et Pärnu linn oli
vaidlusaluse hoone omanik selle müümise ajal, ei ole tuvastatud. Hageja ei olnud nõus kohtuväliselt
hoonet omavalitsuse omandisse tagastama. Pärnu linn sai selleks õigustatud isikuna vaidlustada
H. Lasna omandiõigust kohtus. Kuna seda ei tehtud ja puudub jõustunud kohtuotsus kellegi teise
omandiõiguse tunnistamise kohta vaidlusalusele hoonele, siis tuleb vaatamata tagastamise korralduse
tühistamisele pidada H. Lasna hoone omanikuks selle F. Suvistele müümise ajal.
29. novembri 1995. a ostu-müügilepingu järgi müüs Pärnu Linnavalitsuse Elamuamet Pärnus
Supeluse 8 korteri 6, mis koosneb 4 toast ja moodustab 100 protsenti elamu korterite üldpinnast,
erastamisväärtpaberite eest samas korteris elavale F. Suvistele. Lepinguobjekti üleandmine ostjale
loeti toimunuks lepingu allakirjutamisega. Kohtu poolt tuvastatu ei anna alust väiteks, et omand anti
üle selleks õigustatud isiku - Pärnu linna - poolt. Hoone üleandmine ostu-müügilepingu järgi isiku
poolt, kes polnud õigustatud omandit üle andma, ei too iseenesest aga kaasa ostu-müügilepingu
tühisust, sest AÕS § 95 järgi on vallasasja omandamine võimalik ka isikult, kes ei olnud õigustatud
omandit üle andma. Eluruumide erastamise seaduse § 13 lg 1 29. detsembril 1994. a jõustunud
redaktsiooni kohaselt tekib omandiõigus erastatavale eluruumile vastavalt AÕS §-le 92.
Kui ennast omanikuks pidav isik leiab, et tema omandiõigust on rikutud asja võõrandamisega isiku
poolt, kes polnud õigustatud omandit üle andma, saab ta oma õigust kaitsta omandi kaitse hagiga.
Kes on vaidlusaluse hoone C omanik, selgub omandi kaitse hagi lahendamisel. Sellist hagi pole asjas
esitatud.
Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium
o t s u s t a s:
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1997. a otsus muuta põhjenduste osas.
Jätta sellest välja seisukoht, et hoone anti Harry Lasna valdusse ning on tema valduses
käesoleva ajani kuid omandiõigust elamule C tal ei tekkinud ning selle hoone omanikuks
29. novembril 1995. a oli Pärnu linn. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Tagastada hageja esindajale Maret Kärdile 21. juulil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)
krooni.
Eesistuja J. Odar
Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa