3-1-1-98-97 · Riigikohus

3-1-1-98-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. oktoobril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T.T. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi.

Kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud KrK § 85 lg 1 järgi D.K., kes pole kassatsioonkaebust esitanud.

Kohtuistungist võtsid osa T.T. kaitsja vandeadvokaat Uno Lõhmus ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelsel menetlusel esitati T.T-le süüdistus selles, et tema

1994. a suvel omandas Xxxx N bensiinijaamas värvikoopiamasina CANON CLC 10 F 127300 nr 20706301,

tasudes selle eest oma sõiduautoga Mercedes-Benz registrinumbriga X. Koos T.R-i ja R.P-ga valmistas

omakasu ajendil käibelelaskmise eesmärgil eelpoolnimetatud koopiamasinaga suures ulatuses

süstemaatiliselt valeraha - viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156;

1995. a sügisel andis ta koos T.R-ga D.K-le Tartus I teel 10 000 kr väärtuses teadvalt võltsitud

viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156, mille eest D.K. tasus 100 USD;

1996. a algul andis D.K-le Tartus K pst xx-xx korteris oma võla katteks 100 000 kr väärtuses teadvalt

võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156;

1994. -1995. a laskis T.T. süstemaatiliselt ja suures ulatuses käibele teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid

rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156, andes neid eeluurimisel kindlakstegemata isikutele

käibelelaskmiseks Eesti Vabariigi ulatuses.

Seega kohtueelse menetluse lõpuleviimisel leiti, et T.T., võltsides käibelelaskmise eesmärgil ja lastes käibele

süstemaatiliselt ja suures ulatuses teadvalt võltsitud raha, pani toime KrK § 85 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Tartu Linnakohtu 10. juuni 1996. a otsusega mõisteti T.T. süüdi KrK § 17 lg 6 - § 85 lg 2 järgi ja teda

karistati viieaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Linnakohus leidis, et T.T-le on KrK § 85 lg 2 järgi inkrimineeritud kaks erineva koosseisuga kuritegu -

valeraha süstemaatiline ja suures ulatuses valmistamine käibelelaskmise eesmärgil ja valeraha süstemaatiline

ja suures ulatuses käibelelaskmine.

Tartu Linnakohus luges tõendatuks, et T.T. osales koos eeluurimise käigus tuvastamata isikutega valeraha

süstemaatilises ja suures ulatuses valmistamises ajavahemikul 1994. a juulikuust kuni 1995. a jaanuarikuuni.

Samas leidis linnakohus, et T.T. tegevus valeraha valmistamisel tuleb ümber kvalifitseerida KrK § 17 lg 6 ja

§ 85 lg 2 järgi kaasaaitamisena, kuna kohtus ei leidnud tõendamist, et T.T. ise oleks valeraha valmistanud.

Kohtuistungil ei leidnud tõendamist ka asjaolu, et T.T. andis D.K-le valeraha 100 000 kr väärtuses võla

katteks. Samas loeti tõendatuks, et T.T. vahendas T.R-le D.K. soovi osta valeraha 100 000 kr suuruses

summas ja seega pani toime kuriteo - valeraha käibelelaskmise kaasaaitamise.

Kohtueelsel menetlusel esitatud süüdistus selles, et T.T. ajavahemikul 1994. a kuni 1995. a süstemaatiliselt ja

suures ulatuses lasi käibele valeraha, kohtus tõendamist ei leidnud ja see kuriteoepisood jäeti süüdistusest

välja.

Tartu Linnakohtu 10. juuni 1996.a otsuse peale esitas T.T. kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus

apellatsioonkaebuse, milles ta taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja T.T. õigeksmõistmist. Kaitsja arvates

rikkus linnakohus kriminaalmenetluse seadust ja kohaldas vääralt kriminaalseadust. Apellant väitis, et

kohtueelsel uurimisel T.T-le esitatud süüdistus ei ole konkreetne ja kohus on T.T. süüdimõistmisel ise

täpsustanud ja täiendanud süüdistust kohtualuse kahjuks, mis kujutab endast kaitseõiguse rikkumist. Samuti

ei nähtu kohtuotsusest milliste tõendite alusel kohus on lugenud tõendatuks valeraha valmistamise perioodi

ja valeraha valmistamise ulatuse ning asjaolu, et T.T. oli teadlik valeraha valmistamise ulatusest ja

jätkuvusest. Kaasaaitamine kuriteo toimepanemisele eeldab aga kaasaaitaja teadlikkust valeraha

valmistamisest sellistel tunnustel.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas Tartu Linnakohtu 10. juuni 1996. a otsuse T.T.

süüditunnistamise ja karistamise osas KrK § 85 lg 2 järgi ning saatis selles osas asja uueks arutamiseks Tartu

Linnakohtu teisele kohtukoosseisule. Tühistamise aluseks oli T.T. suhtes kohtuotsuse motiveerimatus.

Linnakohtu otsusest ei nähtunud, millistele tõenditele tuginedes ja millistel motiividel jäeti T.T. süüdistusest

välja 10 000 krooni valeraha käibelelaskmine. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Linnakohus rikkus KrMK

§ 274 lg-te 2 ja 3 sätteid. Nende rikkumiste tõttu ei olnud ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut

kohtuotsuse seaduslikkuse kohta kogu T.T-le esitatud süüdistuse osas, mille järgi ta on kohtu alla antud.

Ringkonnakohus luges nimetatud rikkumise oluliseks kriminaalmenetluse normide rikkumiseks, mis toovad

vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise T.T. osas.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 1996. a otsuse peale keegi menetlusosalistest ei

kaevanud. Kaitsja esitas 13. veebruaril 1997. a Tartu Linnakohtule taotluse T.T. suhtes tõkendi muutmiseks.

16. - 22. aprill 1997. a arutas Tartu Linnakohus uuesti T.T. süüdistusasja prokuröri poolt KrK § 215 lg 2

alusel esitatud muudetud süüdistuse kohaselt, mõistis T.T. süüdi KrK § 85 lg 2 järgi ja karistas teda

viieaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Linnakohtu istungil muutis Riigiprokuratuuri prokurör Inna Tegova kohtueelsel uurimisel esitatud süüdistust,

täpsustades kuritegude toimepanemise aega, kohta ja ulatust. Süüdistus, mille alusel toimus T.T. süüasja uus

arutamine seisnes selles, et tema

1994. a suvel omandas J mk Xxxx N bensiinijaamas värvikoopiamasina, tasudes selle eest oma sõiduautoga

ja koos eeluurimisel kriminaalvastutusele võtmata isikutega omakasu ajendil valmistas Tartus

käibelelaskmise eesmärgil nimetatud koopiamasinaga 1994 .a juulikuust kuni 1995.a jaanuarikuuni

süstemaatuiliselt valeraha - 500 krooniseid rahatähti nr AC898873 vähemalt 135 tükki ja nr AA047156

vähemalt 147 tükki, s. o suures ulatuses;

1994. a sügisel koos kriminaalvastutusele võtmata isikuga andis D.K-le Tartus I teel 10 000 EEK väärtuses

teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti, mille eest D.K. tasus 100 USD;

1995.a algul andis ta D.K-le Tartus K pst xx-xx korteris oma võla katteks 100 000 EEK väärtuses teadvalt

võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156;

1994. a juulikuust kuni 1995. a jaanuarikuuni lasi T.T. Tartus süstemaatiliselt ja suures ulatuses käibele

teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156, andes neid eeluurimisel

kindlaks tegemata isikutele käibelelaskmiseks Eesti Vabariigis.

Seega T.T., võltsides käibelelaskmise eesmärgil ja lastes käibele süstemaatiliselt ja suures ulatuses teadvalt

võltsitud raha, pani toime KrK § 85 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tartu Linnakohtu 22. aprilli 1997. a otsusest nähtub, et T.T. süü valeraha valmistamises suures ulatuses

käibelelaskmise eesmärgil on tõendatud, samuti on tõendatud valeraha käibelelaskmine kahel korral suures

ulatuses. Kohus ei mõistnud T.T. tõendamatuse tõttu süüdi süstemaatilise valeraha käibelelaskmise eest,

samuti kuriteoepisoodis, mille kohaselt ta 1994. a juulikuust kuni 1995. a jaanuarikuuni laskis valeraha

käibele kindlakstegemata isikute kaudu Eesti Vabariigis.

Tartu Linnakohtu 22. aprilli 1997. a otsuse peale esitas T.T. kaitsja apellatsioonkaebuse, milles ta taotles

linnakohtu otsuse tühistamist otsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele

asjaoludele, samuti kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise

tõttu.

Kaitsja leidis, et

1. I astme kohtul pole asja uuel arutamisel õigust tunnistada kohtualune süüdi kuriteoepisoodides, mida

riiklik süüdistaja pole vaidlustanud apellatsioonikohtus;

2. I astme kohus uuel sisulisel arutamisel ei saa sama taseme kohtu hinnanguid tõenditele revideerida

kohtualuse kahjuks, kui tõendite hindamist esmakordsel asja arutamisel eivaidlustanud riiklik

süüdistaja ja apellatsioonikohus ei tühistanud kohtuotsust AKKS § 31 p 2 tähendatud alusel;

3. Linnakohus osundab otsuses tõenditele, mida kohtuistungil vahetult ei uuritud;

4. Linnakohtu otsus pole kooskõlas KrMK § 274 lg 1 p-de 2 ja 3 sätetega;

5. Kohus on vääralt tõlgendanud kuriteost osavõtjate mõistet ja osavõttu.

6. Kohus jättis lahendamata kaitsja taotluse T.T. vahi alt vabastamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1997. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja

kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ja küllaldaselt motiveeritud ega

pidanud vajalikuks vastavalt AKKS § 29 lg- le 5 linnakohtu otsuses toodud põhjendusi korrata.

Ringkonnakohtu arvates oli linnakohtul teistkordsel asja arutamisel kohustus hinnata kõiki asjas kogutud

tõendeid ja teha uus otsus. Samuti pole linnakohus uuel asja arutamisel rikkunud kriminaalmenetluse

seadust. Ringkonnakohus nentis, et linnakohtul ei olnud teada D.K. asukoht ja seetõttu oli linnakohtul

vastavalt KrMK § 246 lg 1 p-le 3 õigus tema ütlused avaldada, kaitsja taotlusel oleks avaldatud ka

anonüümse tunnistaja ütlused. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu järeldustega selles, et T.T. on

valmistanud vähemalt 282 viiesajakroonist valerahatähte, samuti ei kahelnud ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium uurimisorganite tegevuse seaduslikkuses ja leidis, et on alusetu väita, et uurimisorgani

töötajad võisid valmistada valeraha ekspertiisi teostamiseks. Apellatsioonkaebuses sisalduva väitega selle

kohta, et T.T. pole kunagi andnud ütlusi, mille kohaselt valeraha valmistati kolmeliikmelises grupis,

ringkonnakohus nõustus. Samas nentis ringkonnakohus muuhulgas, et T.T. poolt antud ütlused annavad aluse

kohtu järeldusteks, et valeraha valmistati kolmeliikmelises grupis. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu

põhjendustega selles, et T.T. on kuriteo täideviija, mitte osavõtja. Kaitsja taotluse lahendamata jätmise kohta

märgib ringkonnakohus, et sellega ei rikutud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, kuna menetlusosalistel on

võimalus igal ajal esitada taotlusi ja seda on võimalik teha ka korduvalt.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1997. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T.T.

kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus. Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist Tartu Ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuses korratakse

sisuliselt apellatsioonkaebuses sisalduvaid seisukohti. Ringkonnakohtu otsuse tühistamist taotletakse

alljärgnevatel motiividel:

I Kohus on eiranud kriminaalprotsessi võistlevuse põhimõtet - kohtul pole asja uuel arutamisel õigust

tunnistada kohtualune süüdi kuriteoepisoodides, mida pole riiklik süüdistaja vaidlustanud

apellatsioonikohtus;

II Ringkonnakohus tühistas 10. juunil 1996. a linnakohtu otsuse üksnes protsessuaalsetel kaalutlustel.

Ringkonnakohus jättis käsitlemata nii kohtu järelduste vastavuse faktilistele asjaoludele kui ka kaitsja

argumendid, mis käsitlesid tõendite hindamist. Asja uuesti läbi vaatav I astme kohus pole seetõttu pädev

sama taseme kohtu järeldusi ümber hindama kohtualuse kahjuks;

III I astme kohus ei saa uuel sisulisel arutamisel sama taseme kohtu hinnanguid tõenditele revideerida

kohtualuse kahjuks, kui tõendite hindamist esmakordsel asja arutamisel ei vaidlustanud riiklik süüdistaja ja

apellatsioonikohus ei tühistanud kohtuotsust AKKS § 31 p 2 tähendatud alustel;

IV Kohus on rikkunud protsessinorme, mis takistasid seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, kuna

kohus osundab tõenditele, mida kohtuistungil vahetult ei uuritud;

V Kohtuotsus pole kooskõlas KrMK § 274 lg 1 p -de 2 ja 3 sätetega, sest linna- ja ringkonnakohtu otsustes

pole nimetatud ainsatki tõendit, millest nähtuks, et T.T. on valmistanud võltsviiesajakroonilisi.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks kelle käest ja millal on ära võetud eksperdile esitatud

rahatähed. Eksperdi arvamus, et tegemist on valerahaga, pole kohtukõlbulik tõend tõendamaks valmistatud

valeraha kogust, seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid T.T. poolt rahatähtede võltsimist suures ulatuses;

VI Kohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus on leidnud, et linnakohus on väga

põhjalikult käsitlenud valeraha valmistamise objektiivset külge, sellega nõustunud ega pidanud vajalikuks

sellel küsimusel pikemalt peatuda. Kassaator ei nõustu linnakohtu poolt kuriteo objektiivse külje

kirjeldamisega, vaid väidab, et kohtuotsuses märgitud T.T. tegude - paljundusaparaadi muretsemine,

kassettide hankimine ja helistamine paljundusaparaadi rikke parandamiseks V.T-le - toimepanemine pole

iseenesest osavõtt kuriteost. Pole tõendanud kuriteost osavõtule omaseid subjektiivseid tunnuseid;

VII Kohus on eiranud inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ettenägevaid norme ja jätnud tähelepanuta kaitsja

taotluse T.T. edasise vahi all pidamise põhjendatusest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud T.T. kaitsja

vandeadvokaat U. Lõhmuse seletuse, milles ta toetas esitatud kassatsioonkaebust, taotles ringkonnakohtu

otsuse tühistamist, kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtule, kuid ei pidanud vajalikuks

Riigikohtupoolse hinnangu andmist kohtuniku tegevusele inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni

sätete täitmisel, ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele ja

kassatsioonkaebus rahuldamisele,

l e i d i s:

Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 36 sätestatakse, et pärast kohtuotsuse

apellatsiooni korras tühistamist arutab kriminaalasja esimese astme kohtu teine kohtukoosseis üldises korras.

Nimetatud reeglil on erand, mis seisneb selles, et kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus on

lubatud karistust raskendada või raskemat kuritegu ettenägevat seadust kohaldada ainult siis, kui pärast

kohtuotsuse tühistamist tuvastatakse uuel kohtulikul arutamisel asjaolud, mis tõendavad kohtualuse poolt

raskema kuriteo toimepanemist, või kui otsuse tühistamise üks alus oli kannatanu või tema esindaja või

prokuröri protesti rahuldamine karistuse leebuse motiividel. Järelikult, vaatamata sellele, et AKKS § 33

alusel toimub eelmise kohtuotsuse täielik tühistamine, peab uus kohtukoosseis uue otsuse tegemisel

arvestama nii varasemat kuriteo kvalifikatsiooni kui ka süüdlasele mõistetud karistust. Siduv on

eelpoolosundatu siis, kui kriminaalasjas ei toimu täiendavat kohtueelset uurimist ja uute asjaolude

tuvastamist ning kui puudub kannatanu kaebus või prokuröri protest karistuse leebuse kohta.

Käsitletava kriminaalasja teistkordsel arutamisel Tartu Linnakohtus ei tuvastatud uusi asjaolusid, vaid uuel

kohtulikul arutamisel toimus tõendite ümberhindamine. T.T. mõisteti süüdi mitte enam kuriteole

kaasaaitamises, vaid kuriteo täideviimises, kusjuures oluliselt on muutunud süüdistuse maht ja ulatus - on

antud teistsugune hinnang süüdimõistetu osale kuriteos.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et lähtudes õigusemõistmise üldpõhimõtetest ja võistlevuse

printsiibist, oleks saanud süüdimõistetule inkrimineerida suurema süüdistuse mahu ainult siis, kui linnakohtu

otsus oleks tühistatud prokuröri protesti alusel. Kolleegium nõustub kassaatori väitega, et vastasel korral

deformeeruks ka apellatsioonimenetluse põhimõte ja rakenduks printsiip, mille kohaselt võib kohtualust

süüdi mõista esimese astme kohtu poolt õigeksmõistetud kuriteoepisoodis ka siis, kui esmakordse

kohtuotsuse vaidlustab kas kohtualune või tema kaitsja.

Kui prokurör jätab kohtuotsuse protestimata, aga kohtualune või kaitsja apelleerivad ja taotlevad

täielikku õigeksmõistmist, on lubamatu teistkordsel kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus

ilma uusi asjaolusid tuvastamata kohtualuse süüdimõistmine kuriteoepisoodides, milles ta oli eelnevalt

õigeks mõistetud või need episoodid olid süüdistusest välja jäetud.

Riigikohus leiab ka, et nii Tartu Linnakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud kuriteost

osavõttu.

Kohtute poolt on tuvastatud, et T.T-le süüksarvatud teod seisnevad paljundusaparaadi ja kassettide

muretsemises ning paljundusaparaadi tehnilises hoolduses. Tartu Linnakohtu 22. aprilli 1997. a otsuses leiti,

et T.T. pidevalt osales valeraha tegemise protsessis ning need teod on vaadeldavad kuriteo täideviimisena (tl

513). Valeraha valmistajana on kohus mõistnud osavõtmist valeraha tegemise protsessist, ükskõik milline ka

ei ole isiku panus sellesse. Linnakohtu arvates koosneb valeraha valmistamise objektiivne külg paljudest

toimingutest, mis igaüks eraldi teenib nende toimingute kogumis valeraha valmistamise eesmärki (tl 514).

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on nõustunud linnakohtu seisukohaga kriminaalseaduse

kohaldamisel (tl 539).

Riigikohus nendib, et sellise käsitluse juures jääb piiritlemata kuriteo täideviimine ja sellele kaasaaitamine.

Taoline eristamine on aga kriminaalseaduse õigeks kohaldamiseks vajalik ning kohustuslik vastavalt KrK

§ 17 lg-le 3 ja lg-le 6.

Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib viimasel ajal kriminaalõiguse teoorias ja kohtupraktikas levinud

kaastäideviimise mõistet laiendavat nn materiaal-objektiivset teooriat. Kaastäideviimise korral eeldatakse sel

juhul nn funktsionaalset teovalitsemist - isikud tegutsevad üheskoos sel viisil, et neist igaüks valitseb tegu ja

igaüks eeldab, et koosseisu realiseerimine peab sõltuma igast toimepanijast. Kui üks isik tegu ei valitse, ei

ole ta ka kaastäideviija. Kaastäideviijatena on võimalik vaadelda ka nende isikute tegevust, kes realiseerivad

üheselt üheaktilise või suvaliselt toimepandava kuriteo koosseisu, kusjuures seaduses sisalduv piirang (KrK

§ 17 lg 3 :"vahetult") välistab kaastäideviimise väga laia käsitluse. Teovalitsemise teooria kohaselt on

kaasaaitaja tegevus küll tagajärje või täideviija poolt toimepandud põhiteo suhtes kausaalses seoses, kuid

erinevalt kaastäideviimisest ei ole siin tegemist viimasele koosseisujärgsele tagajärjele vahetult eelneva

teoga.

Seega piiritleb kaastäideviimist kaasaaitamisest eelkõige tunnus "vahetult", kusjuures vahetu

toimepanemine eeldab kaastäideviimise korral ühist teovalitsemist ning vahetut põhjuslikku seost - s. o

põhjusliku ahela viimast lüli.

Valeraha tegemise koosseis on eriline, sest see on tänapäeva tehnika, sh paljundustehnika kõrget taset silmas

pidades tehnoloogiliselt väga spetsiifiline tegevus. Koopiaaparaadi muretsemine, selle hooldamine jms, on

seejuures tehniline abi, mis ei ulatu valerahategemise tehnoloogiani selle täpses tähenduses. Sel juhul saab

selle täideviija olla üksnes isik, kes rahatähe vahetult valmistas, st valitses tegu ehk rahatähe

valmistamise toimingut.

Kui aga eeldada, et valeraha tehnoloogiaid on mitmeid ning selles mõttes võib olla käsitletava koosseisu

puhul tegemist suvalise tegevusega, siis ei saa ikkagi täideviijaks lugeda isikut, kelle tegevus ei

seisnenud vahetult võltskupüüri väljalaskmises.

Kuna Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole õigesti kohaldanud kriminaalmenetluse seadust ja

kriminaalseadust, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 43 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3

ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1997. a otsus T.T.

süüdistusasjas.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada ja kassatsioonkautsjon tagastada.

Otsus jõustub 7. oktoobril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep