3-1-3-28-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedV.V. rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 1937 g ja § 72 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Legislator headnote
AI generated3-1-3-28-97 · Riigikohus: V.V. rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 1937 g ja § 72 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Full text
3-1-3-28-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 7. oktoobril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep
vaatas avalikul kohtuistungil läbi
V.V. rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 1937 g ja § 72 lg 1 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Põhja-Balti laevastiku sõjaõhujõudude sõjatribunali 3. detsembri 1946. a otsusega mõisteti V.V. VNFSV KrK
§ 1937 g ja § 72 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati kaheksa-aastase vabadusekaotusega.
V.V. teenis alates 1. märtsist 1944. a kuni 1944. a septembrikuuni 20. Eesti Diviisi SS-Grenaderide
varupataljonis. Eesti taasokupeerimisel Punaarmee poolt mobiliseeriti V.V. 1944.a novembrikuus
tööpataljoni, kust ta 1946. a deserteerus ja varjas ennast võltsitud dokumente kasutades.
Rehabiliteerimisavalduse järgi tabati V.V. haarangul 1946. a oktoobrikuus. Vastavalt karistusõiendile vabanes
ta kinnipidamiskohast 23. aprillil 1949. a.
V.V. taotleb rehabiliteerimisavalduses enda rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 72 lg 1 järgi süüksarvatud
teos.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud V.V. rehabiliteerimisavaldusega ja sellele lisatud materjalidega
ning ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati rehabiliteerimisavaldust,
t u v a s t a s:
Tunnustades isikute tegevust, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu
vastu, on V.V. vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a seaduse Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult
süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta § 2 lg 1 p-le 1 talle VNFSV KrK § 1937 g järgi süüksarvatud
teos loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Põhja-Balti laevastiku sõjaõhujõudude sõjatribunali
3. detsembri 1946. a otsus V.V. süüdimõistmises VNFSV KrK § 1937 g järgi õigustühine.
Sama kohtuotsuse alusel süüstati V.V. VNFSV KrK § 72 lg 1 järgi dokumentide võltsimises nende
kasutamise eesmärgil. Selles teos ei ole ta rehabiliteerimisseaduse järgi kohtuväliselt rehabiliteeritud.
Dokumentide võltsimine nende kasutamise eesmärgil seondus deserteerumisega Punaarmeest ja enda
varjamisega nõukogude okupatsioonivõimude eest. Seetõttu vastas süüdimõistmisel aluseks olnud tegu Eesti
Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava võitluse eesmärkidele. Sellest
tulenevalt on sõjatribunali otsus ka selles osas õigustühine.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 ning KrK §-st 5 lg 1 p-st 2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari
1992. a seaduse Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta § 5
lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Põhja-Balti laevastiku sõjaõhujõudude sõjatribunali 3. detsembri 1946. a otsus V.V.
süüdimõistmises VNFSV KrK § 1937 g ja § 72 lg 1 järgi.
2. Rehabiliteerida V.V. talle VNFSV KrK § 72 lg 1 järgi süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate
õiguslike tagajärgedega.
3. V.V. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
4. Kohtuotsuse alusel väljastada V.V-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle
VNFSV KrK § 1937 g ja § 72 lg 1 järgi süüksarvatud tegudes.
Riigikohtu otsus jõustub 7. oktoobril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep