3-2-1-113-97 · Riigikohus

3-2-1-113-97

M Ä Ä R U S

Tartus 16. oktoobril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja

M. Galadjani osavõtul, tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. oktoobril

1997. a

Missak Galadjani erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 1997. a

määruse Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1996. a otsusele apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamata jätmises Svetlana Galadjani hagis Missak Galadjani vastu abielu kestel

soetatud ühisvara jagamises ja lapsele elatise nõudes.

Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1996. a otsusega jagati poolte abielu kestel soetatud ühisvara ja

mõisteti kostjalt välja hageja kasuks poolte abielust sündinud poja A. Galadjani ülalpidamiseks 500

krooni kuus kuni poja täisealisuseni. 21. detsembril 1996. a esitas kostja kohtuotsusele

apellatsioonkaebuse, tasudes ühtlasi riigilõivu 40 krooni. 3. jaanuari 1997. a määrusega jättis

linnakohus rahuldamata kostja taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. Kohus andis riigilõivu tasumiseks aega kuni 15. jaanarini 1997. a. Kostja esitas

13. jaanuaril 1997. a kohtule kviitungid nr 67340 ja 67339 kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivu

tasumise kohta täitevbüroole. Kohus tagastas need kostjale 14. jaanuaril 1997. a kui asjasse

mittepuutuvad. Kostja ei tasunud määratud tähtajaks täiendavalt riigilõivu ning kohus tagastas

21. jaanauri 1997. a määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, ühtlasi märkides, et määruse

peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määrusest

teadasaamisele järgnevast päevast. Nimetatud määrusele esitas M. Galadjan 29. jaanuaril 1997. a

erikaebuse, milles taotles kohtumääruse tühistamist ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja

pikendamist ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebusele lisas ta kviitungi

28. jaanuaril 1997. a 1099 krooni riigilõivu tasumise kohta ja Eesti Meremeeste haigla tõendi

13. jaanuarist kuni 20. jaanuarini 1997. a ambulatoorsel ravil diagnoosiga südameisheemiatõbi

viibimise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu kirjaga 21. veebruarist 1997. a tagastati M. Galadjani

erikaebus linnakohtu 21. jaanuari 1997. a määrusele läbivaatamatult, kuna nimetatud määrus ei ole

vastavalt TsKS § 285 lg 2 edasikaevatav.

24. märtsil 1997. a vaatas Tallinna Linnakohus läbi M. Galadjani taotluse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja soovis linnakohtu otsuse tühistamist ühisvara jagamise ja

elatise suuruse osas. Tasuda tuli riigilõivu 1165 krooni 60 senti, tasutud on aga 28. jaanuaril 1997. a

1099 krooni. Kohus asus seisukohale, et apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel võib

lugeda mõjuvaks perioodi 13. kuni 20. jaanuarini1997. a, sest nimetatud ajal oli apellant haige.

Millegagi ei saa lugeda põhjendatuks apellatsioonkaebuse puuduste vaid osalist kõrvaldamist kuni

28. jaanuarini 1997. a Perioodil 20. jaanuar 1997 a. kuni 29. jaanuar 1997 a. puudusid kostjal

mõjuvad põhjused ja seetõttu ei kuulu ennistamisele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

Kostja erikaebuse 24. märtsi 1997. a määrusele jättis apellatsioonikohus rahuldamata.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning piisavalt

motiveeritud ja vastavuses esitatud tõenditega. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et apellant

ei olnud kogu mööda lastud tähtaja haige.

Kassatsioonkaebuses palub M. Galadjan tühistada ringkonnakohtu 6. juuni 1997. a. määruse ja

kaebuse rahuldada ilma asja uuele läbivaatamisele saatmata. Kohus rikkus TsKS §-de 10 ja 47 sätteid

ega näidanud ära maksmata jäänud riigilõivu suurust. Alles 24. märtsil 1997. a sai ta teada tasumata

riigilõivu suuruse. 19. detsembri 1996. a kohtuotsuse järgselt südameisheemiatõbi teravnes ja ta

polnud suuteline liikuma ja koormust taluma ning koguma raha riigilõivu jaoks. 13. jaanuaril 1997. a

paigutati ta Eesti Meremeeste Haiglasse ning määrati hiljem ambulatoorne ravi. Peale 20. jaanuari

1997. a ta terveks ei saanud. Ta oli haige kuni 24. märtsini 1997. a. Kohus rikkus TsKS § 54 lg 3

sätteid ega arvestanud, et tema pension on 1080 krooni ja sellest maksab ta elatist 500 krooni kuus.

Vastustaja palub jätta apellatsioonikohtu määrse muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Kolleegiumi istungil jäi M. Galadjan erikaebuse seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus ei ole õige ja see tuleb tühistada TsKS § 347 p 2

alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kostja apellatsioonkaebus tuleb saata

linnakohtusse TsKS §-s 286 ettenähtud toimingute tegemiseks.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning

lahendamine (TsKS § 3 lg 2). Sellest ülesandest peavad kohtud asja menetlemisel juhinduma. Kohtud

on lahendanud kostja erikaebust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning jätnud

tähelepanuta, et kostja vaidlustas linnakohtu 21. jaanuari 1997. a määruse, millega tema

apellatsioonkaebus tagastati läbivaatamatult. Kostja soovis erikaebuses puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus tagastas erikaebuse kirjaga, mis ei tulene seadusest.

Määruse peale, millega apellatsioonkaebus tagastatakse läbivaatamatult võib TsKS § 285 lg 3

kohaselt esitada erikaebuse ringkonnakohtule 10 päeva jooksul puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtpäeva saabumise päevast arvates. Kui linnakohus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise ja puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja määruses ei märkinud tagajärgi, mis saabuvad kui puudusi tähtaja

jooksul ei kõrvaldata, ei muutu hiljem tehtud apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamise määrus

edasikaebamatuks. Kohus lahendas kahe määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

küsimust, mida oleks saanud ühe määrusega teha. Kohtute poolt erikaebuse lahendamata jätmise tõttu

esitas kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse.

Kostja esitas 27. detsembril 1996. a apellatsioonkaebuse tähtaegselt. Kostja tasus kaebuse esitamisel

riigilõivu 40 krooni. Täiendavalt tasus kostja 28. jaanuaril 1997. a 1099 krooni ja 1. aprillil 1997. a

66 krooni 40 senti. Kohus jättis kostja taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata, kuid ei märkinud kui palju kostja peab tasuma veel riigilõivu. Kui kohus leidis, et

apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu nõutavas suuruses, tuli kohtul ära näidata ka

riigilõivu summa, mille pidi tasuma kostja kohtu näidatud tähtajaks. See nõue tuleneb seadusest. Kui

apellant ei täida määratud tähtpäevaks temale esitatud nõudeid, tagastatakse kaebus läbivaatamatult

(TsKS § 285 lg 2). Tähtaegselt täita saab nõuet, mis on väljendatud selgelt. Segadus riigilõivu täpse

summa nimetamata jätmisel on tinginud selle, et kostja on tasunud riigilõivu rohkem kui seaduses

ette nähtud (40 + 1099 + 66.40 = 1205 krooni 40 senti). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

kuulub TsKS § 43 lg 1 alusel ennistamisele. Tähtaja ennistamiseks on kaalukad põhjused kuna

ringkonnakohus jättis kostja erikaebuse apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusele menetlemata.

Juhindudes TsKS § 346 p 4, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 1997. a määrus. Ennistada

Missak Galadjanile apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega Tallinna Linnakohtu 19. detsembri

1996. a otsusele ning saata apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtusse TsKS §s 286 märgitud

toimingute tegemiseks.

Erikaebus rahuldada

Tagastada Missak Galadjanile 30. juunil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik