3-2-1-110-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, kostja Rõugu osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. septembril 1997. a
Legislator headnote
AI generated3-2-1-110-97 · Riigikohus: Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, kostja Rõugu osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. septembril 1997. a
Full text
3-2-1-110-97
M Ä Ä R U S
Tartus 8. oktoobril 1997. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, kostja
S. Rõugu osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. septembril 1997. a
Ants Viira erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. mai 1997. a määruse
Ants Viira riigilõivu tasumisest vabastamata jätmises Ants Viira hagis Salme Rõugu ja Valdeko
Mikheimi vastu omandiõiguse tunnistamiseks ja ostu-müügilepingu tühistamiseks.
Tartu Linnakohus jättis rahuldamata Ants Viira hagi Salme Rõugu ja Valdeko Mikheimi vastu
omandiõiguse tunnistamiseks ja ostu-müügilepingu tühistamiseks. A. Viira esitas linnakohtu otsuse
peale apellatsioonkaebuse, taotledes ka enda osalist või täielikku vabastamist riigilõivu tasumisest.
Tartu Linnakohus jättis 28. aprilli 1997. a määrusega A. Viira taotluse rahuldamata, kuna apellant ei
esitanud kohtule tõendeid oma maksejõuetuse kohta.
Tartu Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu
määrus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja maksejõuetust ei tõenda iseenesest asjaolu, et kostja sai
endale elamu müügisumma.
Erikaebuses palub A. Viira ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega
vabastada A. Viira osaliselt riigilõivu tasumisest või ajatada selle tasumine. Kaebuse kohaselt ei ole
kohus arvestanud olukorraga, millesse hageja on sattunud. Kostja müüs hageja ja kostja poolt ühiselt
ehitatud elamu Mellistes hageja teadmata ning sai endale kogu müügisumma. Hageja oli sunnitud
majast lahkuma ning asuma elama allüürnikuna Tartusse. Hageja töötab lihttöölisena ning tema
töötasu on madal. Seetõttu ei ole hagejal võimalik tasuda koheselt kogu riigilõivu.
Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu määrus on õige. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis
oleks TsKS § 54 kohaselt riigilõivust vabastamise aluseks.
Kolleegiumi istungil palus kostja jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata.
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
TsKS § 54 lg 3 kohaselt on kohtul määrusega õigus isikut täielikult või osaliselt vabastada
kohtukulude tasumisest riigituludesse tema maksejõuetusest lähtudes. Hageja (apellant) põhjendas
riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust sellega, et kostja S. Rõuk sai enda kätte kogu elamu
müügist saadud tulu ja temal on võimatu tervet lõivu tasuda. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et
hageja maksejõuetust ei tõenda iseenesest asjaolu, et elamu müügist saadud raha sai endale kostja.
Tõendeid, millest lähtudes oleks olnud võimalik hinnata, kas ja mis ulatuses hageja on võimeline
riigilõivu tasuma, hageja kohtule ei esitanud. Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 pidi hageja oma
maksejõuetust tõendama.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. mai 1997. a määrus muutmata ja erikaebus
rahuldamata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed: A. Kull, T. Vernik