3-2-1-109-97 · Riigikohus

3-2-1-109-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. oktoobril 1997. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, kostja

esindaja vandeadvokaat R. Lausi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. septembril 1997. a

RAS-i Kiviter ja AS-i Suvi pankrotihalduri Indrek Uudekülli kassatsioonkaebuste alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a otsuse AS-i Suvi pankrotihalduri hagis RAS-

i Kiviter vastu viivise 6 481 618 krooni saamiseks.

Kohtla-Järve Linnakohtule 3. juulil 1995. a esitatud hagiavalduse kohaselt asutasid Riiklik

Aktsiaselts Kiviter (varem Tootmiskoondis Põlevkivikeemia), firma Narova ja eraturismifirma Proba

aktsiaseltsi Suvi, mis registreeriti ettevõtteregistris 1. aprillil 1992. a. Asutamislepingu kohaselt pidi

RAS Kiviter tegema lepingule lisatud maksegraafiku järgi sissemakseid aktsiakapitali 200 000 USA

dollarit. 1. veebruaril 1993. a oli sissemaksu võlg 83 000 USA dollarit. 3. aprillil 1995. a kuulutati

välja AS-i Suvi pankrot. AS-i Suvi pankrotihaldur palus RAS-lt Kiviter TsK §-de 193, 222, 231 ja

aktsiaseltsi põhimääruse p 24 alusel välja mõista tähtaegselt tasumata summalt viivise, mis alates

1. veebruarist 1993. a kuni 4. jaanuarini 1996. a oli 6 481 618 krooni.

Linnakohtu 9. jaanuari 1996. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on

AS-i Suvi vara (sealhulgas varalised õigused) pankrotivara. Aktsiaseltsi liikmete vastutus aktsiaseltsi

kohustuste täitmise eest on piiratud nende omanduses olevate aktsiate nominaalväärtusega. RAS

Kiviter tasus aktsiate eest 117 000 dollarit, tasumata jäi 83 000 dollarit. Viivise nõue ületab

võlausaldajate nõuete summa mitmekordselt. See ei ole kooskõlas pankroti mõistega, sest pankrot on

võlgniku maksejõuetus.

Viru Ringkonnakohtu 23. septembri 1996. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus põhjendas täiendavalt hagi rahuldamata jätmist sellega, et asutamislepinguga ei

tekkinud poolte vahel õigusi ja kohustusi, millega kaasneks vastutus hiljem registreeritud aktsiaseltsi

ees. AS-i Suvi põhikiri ei sisalda sätteid viivise tasumiseks. Asutamislepingu p 3.8 kohaselt on

aktsiate eest tasumise kord ja tähtaeg kindlaks määratud asutamislepingu lisa nr 1 p-s 3.1. Nimetatud

lisa kohtule esitatud ei ole. Esitatud graafikus ei ole viidet asutamislepingule ega lisa p-le 3.1. AS-i

Suvi juhatuse koosoleku 4. novembri 1994. a otsusega heideti RAS Kiviter AS-i Suvi asutajaliikmete

hulgast välja. Temale kuulunud aktsiate ostuõigus anti osaühingule Safran.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 30. jaanuari 1997. a otsusega ringkonnakohtu otsuse

materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning

saatis asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt on linna- ja

ringkonnakohus jätnud põhjendusi esitamata tähelepanuta RAS-i Kiviter peamise vastuväite

asutamislepingu kehtetuse kohta. Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul

riigiettevõtte tegevust sätestavate õigusaktide alusel otsustada, kas asutamisleping on tühine või

mitte. Alles seejärel saab otsustada hagi põhjendatuse üle.

Asja uuel arutamisel leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja mõista

RAS-lt Kiviter välja viivis 300 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et RAS-i Kiviter väide AS-i Suvi

asutamiselepingu kehtetuse kohta ei ole tõendatud. RAS Kiviter moodustati Majandusministeeriumi

12. augusti 1993. a käskkirjaga nr 194. Kuni selle ajani ei olnud ettevõttel haldusnõukogu ja

juhinduda tuli riigiettevõtte põhimäärusest, mille p 15 kohaselt riigiettevõtte direktor tegutseb

ettevõtte nimel erivolituseta. Seega oli TK Põlevkivikeemia peadirektoril õigus asutamislepingule

alla kirjutada. RAS-i Kiviter haldusnõukogu moodustati 12. augustil 1993. a. Vastavalt TsÜS §-le 103

on tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. RAS Kiviter kiitis ajal,

kui tal oli ka haldusnõukogu, selle tehingu heaks, tasudes aktsiakapitali sissemakse võlgnevusest üle

80 000 krooni ja saates oma esindaja AS-i Suvi aktsionäride koosolekutele.

Viivise väljamõistmisel võttis ringkonnakohus aluseks poolte vahel sõlmitud asutamislepingu p 6.1,

mille kohaselt asutaja, kes ei täida oma kohustusi, on kohustatud kompenseerima tekitatud kahju.

Pankroti väljakuulutamisel oli AS-l Suvi vara 2,1 miljonit krooni ja võlgu 2,4 miljonit krooni. Seega

tekitas kostja kohustuste täitmata jätmisega AS-le Suvi puudujäägi 300 000 krooni, mis tulebki võtta

viivise väljamõistmisel aluseks.

Kassatsioonkaebuses palus RAS Kiviter tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti RAS-

lt Kiviter välja viivis ja kohtukulud ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassaator leidis, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse

norme. Ringkonnakohus asus seisukohale, et 12. augustil 1993. a moodustati RAS-i Kiviter

haldusnõukogu, keskiitis heaks AS-i Suvi asutamise. Sellega rikkus kohus TsKS § 301 lg 1 sätteid,

laiendades apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piire. Kohtuliku arutamise käigus ei

ole kumbki pool väitnud ega esitanud tõendit, et 12. augustil 1993. a moodustati RAS-i Kiviter

haldusnõukogu. Kohtu seisukoht haldusnõukogu moodustamisest on ekslik ning ekslik on ka kohtu

järeldus asutamislepingu heakskiitmisest haldusnõukogu poolt, mida ei ole olemas olnud.

Kohus võttis viivise väljamõistmisel aluseks vara puudujäägi 300 000 krooni. Selline järeldus on

vastuolus TsKS §-ga 301 lg 1, kuna AS-i Suvi pankrotihaldur ei ole seda taotlenud ega esitanud ka

ühtegi tõendit, et RAS-i Kiviter poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkis puudujääk nimetatud

summas.

AS-i Suvi pankrotihaldur palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ja

saata asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et kohus on vääralt kohaldanud

materiaalõiguse normi ja rikkunud protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus ei arvestanud

pankrotihalduri avaldust viivise täiendavaks väljamõistmiseks, kuna avaldusel puudus allkiri. Kohus

jättis aga tähelepanuta, et vastav taotlus hagi eseme muutmiseks esitati suuliselt kohtuistungil ning

kohus rahuldas selle taotluse TsKS § 176 kohaselt.

RAS Kiviter leidis vastuses AS-i Suvi pankrotihalduri kassatsioonkaebusele, et kaebuses ei ole

märgitud, milliseid protsessiõiguse norme on oluliselt rikutud. Samuti ei ole põhjendatud arutlused

viivise suurusest, kuni ei ole tõendatud põhinõude seaduslikkus.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu.

TsKS § 228 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Seadusele ei põhine

ringkonnakohtu seisukoht, et kostja peab tõendama asutamislepingu tühisust. Seaduse kohaldamise

üle otsustab kohus (TsKS § 229). Vastuväitega hagile taotles kostja kohtu hinnangut hageja nõude

aluseks oleva lepingu seaduslikkusele. Ringkonnakohus ei täitnud sisuliselt Riigikohtu 30. jaanuari

1997. a otsuses märgitud juhist - kontrollida asutamislepingu vastavust lepingu sõlmimise ajal

kehtinud riigiettevõtte tegevust reguleerinud õigusaktide sätetele. Ekslik on apellatsioonikohtu poolt

EV Ülemnõukogu otsuse "Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta" p-le 10 antud

tõlgendus. Osundatud otsuse p 10 kohaselt oli keelatud riigiettevõtete põhikapitalina arvelevõetud

käibevahendite paigutamine ettevõttesse, milles osalevad füüsilised isikud. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on seisukohal, et ettevõttena, milles osalevad füüsilised isikud, tuleb nimetatud

otsuse p 10 kehtivuse ajal mõista ettevõtet, milles osalevad vahetult füüsilised isikud või milles

osalevad füüsilised isikud ettevõtte kaudu selle ettevõtte osa kapitali omanikena.

TsKS § 232 lg 4 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi

lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus luges tuvastatuks, et RAS-i Kiviter

haldusnõukogu moodustati 12. augustil 1993. a, märkimata otsuses tõendeid, millistele tuginedes see

asjaolu tuvastati.

AS-i Suvi asutamisleping sõlmiti 17. märtsil 1992. a. TsÜS § 170 lg 2 kohaselt enne 1994. a

1. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvale õigussuhtele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa

seaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. TsÜS §-st 175 tulenevalt ei kohaldata sama

seaduse paragrahve 66-68, mis sätestavad tehingu tühisuse ning vaieldava tehingu ja tehingu ühe osa

kehtetuse, enne 1994. a 1. septembrit tehtud tehingute suhtes. Kohtul tuleb juhinduda TsK §-dest 51-

53. Tehing, mis on tühine nimetatud sätete alusel, on kehtetu algusest peale. Tühisest tehingust ei teki

tsiviilõigusi ja -kohustusi, mistõttu sellise tehingu hilisem heakskiitmine ei ole võimalik.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

RAS-i Kiviter kassatsioonkaebus rahuldada ja AS-i Suvi pankrotihalduri kassatsioonkaebus

jätta rahuldamata.

Tagastada RAS-le Kiviter 27. juunil 1997. a tasutud kautsjon 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, T. Vernik