3-2-1-122-97 · Riigikohus

3-2-1-122-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. oktoobril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja

H. Lasna esindaja vandeadvokaat K. Roosalu ja kostja F. Suviste esindaja vandeadvokaat

M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. oktoobril 1997. a

Harry Lasna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni

1997. a otsuse Harry Lasna hagis Pärnu Linnavalitsuse ja Felonilla Suviste vastu eluruumi

ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt tunnistati Harry Lasn õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu linnakomisjoni 24. märtsi 1993. a otsusega

nr 17 omandireformi õigustatud subjetiks Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2 asuva krundi ja sellel asuvate

hoonete suhtes. Pärnu Linnavalitsuse 6. augusti 1993. a korraldusega nr 8-p otsustati hagejale

Supeluse 8/Karuselli 2 asuvad 3 maja tagastada. Pärnu Linna Elamukoondis andis 30. augusti 1993. a

aktiga majad H. Lasna esindajale üle. 16. septembril 1993. a registreeriti vaidlusalune elamu hageja

nimele. Pärnu Linnakohtu 3. mai 1994. a otsusega tunnistati linnavalitsuse 6. augusti 1993. a

korraldus - Supeluse 8-6 elamu C tagastamise osas seadusevastaseks. See kohtuotsus jäeti Tallinna

Ringkonnakohtu 17. juuni 1994. a otsusega muutmata. Pärnu Linnavalitsuse 18. novembri 1994. a

korraldusega nr 564-p tühistati linnavalitsuse 6. augusti 1993. a korralduse nr 8-p p 1.3 hagejale

Supeluse 8-6 elamu C tagastamise kohta ning kohustati Pärnu Linnavaraametit korraldama elamu C

tagastamine munitsipaalettevõtte Kesklinn bilanssi. Pärnu Linnavalitsus müüs elamu 29. novembril

1995. a Felonilla Suvistele.

Hagis palus H. Lasn tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti ja Felonilla Suviste vahel

29. novembril 1995. a sõlmitud eluruumi ostu-müügilepingu. Hageja leidis, et Pärnu Linnavalitsuse

18. novembri 1994. a korraldust elamu C tagastamise kohta ME Kesklinn bilanssi täidetud ei ole. ME

Kesklinn ja H. Lasna vahel ei ole vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akti elamu C võtmiseks ME

Kesklinn bilanssi. ME Kesklinn omandiõigus Supeluse 8 elamule C saab tekkida ainult H. Lasna

poolt elamu üleandmise-vastuvõtmise akti alusel või elamu võõrast ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmisega kohtuotsuse alusel. Neid dokumente elamu C kohta ei ole. Seetõttu ei ole elamu C

omandiõigus ME-le Kesklinn üle läinud. Kuna elamu C omandiõigus ei ole ME-le Kesklinn üle

läinud, siis puudus Pärnu Linnavalitsuse Elamuametil õigus müüa talle mittekuuluvat vara

F. Suvistele.

Pärnu Linnakohus otsustas jätta hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sai hageja

omandiõiguse hoonele C haldusakti alusel, mis on kohtuotsusega tunnistatud seadusevastaseks.

Seadusevastaseks tunnistatud haldusakti alusel tekkinud omandiõigus ei ole seaduslik. Tuginedes

TsÜS-i §-dele 58, 65, 66 lg 2, 3, 4 tekkis hageja omandiõigus hoonele C ebaseadusliku õigustoimingu

alusel, mis on kehtetu algusest peale. Hageja viited TsÜS §-dele 67 lg 1, 112 lg 2 p 3, Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise korra ja hoonete registreerimise juhendi sätetele ei ole asjakohased.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Leiti, et

linnakohtu otsus on õige lõppjäreldustes, kuid mitte otsuses toodud motiividel. AÕS-i § 92 lg 3

kohaselt peab omandi üleminekuks olema õiguslik alus. H. Lasnal omandiõigust hoonele C Pärnus

Supeluse 8/Karuselli 2 hoone üleandmisega 30. augustil 1993. a ei tekkinud, sest Pärnu

Linnavalitsuse 6. augusti korraldus nr 8-p oli hoone C hagejale tagastamise osas ebaseaduslik ning

tühistati linnavalitsuse 18. novembri 1994. a korraldusega. Vaidlusalune hoone anti 30. augustil

1993. a hageja valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal. See ei tähenda aga hageja

omandiõiguse tekkimist hoonele C. Kuna Pärnu Linnavalitsus müüs hoone omanikuna selles asuva

korteri seaduslikult, puudub ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks alus.

Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus tervikuna. Kassaator leiab,

et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt H. Lasnal ei tekkinud omandiõigust hoonele C Pärnus

Supeluse 8/Karuselli 2, on vastuolus Eesti Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega

kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punktiga 48. Eelnimetatud määruse

kohaselt läheb omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale üle selle vara vastavas korras

registreerimise päevast. Ringkonnakohus on alusetult leidnud, et hoone C anti 30. augustil 1993. a

H. Lasna valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal, kuid H. Lasnal omandiõigust hoonele ei

tekkinud. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele antakse vara tagastamise menetluses üle vara

omandiõigus, mitte aga ainult valdusõigus. Vastuvõetud haldusaktid ei ole lõpetanud H. Lasna

omandiõigust hoonele. Samuti ei ole ringkonnakohus oma otsuses märkinud, millistele

materiaalõigusnormidele kohus tugines, väites, et H. Lasnal tekkis ainult hoone valdusõigus, mitte

aga omandiõigus.

Vastustajad F. Suviste ja Pärnu Linnavalitsus palusid jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

F. Suviste leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kassatsioonimenetluses kassaatori poolt esitatud

tõendid ei ole asjakohased. Pärnu Linnavalitsus väidab oma vastuses, et hoone Supeluse 8-6 (elamu

C) ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja seetõttu vastavalt omandireformi aluste

seaduse §-le 12 lg 3 p 2 ei kuulu tagastamisele. H. Lasna omandiõigus elamule C tekkis haldusakti

alusel, kuid nimetatud akt on kohtuotsuse alusel tunnistatud ebaseaduslikuks. Seega ei saa tekkinud

omandiõigus olla seaduslik.

Tsiviilkolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele põhjenduste osas TsKS § 347 p 1

alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hageja

omandiõigust vaidlusalusele hoonele ei tekkinud, kuna hoone tagastamise korraldus oli

seadusevastane ja tühistati hilisema korraldusega. Seejuures tugineti AÕS §-le 92 lg 3, mille kohaselt

omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. H. Lasna omandiõigus vaidlusalusele hoonele tekkis

enne asjaõigusseaduse jõustumist ja on väär käsitleda H. Lasna omandiõiguse tekkimist

õigusvastaselt võõrandatud varale selle tagastamise käigus tulenevalt AÕS sätetest. Enne

asjaõigusseaduse jõustumist kehtinud omandiseaduse § 6 lg 1 kohaselt oli omandiõiguse tekkimise

üheks viisiks selle taastamine. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (korra) p 48 järgi läheb omandiõigus

tagastatavale varale üle õigustatud subjektile üldjuhul vara üleandmise akti allakirjutamise päevast,

kui vara tagastamise korralduses või üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus

registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast.

30. augusti 1993. a vara üleandmise akti kohaselt pidi vara vastuvõtja H. Lasn registreerima

omandiõiguse ülemineku riigiorganeis. Seega oli hageja omandiõiguse tekkimine vaidlusalusele

hoonele seotud selle üleandmise ja registreerimisega. Eeltoodust järeldub, et hiljem seadusevastaseks

tunnistatud vara tagastamise korraldus oli küll üheks eelduseks vara omandiõiguse üleminekul, kuid

selle alusel ei tekkinud iseenesest veel omandiõigust. Kuna hoone tagastamise korralduse alusel ei

tekkinud omandiõigust, siis ka selle korralduse tühistamine ei lõpeta omandiõigust. Eeltoodust

tulenevalt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal ei ole tagastatud varale omandiõigust

tekkinud. Sellest ekslikust seisukohast tegi ringkonnakohus väära järelduse, et ostu-müügilepingu

sõlmimise ajal oli hoone omanikuks Pärnu linn. Muid asjaolusid, mis kinnitaksid, et Pärnu linn oli

vaidlusaluse hoone omanik selle müümise ajal, ei ole tuvastatud. Hageja ei olnud nõus kohtuväliselt

hoonet omavalitsuse omandisse tagastama. Pärnu linn sai selleks õigustatud isikuna vaidlustada

H. Lasna omandiõigust kohtus. Kuna seda ei tehtud ja puudub jõustunud kohtuotsus kellegi teise

omandiõiguse tunnistamise kohta vaidlusalusele hoonele, siis tuleb vaatamata tagastamise korralduse

tühistamisele pidada H. Lasna hoone omanikuks selle F. Suvistele müümise ajal.

29. novembri 1995. a ostu-müügilepingu järgi müüs Pärnu Linnavalitsuse Elamuamet Pärnus

Supeluse 8 korteri 6, mis koosneb 4 toast ja moodustab 100 protsenti elamu korterite üldpinnast,

erastamisväärtpaberite eest samas korteris elavale F. Suvistele. Lepinguobjekti üleandmine ostjale

loeti toimunuks lepingu allakirjutamisega. Kohtu poolt tuvastatu ei anna alust väiteks, et omand anti

üle selleks õigustatud isiku - Pärnu linna - poolt. Hoone üleandmine ostu-müügilepingu järgi isiku

poolt, kes polnud õigustatud omandit üle andma, ei too iseenesest aga kaasa ostu-müügilepingu

tühisust, sest AÕS § 95 järgi on vallasasja omandamine võimalik ka isikult, kes ei olnud õigustatud

omandit üle andma. Eluruumide erastamise seaduse § 13 lg 1 29. detsembril 1994. a jõustunud

redaktsiooni kohaselt tekib omandiõigus erastatavale eluruumile vastavalt AÕS §-le 92.

Kui ennast omanikuks pidav isik leiab, et tema omandiõigust on rikutud asja võõrandamisega isiku

poolt, kes polnud õigustatud omandit üle andma, saab ta oma õigust kaitsta omandi kaitse hagiga.

Kes on vaidlusaluse hoone C omanik, selgub omandi kaitse hagi lahendamisel. Sellist hagi pole asjas

esitatud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1997. a otsus muuta põhjenduste osas.

Jätta sellest välja seisukoht, et hoone anti Harry Lasna valdusse ning on tema valduses

käesoleva ajani kuid omandiõigust elamule C tal ei tekkinud ning selle hoone omanikuks

29. novembril 1995. a oli Pärnu linn. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada hageja esindajale Maret Kärdile 21. juulil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa