3-2-1-114-97 · Riigikohus

3-2-1-114-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. oktoobril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 6. oktoobril 1997. a

Nadeda Podterebkova kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

2. juuni 1997. a otsuse Nadeda Podterebkova hagis Kindlustusaktsiaseltsi Kalju vastu

kindlustushüvitise saamiseks.

18. juunil 1995. a tagurdas Jõhvi linna turu territooriumil T. Slavgorodskaja oma sõidukiga otsa

Nadeda Podterebkova sõiduautole, mille tulemusena said vigastada hageja sõiduauto vasakpoolsed

uksed. Mõlema sõiduki suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping. 19. juunil 1995. a esitati autod

kindlustusseltsi eksperdile. Kindlustusaktsiaselts Kalju (KAS Kalju) keeldus hagejale

kindlustushüvitise maksmisest, sest kahju tekitati linnaturul, s.t. teega külgneval alal, mitte teel.

Hageja palus KAS-lt Kalju välja mõista kindlustushüvitise 6500 krooni. Hageja leidis, et

liikluseeskirja kohaselt on tee igasugune liiklemiseks kasutatav ala ning Jõhvi turg on autoliikluseks

ette nähtud. Tekkinud kahju on liikluskahju ning see kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse

(LKS) alusel. Linnakohtu istungil jäi hageja lõplikuks nõudeks 9760 krooni.

Narva Linnakohtu 10. novembri 1995. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kuulu

kahju hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel. Vastavalt LKS §-le 4 ja liikluskindlustuse

üldtingimuste §-le 10 mõistetakse liikluskahju all liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud isiku- või

varakahju. Kuna hageja sõiduautole tekitati kahju turu territooriumil, s. o. mitte teeliikluses, siis ei ole

kahju tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Tekitatud kahju ei ole seega liikluskahju ning sellest

tulenevalt ei ole ka kindlustusjuhtumit, mille saabumisel kostja peaks kahju hüvitama.

Viru Ringkonnakohus tühistas 7. oktoobri 1996. a otsusega linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi

väära kohaldamise tõttu ja tegi uue otsuse, millega mõistis KAS-lt Kalju hageja kasuks välja

kindlustushüvitise 5008 krooni, viivise hüvitise väljamaksmisega viivitatud aja eest 2500 krooni ja

kohtukulud. Ringkonnakohus leidis, et 18. juunil 1995. a kehtinud liiklusseaduse § 29 kohaselt on

liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene

või tekitati varaline kahju. Vastavalt samal ajal kehtinud LKS §-le 4 on liikluskahju liiklusõnnetuse

tagajärjel tekkinud aineline kahju, olenemata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. Turu

territooriumil tekkis liikluskahju, mille peab hagejale hüvitama liikluskahju tekitanud sõiduki

kindlustanud KAS Kalju.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas ringkonnakohtu 7. oktoobri 1996. a otsuse materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks apellatsioonikohtule.

Riigikohtu otsuse kohaselt kuni 30. juunini 1995. a kehtinud liikluskindlustuse seadus liiklusõnnetuse

mõistet ei määratlenud. Seetõttu juhindus ringkonnakohus liiklusõnnetuse mõiste avamisel õigesti

liiklusseaduse §-st 29, mille kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe mootorsõiduki

liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati varaline kahju. Ringkonnakohus jättis aga

materiaalõiguse normi tõlgendamisel tähelepanuta, et liiklusseadus sätestab liikluse korraldamist

Eesti Vabariigi teedel. Riigikohus leidis, et tee mõiste määratlemisel tuleb lähtuda liiklusseaduse §-st

4, mille kohaselt on tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks kasutatav maantee või tänav koos seda

moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, eraldus- ja haljasribadega. Mõiste hõlmab ka

väljakuid, parklaid ja puhkeplatse. Asja uuel läbivaatamisel on vaja tuvastada, kas turu territoorium

on vaadeldav teena eeltoodud tähenduses. Rahandusministri 19. detsembri 1994. a määrusega

kinnitatud liikluskindlustuse üldtingimuste ja liikluseeskirja sätetest võib juhinduda niivõrd, kuivõrd

need ei ole vastuolus kahju tekitamise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse ja liiklusseaduse

sätetega.

Viru Ringkonnakohtu 2. juuni 1997. a otsusega muudeti linnakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise

põhjenduste osas. Ringkonnakohus leidis asja uuel arutamisel, et liiklusseaduse § 28 kohaselt on

kindlustushüvitist taotleval isikul õigus pöörduda hagiga kohtusse siis, kui kindlustusselts ei maksa

kindlustushüvitist välja tähtaegselt, keeldub selle väljamaksmisest, vähendab kindlustushüvitise

summat või vaidlustab selle suuruse. Ringkonnakohus leidis, et kohtul puudus seaduslik alus

kindlustushüvitise ja viiviste väljamõistmiseks, kuna poolte seletustega ringkonnakohtu istungil ja

liikluskahju toimikus nr K0150066 oleva dokumentide loeteluga on tõendatud, et hageja ei ole kuni

käesoleva ajani nõudnud vastavalt liikluskindlustuse üldtingimuste §-le 58 lg 5 varakahju hüvitamist

ega esitanud KAS-le Kalju LKS §-s 21 lg 2 ettenähtud dokumente kahjustatud vara taastamiskulude

kohta. Ringkonnakohus leidis, et hagejal oli õigus esitada linnakohtule hagi KAS-i Kalju 22. juuni

1995. a kirjas nr 343 toodud liikluskahju hüvitamisest keeldumise ebaseaduslikuks tunnistamiseks,

kuna tasuline sissesõit Jõhvi turu territooriumile on võrdsustatav sissesõiduga parklasse ja seepärast

on Jõhvi turu territoorium vaadeldav teena liiklusseaduse § 4 mõistes. Haginõuet liikluskahju

hüvitamisest keeldumise ebaseaduslikuks tunnistamiseks kohtule ei ole esitatud ja vastavalt TsKS §-

le 230 lg 1 p 1 ei või kohus ületada oma otsuses poole nõuete piire.

Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Hageja leidis, et seadusega ei

ole kooskõlas apellatsioonikohtu hagi rahuldamata jätmise põhjendus, mille kohaselt pidanuks hageja

esitama hagi kindlustushüvitise maksmisest keeldumise ebaseaduslikuks tunnistamiseks.

Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks ja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkollegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Seaduslik ei ole apellatsioonikohtu hagi rahuldamata

jätmise põhjendus, et hageja ei ole esitanud kindlustusjuhtumi menetlemise ajal kindlustusseltsis

varakahju hüvitamise nõuet ja LKS §-s 21 lg 2 ettenähtud dokumente kahjustatud vara

taastamiskulude kohta ning pole hagenud liikluskahju hüvitamisest keeldumise ebaseaduslikuks

tunnistamist. Asja materjalide kohaselt oli kostja keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest ja

vaidles ka kohtuistungil hüvitise maksmisele vastu ja seda mitte põhjusel, et talle kohtuväliselt kahju

hüvitamise nõuet ei esitatud või ei olnud hüvitise väljamaksmiseks vajalikke dokumente esitatud,

vaid sellepärast, et kostja arvates ei olnud õnnetus kindlustusjuhtum, mis tooks kaasa kostja

kohustuse hüvitada liikluskahju. Hageja leidis, et sellega rikuti tema õigusi ja pöördus tulenevalt kuni

30. juunini 1995. a kehtinud LKS §-st 28 ja alates 1. juulist 1995. a jõustunud LKS §-st 38

kindlustushüvitise nõudega kohtusse, vaidlustades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise ja

ühtlasi esitades kohtule kahju suurust tõendavad dokumendid. Kohtul ei olnud seaduslikku alust

keelduda esitatud nõude arutamisest ja soovitada hagejale mingit muud vaidlustamise viisi.

Asja uuel läbivaatamisel peab kohus lahendama vaidluse sisuliselt, arvestades Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 1997. a otsuses antud juhiseid.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1997. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Nadeda Podterebkovale 30. juunil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik