Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-100-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.100.97.294 AI generated

3-1-1-100-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-100-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

loeti Tartu Linnakohtu 10. aprilli 1997. a otsusega mõistetud karistusele KrK § 41 järgi osaliselt liitmiseks Kohtla-Järve Linnakohtu 28. septembri 1994. a otsusega mõistetud karistus, mitte 23. septembri 1994. a

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-100-97 · Riigikohus: loeti Tartu Linnakohtu 10. aprilli 1997. a otsusega mõistetud karistusele KrK § 41 järgi osaliselt liitmiseks Kohtla-Järve Linnakohtu 28. septembri 1994. a otsusega mõistetud karistus, mitte 23. septembri 1994. a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-100-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. oktoobril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Rätsep ja Jüri Ilvest

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

G. S. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 2; § 185 lg 2; § 197 lg 1 ja § 186 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

G. S. mõisteti Tartu Linnakohtu 10. aprilli 1997. a otsusega süüdi KrK § 143 lg 2 p 2 järgi, mille eest teda

karistati vabadusekaotusega 2 aastaks; § 185 lg 2 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 3 kuuks;

§ 197 lg 1 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks ning KrK § 186 järgi, mille eest teda

karistati vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 2 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK

§ 41 alusel liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 23. septembri 1994. a otsusega mõistetud

karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust

poolkinnises vanglas.

Kohtualuse G. S. apellatsioonkaebuse alusel vaadati tema kriminaalasi apellatsiooni korras uuesti läbi ning

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu eeltoodud

otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Samas tegi kriminaalkolleegium linnakohtu

otsuses järgmised täpsustused:

1) loeti Tartu Linnakohtu 10. aprilli 1997. a otsusega mõistetud karistusele KrK § 41 järgi osaliselt liitmiseks

Kohtla-Järve Linnakohtu 28. septembri 1994. a otsusega mõistetud karistus, mitte 23. septembri 1994. a

otsus, nagu oli ekslikult märgitud linnakohtu otsuse resolutiivosas;

2) loeti G. S. poolt ärakantud karistuse hulka tema poolt vahi all viibitud ajavahemik 7. juunist 1994. a kuni

28. septembrini 1994. a, s. o 3 kuud ja 21 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti

2 aastat 2 kuud ja 9 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 21. veebruar 1996.a.

Riigiprokuratuuri prokuröri Tatjana Vassilevskaja kassatsioonprotestis taotletakse Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsuse tühistamist G. S. mõistetud lõpliku karistuse täpsustamise

osas.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud KrK § 41 sätteid ning palub saata kriminaalasja

selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Kassaator nõustub Tartu Linnakohtu otsusega G. S. mitme kohtuotsuse järgi mõistetud lõpliku karistusega

ning leiab, et ringkonnakohtu täpsustus G. S. karistuse vähendamiseks oli ebaseaduslik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

kes toetas kassatsioonprotesti,

l e i d i s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsus

on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Selles otsuses on õigesti märgitud, et ei Tartu Linnakohtu 10. aprilli

1997. a otsusest ega ka Kohtla-Järve Linnakohtu 28. septembri 1994. a otsusest nähtu kas karistuse

mõistmisel G. S. arvestati tema poolt vahi all viibitud aeg karistuse tähtaja hulka vastavalt KrK § 45

nõuetele. Kriminaaltoimikust nähtub, et G. S. eelvangistus kestis 7. juunist kuni 28. septembrini 1994. a ja

ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigustatult arvestas eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. Prokuröri

seisukoht, et varem mõistetud karistuse osalisel liitmisel uuele karistusele on juba arvestatud vahi all

viibimise aega, on oletuslik ega tulene kohtuotsusest. Kohtuotsusest peab otseselt nähtuma KrK § 45 nõuete

täitmine, seda ei saa eeldada ega oletada. Samale seisukohale on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud ka

varasemates otsustes ( III - 1/1 - 84/95, III - 1/3 - 28/96 ja III - 1/1 - 54/96).

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsus G. S. süüdistusasjas jätta

muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 7. oktoobril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistusja: Peeter Vaher

Liikmed: Jüri Rätsep, Jüri Ilvest