3-3-1-26-97 · Riigikohus

3-3-1-26-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. oktoobril 1997. a.

T. Konradi kassatsioonkaebuse läbivaatamine

teenistustähtaja möödumise tõttu vallaametniku

vabastamise seadusevastaseks tunnistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 2.

oktoobril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Tiiu Konradi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu

17. juuli 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-80/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tiiu Konrad, tema esindaja vandeadvokaat Otto Preem ja

Puka vallavanem Heikki Kadaja.

T. Konrad asus tööle 19. novembril 1976. a. Puka küla TSN TK esimehena. Puka Vallavolikogu

kinnitas 27. oktoobril 1993. a. neljakuulise katseajaga vallavalitsuse koosseisu, kuhu vallavolikogu

selle istungi protokolli kohaselt kuulus sotsiaalnõunikuna T. Konrad. Puka Vallavalitsuse 10.

novembri 1993. a. korraldusega nr. 28 viidi T. Konrad 27. novembrist 1993. a. sotsiaalnõunikuks ja

määrati abivallavanema õigustesse kuni uue abivallavanema tööle võtmiseni. 26. novembril 1993. a.

muudeti T. Konradi kui vallavanema volituste ajaks sõlmitud töölepingut ja ta viidi 27. novembrist

1993. a. sotsiaalnõunikuks. Puka Vallavolikogu 7. märtsi 1994. a. istungi protokolli kohaselt kinnitati

Puka Vallavalitsuse koosseis, kuhu sotsiaalnõunikuna kuulus T. Konrad. Puka Vallavalitsuse 7. mai

1996. a. korralduse nr. 71 punktiga 1.6 nimetati Avaliku teenistuse seaduse § 11 lg. 2 alusel T. Konrad

1. jaanuarist 1996. a. sotsiaalnõunikuks määramata ajaks. Sama korralduse punktiga 2 lõpetati T.

Konradiga tööleping seoses ametisse nimetamisega ja punktiga 3 sätestati, et korraldus jõustub Puka

Vallavolikogus kinnitamise päevast. T. Konradi tööraamatu kande nr. 20 kohaselt vormistati ta 1.

jaanuarist 1996. a. "sotsiaalnõuniku ametisse". Puka Vallavolikogu 23. juuli 1996. a. määrusega

"Valla haldusaparaadi struktuuri ja koosseisude kinnitamine" kinnitati sotsiaalnõuniku palgaastmeks

24. palgaaste ja kuupalgamääraks 3500 krooni.

Puka vallavanem andis 6. detsembril 1996. a. käskkirja nr. 56, mille punktiga 1 sätestati: "Vastavalt

Puka vallavolikogu otsusele nr 17 05 detsembrist 1996 a vabastada Tiiu Konrad sotsiaalnõuniku

ametikohalt alates 06 detsembrist 1996 a.". Puka Vallavolikogu 5. detsembri 1996. a. otsusega nr. 17

kinnitati viitega Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 22 p. 16 vallavalitsuse uus koosseis,

millesse T. Konrad ei kuulunud.

T. Konrad esitas 3. jaanuaril 1997. a. Valgamaa halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada

Puka vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56 seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et tema

vabastamise aluseks ei saa olla vallavanema käskkirjas osundatud vallavolikogu 5. detsembri 1996. a.

otsus nr. 17, sest Puka Vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta sotsiaalnõunikuks

määramata ajaks. Lahkumisavalduse vallavalitsuse liikmest esitas ta vastavalt KOKS §-le 29 lg. 2

vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. Sotsiaalnõuniku ametikohale jäi ta edasi, vaatamata

tagasiastumisele vallavalitsuse liikme ametist, sest vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71

oli ta nimetatud sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks.

T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preem täiendas kaebust ja palus tunnistada Puka vallavanema

kaevatud käskkiri seadusevastaseks, ennistada T. Konrad sotsiaalnõuniku ametikohale, mõista Puka

Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks hüvitusena teenistusest sunnitult puudutud aja eest 12 250 krooni

ning riigilõiv ja esindajatasu vastavalt kohtule esitatud maksedokumentidele. Kaebuse täienduses

leiti, et ATS § 113 lg. 1 kohaselt saab teenistustähtaja möödumise tõttu vabastada määratud ajaks

teenistusse võetud isiku. T. Konrad oli ametisse nimetatud määramata ajaks. Teenistusest

vabastamisel rikuti ATS § 132 lg. 2 p. 4, kuna kaevatud käskkirjas pole märgitud vabastamise aluse

formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Vabastamisel vallavanema

käskkirjaga rikuti KOKS § 22, mille kohaselt vallavalitsuse liikme vabastamine on vallavolikogu

ainupädevuses. KOKS § 49 lg. 4 ei seosta vallavalitsuse liikmeksolekut sotsiaalnõuniku ametikohaga,

mistõttu puudub seos vallavalitsuse liikme ja sotsiaalnõuniku volituste lõppemise vahel.

Vallavalitsuse uue koosseisu kinnitamine ei saanud automaatselt kaasa tuua T. Konradi kui

sotsiaalnõuniku volituste lõppemist. Kuna T. Konradi nimetas ametisse vallavanem käskkirjaga, siis

laienevad T. Konradile ATS §-d 19 kuni 36. ATS § 21 lg. 2 loetleb ammendavalt määratud ajaks

teenistusse võtmise juhtumid. T. Konradile ei laiene ükski nendest juhtudest. T. Konradi vabastamise

tegelikuks aluseks oli ATS § 116 lg. 1, s. o. teenistuse ümberkorraldamine. Sel juhul kuulub T.

Konradile ATS § 131 lg. 1 p. 4 kohaselt maksmisele 12 kuu ametipalk, s.o. 42 000 krooni.

Valgamaa halduskohtuniku 25. aprilli 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-17 tunnistati Puka

vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56 seadusevastaseks ja tehti ettepanek vaadata T.

Konradi teenistusest vabastamine uuesti läbi ning vormistada teenistusest vabastamine Puka

Vallavolikogu poolt, lugedes vabastamise aluseks teenistustähtaja möödumise. Halduskohtunik leidis,

et vallavalitsuse liikme vabastamine on KOKS § 22 p. 16 kohaselt vallavolikogu ainupädevuses.

Vallavanema vaidlustatud käskkiri on antud pädevust ületades ja seega seadusevastane. ATS § 132 lg.

2 kohaselt peab teenistusest vabastamise käskkiri teiste kohustuslike andmete hulgas sisaldama ka

viidet seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. T. Konradi teenistusest vabastamise käskkirjas selline

viide puudub, mistõttu tema vabastamine on seadusevastane. T. Konradi esindaja poolt kohtuistungil

esitatud nõue ennistada T. Konrad ametikohale, jääb rahuldamata. Vastavalt KOKS §-le 29 lg. 3

kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Siit järeldub, et

vallavalitsuse liige vabastatakse teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 alusel.

Vallavalitsuse liige tuleb nimetada ametisse vallavalitsuse volituste ajaks. Puka vallavanema

vaidlustatud korraldus on õigustühine osas, millega T. Konrad nimetati ametisse määramata ajaks.

Vallavalitsuse liikme määramata ajaks ametisse nimetamine on vastuolus KOKS §-ga 29 lg. 3,

mistõttu vaidlustatud korraldus on algusest peale kehtetu vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§-dele 65 ning 66 lg. 2 ja 3. Põhjendamata ja tõendamata on kaebaja esindaja seisukoht, et T. Konradi

teenistusest vabastamise tegelikuks aluseks oli ATS § 116 lg. 1 ning et ta vabastati teenistuse

ümberkorraldamise tõttu. Vallavanema vaidlustatud korralduses on viide Puka Vallavolikogu

otsusele, milles üldsõnaliselt kinnitati vallavalitsuse tagasiastumine. Teenistuse ümberkorraldamise

kohta pole esitatud ühtegi tõendit. T. Konrad on esitanud KOKS §-ga 29 lg. 2 nõutud

tagasiastumisavalduse ja ta kuulub ametist vabastamisele teenistustähtaja möödumise tõttu. Käskkiri

T. Konradi vabastamise kohta on seadusevastane vabastamise aluse ja vabastamise vormistanud

subjekti osas. T. Konrad kuulus vabastamisele teenistustähtaja möödumise tõttu ja seega pole tema

vabastamine iseenesest seadusevastane. Sunnitult puudutud aja eest tuleb hüvis välja mõista, kui

teenistusest vabastamine on seadusevastane ja isik kuulub ennistamisele. Kuna T. Konrad ei kuulu

ennistamisele, siis jääb taotlus hüvise väljamõistmise osas rahuldamata.

T. Konrad esitas Valgamaa halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada apelleeritav kohtuotsus ja teha uus otsus, millega tunnistada kaevatud käskkiri

seadusevastaseks, ennistada T. Konrad Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ja mõista

välja hüvis teenistusest sunnitud puudumise aja eest alates 1. jaanuarist 1997. a. kuni kohtuotsuse

tegemiseni. Apellant leidis, et temaga on sõlmitud tööleping määramata ajaks. Puka vallavanema 7.

mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks alates 1.

jaanuarist 1996. a. Halduskohtunik leidis, et see korraldus on õigustühine algusest peale, viidates

TSÜS §-dele 65 ja 66 lg. 2 ja 3. TSÜS § 1 kohaselt on aga see seadus kohaldatav perekonna-,

pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse ning äriseadustiku üldosana. Seega ei saa seda seadust kohaldada

avaliku teenistuse reguleerimisel. Töösuhe ametnikuga, kes on tööle võetud määramata ajaks

sõlmitud töölepingu alusel ametikohale, mis ATS § 21 lg. 2 järgi eeldab määratud ajaks teenistusse

võtmist, vormistatakse ATS § 163 lg. 2 kohaselt nelja kuu jooksul alates Avaliku teenistuse

jõustumisest poolte kokkuleppel määratud ajaks teenistusse võtmisena või lõpetada töösuhe

Töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel. T. Konrad võeti sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks

sõlmitud töölepinguga. ATS § 163 täitmine on ametiasutuse kohustus. Vallavalitsuse ja vallavolikogu

seaduserikkumised on toimunud sõltumata T. Konradi tahtest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ATS

§ 160 lg. 4 kohaselt kuulub ametnik, kelle teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse

kohus tunnistab seadusevastaseks, viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ta loobub

ennistamisest.

Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsusega muudeti Valgamaa halduskohtuniku otsuse

resolutsiooni osas, millega kohus tegi Puka Vallavolikogule ettepaneku vormistada T. Konradi

teenistusest vabastamine ja lugeda tema teenistusest vabastamise aluseks teenistustähtaja

möödumine, jättes selle formuleeringu kohtuotsusest välja. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme

kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud selles esitatud motiividel osas, milles kohus tuvastas, et T.

Konradi liikmeksolek vallavalitsuses seostus otseselt tema teenistusega sotsiaalnõuniku ametikohal,

et ta ei kuulu ennistamisele vallavalitsuse liikme volituste lõppemise tõttu KOKS § 29 lg. 3 järgi ja

sellest johtuvalt kuulub teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 alusel,

et teenistusse ennistamata jätmisel puudub alus hüvituse väljamõistmiseks, et kohus on kaebuse selles

osas rahuldamata jätmisel õigesti hinnanud tõendeid, tuvastanud asjaolud ja kohaldanud seadust.

Vastavalt HKS §-le 38 lg. 4 ja TsKS §-le 313 lg. 2 ei pea ringkonnakohus selles osas vajalikuks

korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Iseenesest õige on apellandi väide, et halduskohtunik on

ebaõigesti viidanud TSÜS §-dele 65 ja 66, sest tulenevalt TSÜS §-st 1 pole see seadus kohaldatav

avaliku teenistusega seonduvate õigustoimingute suhtes. Samas on aga õige halduskohtuniku

põhjendus, et Puka vallavanema kaevatud käskkiri on vastuolus KOKS §-ga 29 lg. 3. See asjaolu oli

halduskohtunikule analoogia alusel TsKS §-ga 9 lg. 1 aluseks, et jätta kohaldamata kaevatud

korraldus teenistusse võtmise tähtaja osas. Teenistusse ennistamise otsustamisel pole õiguslikku

tähtsust apellandi väitel, et T. Konrad võeti sotsiaalnõuniku ametikohale töölepingu alusel ja et

vallavalitsuse seaduserikkumine tema töösuhte ümbervormistamisel teenistussuhteks ATS § 163 järgi

ei sõltunud kaebuse esitajast. Teenistustähtaja lõppemise tõttu pole T. Konradi suhtes kohaldatav ATS

§ 160 lg. 4, s. o. teenistusse ennistamine. Halduskohtuniku otsuse resolutsioonis olev ettekirjutus

Puka Vallavolikogule on vastuolus HKS §-s 20 lg. 2 sätestatuga. Selle sätte kohaselt saab kohus,

tunnistades kaevatud õigusakti seadusevastaseks, teha kohtuotsuses vastavale organile üksnes

ettepaneku asja uueks läbivaatamiseks ning vastava otsuse või toimingu tegemiseks. Tulenevalt

sellest ei saa kohus asja uuesti läbivaatavale organile, asutusele või ametiisikule ette kirjutada, milline

peab olema vastav otsustus, sest vastasel korral võtaks kohus endale haldusorgani otsustusõiguse.

Seetõttu tuleb halduskohtuniku otsust selles osas muuta, jättes resolutsiooni punktist 2 välja

ettekirjutuse eelviidatud formuleeringu. Osas, milles halduskohtunik tunnistas Puka vallavanema

kaevatud käskkirja seadusevastaseks, pole kohtuotsust vaidlustatud ja ringkonnakohtul puudub alus

hinnata otsuse selle osa õigsust.

T. Konrad esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

kasseeritav otsus ning teha uus otsus, millega ennistada T. Konrad Puka Vallavalitsuse

sotsiaalnõuniku ametikohale ja mõista Puka Vallavalitsuselt välja kompensatsioon teenistusest

puudutud aja eest. Kassaator leiab, et T. Konradi töötamine sotsiaalnõunikuna polnud seotud tema

liikmeksolekuga vallavalitsuses. T. Konrad oli võetud sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks

ja vallavalitsuse liikmeks määratud ajaks. T. Konrad töötas sotsiaalnõunikuna määramata ajaks

sõlmitud töölepingu alusel. Puka Vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta

vastavalt ATS §-le 163 lg. 1 ametisse määramata ajaks alates 1. jaanuarist 1996. a. Sotsiaalnõuniku

ametikohalt vabastamise käskkirja aluseks ei saa olla Puka Vallavolikogu otsus, millega kinnitati

vallavalitsuse uus koosseis. ATS § 160 lg. 4 kohaselt kuulub viivitamatule ennistamisele ametnik,

kelle teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse kohus tunnistab seadusevastaseks,

välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Ringkonnakohus jättis selle imperatiivse sätte

kohaldamata.

Puka vallavanema kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustuta kassaatoriga ja leitakse, et

kohtud on põhjendatult seisukohal, et T. Konradi nimetamine vallavalitsuse liikmeks

teenistustähtaega määramata on vastuolus KOKS §-ga 29 lg. 3 ja tuleb jätta kohaldamata kui

seadusega vastuolus olev. Puka Vallavalitsuse struktuuris ei saa eristada vallavalitsuse liikme ja

sotsiaalnõuniku ametikohti. Kuna T. Konradi volitused lõppesid vallavolikogu uue koosseisu

ametissekinnitamisel, siis kuulus teenistussuhe lõpetamisele ATS § 113 alusel ja T. Konrad ei kuulu

ennistamisele. Kassaatori nõue kohaldada ATS § 163 lg. 2 on uus, seda ei nõudnud T. Konrad

esimese astme kohtus. Ringkonnakohus on õigesti jätnud tähelepanuta apellandi väited ATS § 163

kohaldamiseks, sest need ei oma tähtsust teenistusse ennistamise otsustamisel.

Kohtuistungil jäid protsessiosalised oma seisukohtade juurde. T. Konradi esindaja vandeadvokaat O.

Preem esitas taotluse mõista välja Puka VallavalitsuseltT. Konradi kasuks teenistusest sunnitult

puudutud aja eest 31 500 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt esitatud dokumentidele.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Sisuliselt on T. Konrad kõigis kolmes kohtuastmes väitnud, et tema vabastamine sotsiaalnõuniku

ametikohalt on vastuolus ATS §-ga 113 lg. 1 ja KOKS §-ga 29 lg. 3, sest ta oli võetud

sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks, vallavalitsuse liikmeks aga määratud ajaks.

ATS § 113 lg. 1 sätestab, et teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse ametnik, kes oli ametisse

nimetatud või valitud määratud ajaks.

KOKS § 29 lg. 2 kohaselt esitab valla- või linnavalitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu

esimesel istungil. KOKS § 29 lg. 3 sätestab, et pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või

linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

Seega võetakse KOKS § 29 kohaselt vallavalitsuse liikmed teenistusse määratud ajaks.

Ebaõige on esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu seisukoht, et T. Konrad ei kuulu sotsiaalnõuniku

ametikohale ennistamisele vallavalitsuse liikme volituste lõppemise tõttu KOKS § 29 lg. 3 järgi.

Kohtud on ebaõigesti kohaldanud ATS § 113 lg. 1 ja KOKS § 29 lg. 3. Samuti on kohtud jätnud

tähelepanuta Ülemnõukogu otsuse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta punkti 6,

mis kehtis 4. juuni 1992. a. redaktsioonis ajal, mil T. Konradiga sõlmiti tööleping sotsiaalnõunikuna

tööle võtmise kohta.

Tuleb eristada vallavalitsuse liikmeid, kes tulenevalt KOKS §-st 29 lg. 3 kinnitatakse ametisse

määratud ajaks, ja valla teisi ametnikke, kes nimetatakse ametisse reeglina määramata ajaks. Enne

Avaliku teenistuse seaduse jõustumist tuli vallavalitsuse koosseisu mittekuuluvad ametnikud tööle

võtta töölepinguga ja reeglina määramata ajaks.

Seadus võimaldab võtta isiku valla teenistusse sotsiaalnõunik-vallavalitsuse liikmena vallavalitsuse

volituste ajaks. Sellisel juhtumil lõpeb tema teenistusvahekord vallaga ATS § 113 lg. 1 alusel

vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisel vallavolikogu poolt. Samas pole aga välistatud ka

võimalus, et üks ja sama isik on võetud teenistusse sotsiaalnõunikuna määramata ajaks ja

vallavalitsuse liikmena määratud ajaks. Sellisel juhul ei too tema vabastamine ATS § 113 lg. 1 alusel

vallavalitsuse liikme kohalt teenistustähtaja möödumise tõttu kaasa teenistusvahekorra lõppemist

vallaga sotsiaalnõuniku ametikohal. Ka on võimalik, et isik, kes on võetud määramata ajaks valla

teenistusse vallavalitsuses ametnikuna, kinnitatakse hiljem vallavalitsuse liikmeks. Kui ametnikku

pole eelnevalt vabastatud ametikohalt, millele ta oli võetud määramata ajaks, siis vallavalitsuse

liikme volituste lõppemisel teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 lg. 1 alusel ei lõpe tema

teenistusvahekord vallaga sellel ametikohal, millel ta töötas enne vallavalitsuse liikmeks nimetamist.

Seadus ei välistanud ka võimalust sõlmida sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks tööleping

määramata ajaks isikuga, kes oli sotsiaalnõunikuna kinnitatud vallavalitsuse koosseisu. Sellise

määramata ajaks sõlmitud lepingu korral ei saa vallavalitsuse volituste tähtaja möödumisel isikut

vabastada ametikohalt, millele ta on võetud töölepinguga määramata ajaks. Selline Töölepingu

seaduse alusel tööle võetud ametnik tuli hiljem, seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega selle

seaduse § 163 lg. 1 alusel ümber vormistada nimetamise korras teenistusse võetuks tagasiulatuvalt,

alates Avaliku teenistuse seaduse jõustumise päevast. ATS § 163 lg. 2 andis võimaluse vormistada

Töölepingu seaduse alusel määramata ajaks tööle võetud ametnik määratud ajaks teenistusse võetuks

poolte kokkuleppel või lõpetada töösuhe ametnikuga Töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel, kui

ametnik töötas ametikohal, mis ATS § 21 lg. 2 kohaselt eeldas määratud ajaks teenistusse võtmist.

ATS §-s 21 lg. 2 ei ole eraldi nimetatud ühtegi kohaliku omavalitsuse ametnikku. Seega tuli

määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel tööle võetud vallaametnik, kes samaaegselt täitis ka

vallavalitsuse liikme ülesandeid, seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega vormistada ATS §

163 lg. 1 alusel tagasiulatuvalt nimetamise korras määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuks.

Sellist määramata ajaks tööle võtmist ei saanud ATS § 163 lg. 2 alusel ümber vormistada määratud

ajaks teenistusse võtmiseks.

Seega on kohtud seadust kohaldades lähtunud ebaõigest eeldusest, et vallavalitsuse liikme volituste

lõppemine toob igal juhul kaasa teenistusvahekorra lõppemise vallaga. Vallavalitsuse liikme volituste

lõppemisel jätkub teenistusvahekord vallaga ilma erilise vormistamiseta sellel ametikohal, mida isik

täitis kõrvuti vallavalitsuse liikme ametikohaga.

2. Ringkonnakohus nõustus õigesti halduskohtuniku tuvastatud asjaoluga, et T. Konradi liikmeksolek

vallavalitsuses seostus otseselt tema teenistusega sotsiaalnõuniku ametikohal. Kuid see, kas

vallavalitsuse liikmeksolek seostus või ei seostunud teenistusega sotsiaalnõuniku ametikohal ei oma

aga käesoleva vaidluse lahendamisel otsustavat õiguslikku tähendust. Oluline on see, kuidas oli

vormistatud T. Konradi võtmine sotsiaalnõuniku ametikohale. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht,

et õiguslikku tähtsust pole apellandi väitel, et T. Konrad võeti teenistusse töölepingu alusel. T.

Konrad on kõigis kolmes kohtuastmes väitnud, et sotsiaalnõuniku ametikohale võeti ta töölepinguga

määramata ajaks, ja on taotlenud ennistamist sotsiaalnõuniku, mitte aga vallavalitsuse liikme

ametikohale. Käesolevas asjas on oluline, et sotsiaalnõunikuna vallavalitsuse liikmeks kinnitatud T.

Konrad viidi 27. novembrist 1993. a. töölepinguga üle sotsiaalnõuniku ametikohale töölepingu

tähtaega määramata.

Töölepingu seaduse § 7 p. 2 algses redaktsioonis sätestas, et Töölepingu seadus ei laiene

eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Ülemnõukogu otsuse

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta punkt 6 4. juuni 1992. a. redaktsioonis sätestas:

"Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 punktis 2 nimetatud eriseaduste jõustumiseni laieneb

töölepingu seadus ka riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste töötajatele, välja arvatud palgalisele

teenistusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või kohalike omavalitsuste volikogude poolt valitavatel,

nimetatavatel või kinnitatavatel ametikohtadel.". KOKS § 22 p. 16 kohaselt, mis kehtib alates 28.

juunist 1993. a., on vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine vallavolikogu ainupädevuses. Seega

ei võimaldanud Ülemnõukogu otsuse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta punkt 6

täita vallavalitsuse liikme ametikohta töölepinguga. Seetõttu ei saanud T. Konradi võtmine

sotsiaalnõuniku ametikohale töölepinguga tähendada tema kui vallavalitsuse liikme töövahekorra

vormistamist. Selline tööleping sai tähendada üksnes vallavalitsuse liikme ja sotsiaalnõuniku

ametikohtade eristamist.

Oluline on ka see, et T. Konrad nimetati vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega seoses Avaliku

teenistuse seaduse jõustumisega teenistustähtaega märkimata taandkuupäevaga 1. jaanuarist 1996. a.

sotsiaalnõunikuks, et tööraamatu kande nr. 20 kohaselt vormistati T. Konrad 1. jaanuarist 1996. a.

tööle sotsiaalnõuniku ametikohale. Seega tuleb järeldada, et T. Konrad oli oktoobris 1993. a. küll

teenistusse võetud vallavalitsuse liikmeks oleva sotsiaalnõunikuna, s. o. sotsiaalnõunik-vallavalitsuse

liikmena vallavalitsuse selle koosseisu volituste ajaks, kuid hiljem vormistati ta eraldi õigusaktidega

sotsiaalnõunikuks määramata ajaks. Sotsiaalnõuniku ja vallavalitsuse liikme ametikohad olid

erinevad ka seepärast, et T. Konrad kinnitati vallavalitsuse liikmeks vallavolikogu poolt,

sotsiaalnõuniku ametikohale võeti aga vallavanema poolt, vormistati seoses Avaliku teenistuse

seaduse jõustumisega ametnikuks vallavalitsuse poolt, kinnitati vallavalitsuse liikmeks määratud

ajaks ja võeti sotsiaalnõunikuks määramata ajaks. Selliselt teenistusse võetud sotsiaalnõuniku

teenistusvahekord vallaga sotsiaalnõuniku ametikohal ei lõpe tema volituste lõppemisel vallavalitsuse

liikmena. Seega on Puka vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56 T. Konradi vabastamise

kohta sotsiaalnõuniku ametikohalt vastuolus ATS §-ga 113 lg. 1.

3. ATS § 160 lg. 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise käskkirja,

korralduse või otsuse seadusevastaseks, siis kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud

kui ametnik loobub ennistamisest. Siit ei saa aga teha järeldust, et ametnik kuulub ennistamisele

kõikidel juhtudel, kui vabastamine on tunnistatud seadusevastaseks ja ta ei loobu ennistamisest. ATS

§ 113 lg. 2 kohaselt lõpeb määratud ajaks nimetatud või valitud ametniku teenistusuhe

teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast. Selliselt tuleb tema teenistusvahekord lugeda

lõppenuks ka juhul, kui vabastamine on jäänud nõuetekohaselt vormistamata või kui ametnik on

teenistusest enne teenistustähtaja möödumist ebaseaduslikult vabastatud. Nimelt, Avaliku teenistuse

seadus, erinevalt Töölepingu seaduse §-st 78, ei sätesta võimalust, et määratud ajaks teenistusse

võtmine võib ilma erilise vormistamiseta muutuda määramata ajaks teenistusse võtmiseks. Seega on

iseenesest õige ringkonnakohtu otsusest tulenev seisukoht, et määratud ajaks ametisse nimetatud

ametnikku, kes on vabastatud teenistusest seadusevastaselt, ei saa ennistada pärast teenistustähtaja

möödumist, et tema vabastamine tuleb vormistada ATS § 113 lg. 1 järgi. Ringkonnakohus on aga

seda põhimõtet ebaõigesti kohaldanud T. Konradi suhtes, leides, et ta ei kuulu ennistamisele

sotsiaalnõuniku ametikohale. ATS § 113 lg. 1 alusel said teenistustähtaja möödumise tõttu lõppeda T.

Konradi volitused üksnes vallavalitsuse liikme ametikohal, mitte aga sotsiaalnõuniku ametikohal,

millel ta töötas teenistustähtaega määramata. Kuna T. Konrad oli sotsiaalnõuniku ametikohale võetud

määramata ajaks ega ole esitanud avaldust sellele ametikohale ennistamisest loobumise kohta, siis

kuulub ta ATS § 160 lg. 4 kohaselt ennistamisele Puka valla sotsiaalnõuniku ametikohale. See, kas

Puka vallas on käesolevaks ajaks lahutamatult ühitatud sotsiaalnõuniku ja vallavalitsuse liikme

ametikoht ei oma T. Konradi ennistamise küsimuse otsustamisel õiguslikku tähtsust.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Valgamaa halduskohtuniku 25. aprilli 1997. a. otsus ja

Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsus kuuluvad tühistamisele. T. Konrad kuulub

ennistamisele Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale.

4. ATS § 135 lg. 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda tasu

teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Puka Vallavolikogu 23. juuli 1996. a. määrusega kinnitati

sotsiaalnõuniku palgaastmeks 24. palgaaste ja palgamääraks 3500 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse

14. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 4 punktiga 6 tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. detsembri

1995. a. määruse nr. 386, mille alusel T. Konradile oli määratud palk, ja kehtestati 1. jaanuarist 1997.

a. uus, 35-astmeline palgaastmestik. Kuna kohtutele pole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on

Puka valla sotsiaalnõuniku palgamäär (ametipalk) 1997. a., siis saab kohus T. Konradile teenistusest

sunnitult puudutud aja eest tasu arvutamisel aluseks võtta üksnes selle palga, mis määrati T.

Konradile 23. juulil 1996. a. T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preem taotles kohtuistungil

mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja teenistusest sunnitult puudutud aja eest 31 500

krooni. Kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtub, et T. Konradil, kes vabastati teenistusest 6.

detsembrist 1996. a., oleks õigus saada Puka Vallavalitsuselt teenistusest sunnitult puudutud aja eest

märgatavalt suuremat summat kui nõudis tema esindaja. Kohtul puudub aga õigus suurendada

esitatud nõuet. Seepärast kuulub rahuldamisele T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preemi

kohtuistungil esitatud taotlus mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja 31 500 krooni

teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

Kohtuotsuse täitmisega viivitatud iga päeva eest tuleb Puka Vallavalitsusel maksta T. Konradile Puka

valla sotsiaalnõuniku praegukehtivat palgamäära (ametipalka).

5. Rahuldamisele kuulub T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preemi poolt kohtuistungil esitatud

taotlus mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja 3540 krooni tasutud õigusabi eest.

Esimese astme kohtu toimikus oleva kaebuse kohaselt on kaebuse lisade hulgas ka riigilõivu tasumise

kviitung. Kuna esimese astme kohtu toimikus seda kviitungit ei ole, siis ei saa Riigikohtu

halduskolleegium HKS § 69 lg. 1 alusel mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja kaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu. HKS § 69 lg. 1 alusel kuulub Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks

väljamõistmisele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni, mille tasumise kviitung

on ringkonnakohtu toimikus.

Juhindudes HKS §-dest 20 lg. 1 p. 1, 50, 57 p. 4, 68 lg. 3 ja 69 lg. 1, ning ATS §-dest 135 lg. 1 ja 160

lg. 3 ja 4, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Tiiu Konradi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3-80/97 ja Valgamaa

halduskohtuniku 25. aprilli 1997. a. otsus haldusasjas nr. 3-17.

Tunnistada seadusevastaseks Puka vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56.

Ennistada Tiiu Konrad Puka valla sotsiaalnõuniku ametikohale.

Mõista Puka Vallavalitsuselt Tiiu Konradi kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud

aja eest 31 500 (kolmkümmend üks tuhat viissada) krooni, õigusabi eest 3540 (kolm tuhat

viissada nelikümmend) krooni ja riigilõiv 10 (kümme) krooni.

Tagastada Tiiu Konradile kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend kaks

krooni ja 50 senti).

Määrus jõustub 16. oktoobril 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann