3-2-2-9-97 · Riigikohus

3-2-2-9-97

M Ä Ä R U S

Tartus 16. oktoobril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja

V. Elliku ja kostja S. Maibaki osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. oktoobril 1997. a

Saima Maibaki teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu 6. veebruari 1997. a otsuse Vaike

Elliku hagis Saima Maibaki vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist

väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata.

Tallinna Linnakohus rahuldas 6. veebruari 1997. a tagaseljaotsusega Vaike Elliku hagi, lõpetas

üürilepingu Saima Maibakiga Tallinnas Kauba 28-13 asuva eluruumi kasutamiseks ning tõstis kostja

koos temaga elavate perekonnaliikmetega eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Kohus

leidis, et ES § 28 lg 1 ja § 37 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud maksma üüri ja tasu

kommunaalteenuste eest. ES § 54 lg 1 p 1 kohaselt on üürile andjal õigus nõuda üürilepingu

ennetähtaegset lõpetamist ja üürniku ning tema perekonnaliikmete väljatõstmist, kui nad mõjuvate

põhjusteta on jätnud tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest rohkem kui kolm kuud.

Kostjal oli üürivõlgnevus rohkem kui kolm kuud ning kostja ei olnud tõendanud mõjuvaid põhjusi,

miks üür on tasumata. Kostja kutsuti kohtusse ajalehekuulutusega, kuid kohtusse ta ei tulnud.

Teistmisavalduses palub S. Maibak tühistada linnakohtu otsuse. Uute asjaoludena toobavaldaja esile

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 20. juuni

1997. a istungi protokollilise otsuse, millega otsustati alustada sama komisjoni varasemate ebaõigete

andmete alusel tehtud otsuste tühistamisega. Pärast teistmisavalduse esitamist tühistati 1. septembri

1997. a otsusega Tallinna linnakomisjoni otsus nr 4632 2. jaanuarist 1995. a punktis 1 märgitud

hoonete osas, kuna nende õigusvastane võõrandamine ei ole leidnud tõendamist. Samuti leiab

avaldaja, et kohus on ekslikult jätnud kohtusse kutsumata Tallinna Linnavalitsuse, kelle

õiguseellasega oli kostjal sõlmitud eluruumi üürileping. Hageja V. Ellikuga kostjal eluruumi

üürilepingut sõlmitud ei ole ning viimase käsitlemine hageja üürnikuna on suvaline. Kohus pole

arvestanud ka seda, et kõigi uusomaniku esitatud üürikviitungite järgi oli kostja üüri tasunud ning

arvestades tema õigust kompensatsioonile, oli kostjal üüri ettemaks üle 250 krooni. Kohtukutseid

kostjale üle antud pole ja kostjal pole seniajani tõendeid, et ta oleks kohtusse kutsutud

ajalehekuulutusega. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kostja poolt tagaseljaotsusele esitatud kaja

tagasilükkamine põhjusel, et tagaseljaotsuse resolutsioon oli kuulutatud ajalehes ja 20 päevane

tähtaeg kaja esitamiseks möödunud.

Vastustaja avaldusega ei nõustu, leides, et avaldaja ei ole nimetanud ühtki asjaolu, mis võiks TsKS

§ 350 lg 2 kohaselt olla teistmise aluseks.

Kolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et seaduslik alus kohtuotsuse teistmiseks puudub.

TsKS § 350 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uute asjaolude ilmsikstulekul

uuesti läbi vaadata (teista) siis, kui on tegemist oluliste asjaoludega, mis ei olnud ega võinud olla

avaldajale teada ja need asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise

kahjuks või kasuks. Eelnevast tuleneb, et teistmise aluseks ei ole väidetav protsessiõiguse normide

rikkumine protsessiosalise kohtusse kutsumisel, tagaseljaotsuse tegemisel või viimasele esitatud kaja

läbivaatamatult tagastamisel. Kaja läbivaatamatult tagastamine tuleb lahendada määrusega, millele on

võimalik esitada erikaebus ringkonnakohtusse. TsKS § 43 kohaselt on võimalik esitada ka taotlus

protsessitoimingu tegemiseks möödalastud tähtaja ennistamiseks. Teistmise aluseks pole ka väited, et

kostjal üürivõlgnevust ei olnud. Kui üürivõlgnevust ei olnud, siis oli see kostjale teada juba asja

lahendamise ajal. Teistmise aluseks pole ka avalduses esitatud ja iseenesest ekslik väide, et kohus

oleks pidanud kaasama asjasse Tallinna Linnavalitsuse. Kui kohus olekski pidanud Tallinna linna

kaasama, kuid ei oleks seda teinud, siis oleks tegemist protsessiõiguse normi rikkumisega, mis

annaks aluse kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks isiku poolt, keda ei kaasatud.

Teistmise aluseks pole ka Tallinna linnakomisjoni 1. septembri 1997. a otsus nr 9179, millega

tunnistati kehtetuks sama komisjoni 2. jaanuari 1995. a otsus nr 4632 punktis 1 märgitud hoonete

osas kuna tõendatud pole hoonete õigusvastane võõrandamine omandireformi aluste seaduse § 6

mõttes. Kehtetuks tunnistatud otsuse punktis 1 loeti omandireformi objektis Tallinnas Kauba 28,

endisel aadressil Kauba 30, endisel kinnistul nr 2358 asuvad hooned. Hagi eluruumi üürilepingu

lõpetamiseks ja kostja väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata esitati hageja kui elamu mõttelise

osa omaniku poolt, kelle omandiõigus elamule tekkis omandireformi käigus elamu tagastamise teel

1. mai 1995. a üleandmisakti ja Tallinna Hooneregistris registreerimise tagajärjel. Vabariigi Valitsuse

5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra"

p 48 kohaselt läheb omandiõigus tagastatud varale õigustatud subjektidele üle üldjuhul vara

üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või üleandmise aktis pole

ette nähtud teisiti. Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas

korras registreerimise päevast. Eeltoodust järeldub, et hageja on saanud omandireformi käigus

tagastatava elamu omanikuks ja tema omandiõigust saab vaidlustada asjaõigusliku hagiga. Tallinna

Linnakomisjoni 1. septembri 1997. a otsus nr 9179 ei muutnud iseenesest hageja õiguslikku staatust

vaidlusaluse elamu osas ega mõjuta seetõttu teistetava kohtuotsuse õigsust.

Juhindudes TsKS §-st 350 ja 354 lg 3, kolleegium

m ä ä r a s:

Saima Maibaki avaldus Tallinna Linnakohtu 6. veebruari 1997. a tagaseljaotsuse uuesti

läbivaatamiseks jätta rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa