3-3-1-28-97 · Riigikohus

3-3-1-28-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 17. oktoobril 1997. a.

Karksi metskonna kassatsioonkaebuse

läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 ja lg. 3 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 16. oktoobril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Karksi metskonna kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. augusti 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-89/97.

Karksi metskond esitas 27. mail 1992. a. Elamuseaduse §-de 58 ja 68 alusel Polli Vallavalitsusele

ettepaneku tunnistada Karksi metskonna teenistuslikud eluruumid tööandja eluruumideks. Polli

Vallavolikogu ei ole selle ettepaneku kohta metskonna väiteil otsust vastu võtnud.

Polli Vallavolikogu 21. novembri 1994. a. määrusega nr. 13 kinnitati "Eluruumide erastamise kord",

mille lisa 1 punkti 1 alapunktis 1. 1 määrati, et erastamisele ei kuulu tööandja eluruumidena Karksi

metskonna 11 hoonet, sealhulgas Mati vahtkonna kordon Metsküla külas. Heiki Ojametsa kaebuse

alusel tunnistas Tartu Ringkonnakohus 21. augustil 1995. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-76/95

nimetatud määruse Mati kordoni osas seadusevastaseks põhjusel, et puudub kohaliku omavalitsuse

organi eelnev otsus selle kordoni arvamise kohta tööandja eluruumide hulka. Polli vald ei võtnud

jätkuvalt metskonna väiteil seisukohta teenistuslike eluruumide tööandja eluruumideks arvamise

kohta. Karksi metskonna järelepärimisele vastas Polli Vallavalitsus 27. veebruaril 1996. a. kirjaga, et

vallavalitsus otsustas jätta metskonna 27. mai 1992. a. taotluse rahuldamata, kuna Polli Vallavolikogu

on need elamud juba tunnistanud tööandja eluruumideks 21. novembri 1994. a. määrusega nr. 13 ja

lisaks on volikogu Tartu Ringkonnakohtu 21. augusti 1995. a. otsuse täitmiseks arvanud vastavast

nimekirjast Mati vahtkonna kordoni välja 16. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 20. Samas kirjas teatas

vallavalitsus veel, et Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1995. a. määrusega nr. 108 on Karksi metskonna

nimetatud hooned arvatud riigi omandusse jääva vara nimekirja.

Riigi Metsaameti peadirektori 22. jaanuari 1997. a. kirjas nr. 0-2/2 Polli metsaülemale teatati, et

Metsaameti poole pöördus Mati vahtkonna kordonis elav H. Ojamets nõudega erastada talle

Eluruumide erastamise seaduse alusel eluruum koos kõrvalhoonetega, so. Mati vahtkonna kordon.

Kirjas märgiti, et Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-263/96

tunnistati seadusevastaseks Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1995. a. määruse nr. 108 punktis 15

märgitud Mati vahtkonna kordoni arvamine riigi omandusse jääva vara nimekirja, mistõttu

Metsaameti peadirektor palus metsaülemal alustada koheselt selle kordoni erastamisega.

Polli Vallavolikogu, võttes aluseks Tartu Ringkonnakohtu 21. augusti 1995. a. otsuse ja Riigi

Metsaameti 22. jaanuari 1997. a. kirja, andis 17. veebruaril 1997. a. määruse nr. 2. Selle määruse

punktis 1 jäeti muutmata vallavolikogu 16. oktoobri 1995. a. määrus nr. 20 Mati vahtkonna kordoni

väljaarvamise kohta tööandja eluruumide nimekirjast ja punktis 2 ei arvatud seda kordonit tööandja

eluruumide nimekirja.

Karksi metskonna esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar esitas 25. märtsil 1997. a. kaebuse Viljandi

Maakohtu halduskohtunikule Polli Vallavolikogu 17. veebruari 1997. a. määruse nr. 2 peale, taotledes

selle määruse tunnistamist seadusevastaseks Elamuseaduse §-de 58 ja 68 alusel. Kaebuses leiti, et

Polli Vallavolikogu ei ole jätkuvalt võtnud vastu otsust Karksi metskonna teenistuslike eluruumide

arvamise kohta tööandja eluruumideks. Määrusest ei nähtu, et selle määrusega otsustati metskonna

ettepaneku lahendamist. Määruses puuduvad motiivid Mati vahtkonna kordoni tööandja eluruumiks

tunnistamisest keeldumise kohta.

Polli Vallavolikogu esindaja leidis kohtumenetluse käigus, et kuna Riigi Metsaameti seisukoht oli, et

Mati vahtkonna kordonit ei ole võimalik riigi omanduses säilitada ja H. Ojametsal oli seaduslik õigus

see erastada, võttis vallavolikogu õigesti vastu otsuse seda kordonit tööandja eluruumiks mitte

tunnistada.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 30. mai 1997. a. otsusega jäeti Karksi metskonna kaebus

rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei täpsustanud kaebuse esitaja, millise seaduse vastane on

vallavolikogu keeldumine. Elamuseaduse § 68 ei sätesta kohaliku omavalitsuseorgani kohustust

tunnistada eluruumid tööandja eluruumiks. Vallavolikogu määrus on kooskõlas Elamuseaduse §-dega

58 ja 68. Vallavolikogu lähtus Tartu Ringkonnakohtu otsusest ja Riigi Metsaameti kirjast, järelikult ei

olnud vallavolikogu kaevatud määrus põhjendamata.

9. juunil 1997. a. esitas Karksi metskond halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule, milles palus tühistada apelleeritud otsuse ja teha uus otsus, millega tunnistada

Polli Vallavolikogu 17. veebruari 1997. a. määrus nr. 2 seadusevastaseks.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. augusti 1997. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-89/97

tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 30. mai 1997. a. otsus ja lõpetati asjas menetlus.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on rikkunud protsessiõigusnormi, kuna menetles asja, kus

kaebuse esitajal ei olnud kaebeõigust. Seetõttu ei saanud ringkonnakohus võtta seisukohta ka

apellatsioonkaebuse suhtes. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on HKS §-s 5 lg. 1 märgitud kaebeõigus

füüsilise ja juriidilise isiku õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-dest 38, 39 lg. 3, 43 lg. 1 ja 3, 61 lg. 1 ja 2 p. 3, 70 lg. 1 ja

72 lg. 2 on metskond keskkonnaministeeriumi kui valitsusasutuse valitsemisalas oleva valitsusasutuse

Metsaameti kohalik asutus, so. riigiasutus, kusjuures Metsaamet on metskonna suhtes

kõrgemalseisev, juhtimist ja riiklikku järelevalvet teostav valitsusasutus. Tulenevalt Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) §-dest 5 lg. 1 ja 3 ning 6 lg. 2 ja 3 on juriidiline isik seaduse alusel loodud

õigussubjekt. Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seadusega avalikes

huvides. Metskonnad, sh. Karksi metskond, ei ole juriidiline isik 1. septembrist 1994. a. kehtiva TsÜS

mõttes. Seega puudub Karksi metskonnal HKS §-s 5 lg. 1 märgitud kaebeõigus. Antud juhul ei ole

Karksi metskonnale antud ka volitusi riigi nimel kaebuse esitamiseks. Ka Riigi Metsaameti kui

Karksi metskonna kõrgemalseisva organi kirjast nähtub, et Metsaamet on nõus vaidlusaluse kordoni

erastamisega. Kuigi ka Metsaamet ei ole juriidiline isik TsÜs mõttes, tõendab see kiri asjaolu, et

vajalik on nõuetekohane riigi esindamisõiguse vormistamine kaebuse esitamiseks. Karksi metskond

ei ole juriidiline isik oma 1992. a. põhimääruse järgi, sest TsÜS § 6 lg. 2 kohaselt saab avalik -

õiguslikku juriidilist isikut luua ainult seadusega.

Karksi metskond esitas Tartu Ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub

tühistada kasseeritud otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse normi.

Kassaator leiab, et Karksi metskonnal on kaebeõigus HKS § 5 lg. 1 alusel, ta on oma põhimääruse

punkti 1 järgi riigimetsamaid haldav riigiasutus ja selline määratlus on kooskõlas ka Vabariigi

Valitsuse seaduse §-ga 43. TsÜS § 6 lg. 3 kohaselt teostab riik oma õigusi ja täidab kohustusi oma

asutuste kaudu. Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 järgi on riigiasutus volitatud esindama riiki

seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Karksi

metskond ei ole ületanud kohtule kaebust esitades volitusi, ta on toiminud oma põhimääruse ja teiste

õigusaktide piires. Põhimääruse ja metsavalve määrustiku kohaselt on metskonnal õigus võtta tööle

töötajaid, ta on kohustatud kindlustama nad elamispinnaga ning tal on õigus sõlmida töötajatega töö-

või teenistussuhetes viibimise ajaks tööandja eluruumi üürileping. Karksi metskond taotleb Polli

Vallavolikogult Elamuseaduse § 68 täitmist ja teenistuslike eluruumide tunnistamist tööandja

eluruumiks. Elamuseaduse § 58 kohaselt on tööandja eluruum määratud isiku majutamiseks, kes on

eluruumi omaniku või tiitlipärase valdajaga töö- või teenistussuhetes. Karksi metskonnal on

tööandjana õigus Elamuseaduse alusel taotleda eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamist.

Polli Vallavolikogu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele peetakse vallavolikogu kaevatud

määrust õigeks ja väidetakse, et sellisel seisukohal on ka Metsaamet. Samas leitakse, et vallavolikogu

ei ole pädev kommenteerima esitatud kassatsioonkaebust ja Karksi Metskonna põhimäärust.

Tutvunud esitatud materjalidega Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Õige on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et Karksi metskonnal puudub HKS §-s

5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus.

HKS § 5 lg. 1 kohaselt võib igaüks, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud,

pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse. Märgitud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste

isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Metsaseaduse § 19 lg.

1 ja lg. 3 ning § 20 ja Metsakapitali seaduse § 2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p. 2, 43 lg. 1 ja

lg. 3, 61 lg. 1 ja lg. 2 p. 3 ning § 72 lg. 2 kohaselt on metskond valitsusasutuste hallatav riigiasutus,

st. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva Metsaameti kohalik asutus. Avalikes huvides

tegutsev Karksi metskond saaks olla Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-de 5 lg. 3 ja 6 lg. 2 kohaselt

avalik-õiguslik juriidiline isik üksnes siis, kui ta on sellisena loodud seadusega. Sellist seadust aga ei

ole. Kuna Karksi metskond ei ole ka eraõiguslik juriidiline isik TsÜS § 6 lg. 1 mõttes, siis puudub tal

HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus.

2. HKS § 5 lg. 3 kohaselt võib sama seadustiku §-s 4 märgitud organi, asutuse või ametiisiku

õigusakti peale esitada halduskohtusse protesti organ, kellele on seadusega pandud riiklik või

teenistuslik järelevalve HKS §-s 4 märgitud organite, asutuste ja ametiisikute tegevuse üle.

Metskonnale ei ole pandud sellist järelevalve funktsiooni. Avalikes huvides esitavad kaebusi HKS §-s

5 lg. 1 ja 2 märgitud erisubjektid ja HKS § 5 lg. 3 alusel riiklikku või teenistuslikku järelevalvet

teostavad organid. Kuivõrd metskond ei ole eelnimetatud erisubjekt ja ei teosta järelevalvet kohaliku

omavalitsuse tegevuse üle, ei saa ta esitada selles asjas kaebust halduskohtule avalikes huvides ka

HKS § 5 lg. 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 1, 4 ja 10 ning § 85 lg. 1, 2, 3 ja 4 kohaselt esindab maakonnas

riigi, sh. ka Karksi metskonna huve maavanem, kes teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste

tegevuse

üle.

Maavanemal

on

õigus

teostada

järelevalvet

antud

maakonna

kohalike

omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning nõuda sel eesmärgil

jõustunud õigusaktide ärakirju. Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse

üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule

õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul

põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui aga volikogu või valitsus ei ole 15 päeva

jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse

või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, siis pöördub maavanem

Halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Seega kontrollib riik

eelosundatud viisil järelevalve korras kohalike omavalitsuste tegevust maavanema ja kohtu kaudu.

3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg. 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel

õigus anda üldaktidena määrusi. KOKS § 7 lg. 2 kohaselt on volikogul õigus vastu võtta

üksikaktidena otsuseid ja valitsusel anda korraldusi.

Karksi metskonna ettepanek Polli Vallavolikogule tunnistada teenistuslikud eluruumid tööandja

eluruumiks eeldab üksikakti, seega otsuse vastuvõtmist, mitte aga üldakti, so. määruse vastuvõtmist

vallavolikogu poolt. Vallavolikogu otsuse üle ongi maavanemal õigus teostada järelevalvet ja esitada

vajaduse korral protest halduskohtusse.

Kui küsimuses, mille lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, siis tuleb

käsitleda sellist üldakti üksikaktina vaatamata tema pealkirjale.

Eeltoodud põhjustel ei kuulu Karksi metskonna kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tartu

Ringkonnakohtu 11. augusti 1997. a. otsus selles asjas on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

1. Jätta Karksi metskonna kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. augusti 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3-

89/97 muutmata.

3. Kanda Karksi metskonna kassatsioonikautsjon 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni

ja 50 senti) riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 27. oktoobril 1997 .a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann