3-2-1-104-97 · Riigikohus

3-2-1-104-97

M Ä Ä R U S

Tartus 2. oktoobril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja T. Vernik, Jaan

Terasmaa esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja Vasalemma sovhoosi esindaja vandeadvokaat

K. Mällo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. septembril 1997. a.

Jaan Terasmaa erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a.

määruse apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamises Vasalemma sovhoosi hagis Jaan

Terasmaa vastu lepingust tuleneva viivise 45 375 krooni saamiseks.

Harju Maakohus rahuldas 6. detsembri 1996. a. otsusega osaliselt Vasalemma sovhoosi hagi Jaan

Terasmaa vastu. Maakohus registreeris 18. detsembril 1996. a. J. Terasmaa teate apellatsioonkaebuse

esitamisest. Apellatsioonkaebus saadeti maakohtule 27. detsembril 1996. a. tähitult ning registreeriti

kohtus 30. detsembril 1996. a. Maakohus edastas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule,

kes tagastas selle kirjaga läbivaatamatult maakohtule, kuna kaebus oli esitatud TsKS §-s 281

nimetatud tähtaja rikkumisega. 7. märtsi 1997. a. määrusega tagastas maakohus TsKS § 281 lg 5

alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamatult kaebuse esitajale. Määruse kohaselt registreeriti teade

apellatsioonkaebuse esitamisest kohtus 18. detsembril 1996. a. Ümbrik, millega teade saabus, oli

frankeeritud 16. detsembril1996. a., mis näitab postimaksu tasumist, kuid ümbrikult puudus

postiasutuse kalendertempli jäljend. RE Eesti Post saadetiste vastuvõtmise, töötlemise ja

kättetoimetamise juhendi p. 32 kohaselt tembeldatakse kogu postiasutusest väljuv korrespondents

musta templivärviga. Kohus leidis, et teadet ei edastatud postiasutusele tähtaegselt ning seetõttu on

teade apellatsioonkaebuse esitamisest esitatud tähtaega rikkudes.

Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud apellatsiooniteate postitamine ning tähtaja arvutamisel ei

saa juhinduda TsKS §-st 39 lg 4. Apellandi väide frankeerimismasina kuupäeva ja postimaksu

templijäljendi ning postiasutuse templijäljendi võrdsuse kohta on ebaõige. RE Eesi Post saadetiste

vastuvõtmise, töötlemise ja kättetoimetamise juhendi p. 32 kohaselt tembeldatakse kogu

postiasutusest väljuv korrespondents musta templivärviga ja postivagunites punase värviga. Ebaõige

on ka apellandi märkus, et musta värvi kasutatakse ka postivagunites. Õige on apellandi selgitus, et

frankeerimismasina punase templivärviga tempel tõendab postimaksu tasumist, mitte aga saadetise

postitamist.

Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja apellatsioonkaebuse saatmist

ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt on kohus rikkunud materiaal- ja

protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus on ekslikult omistanud postitamisel määrava tähenduse

templi värvile ja keeldunud postitempli värvi motiivil õigusemõistmisest. Ebaõige on ringkonnakohtu

väide, et Eesti Posti juhendi p. 32 kohaselt tähendab frankeerimismasina jäljend ainult postimaksu

tasumist. Frankeerimismasinate müügi ja registreerimisega delegeerivad postiasutused osa

funktsioone (frankeerimise ehk postiteenuse eest tasumise, dateerimise) posti saatjale, jättes endale

saadetise adressaadile toimetamise ja üleandmise funktsiooni. Kehtestatud tüübikinnitusele vastavad

ning postiasutuses registreeritud frankeerimismasinate kuupäeva ja postimaksu templijäljendid

võrdsustatakse postiasutuse postitempli jäljendiga. Frankeerimismasina templijäljendiga saadetise

üleandmist postiasutusele tuleb samastada saadetise postitamisega.

Vastustaja leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

Kolleegiumi istungil palus J. Terasmaa esindaja kaebuse rahuldada selles toodud motiividel,

Vasalemma sovhoosi esindaja palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata ringkonnakohtule sisuliseks

lahendamiseks.

Harju Maakohtu otsus tehti avalikult teatavaks 6. detsembril 1996. a. Kooskõlas TsKS §-ga 281 lg 1

tuli apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult teatada maakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast, s.o. hiljemalt 16. detsembril 1996. a. Vastavalt

TsKS §-le 281 lg 2 pidi protsessiosaline, kes selle tähtaja jooksul teatas kohtule apellatsioonkaebuse

esitamisest, esitama põhjendatud apellatsioonkaebuse hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kuna põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja lõpp ei langenud tööpäevale, siis tulenevalt TsKS §-st 39 lg 2 oli apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja viimaseks päevaks 27. detsember 1996. a. Vastavalt TsKS §-le 39 lg 4 loetakse

protsessitähtaeg järgituks, kui kaebus või muud dokumendid on ära antud postile tähtaja viimasel

päeval enne kella 24. J. Terasmaa teade apellatsioonkaebuse esitamisest on maakohtus registreeritud

18. detsembril 1996. a. Kirjaümbrik, millega teade apellatsioonist kohtule edastati, kannab

markeerimis- e. frankeerimismasina 16. detsembri 1996. a. kuupäevaga kalendertempli jäljendit.

Kohus leidis, et teate postitamine ei ole tõendatud seepärast, et kirjaümbrikku ei ole postiasutuses

tembeldatud musta templivärviga. RE Eesti Post ajutiste postieeskirjade p. 54 kohaselt peab

kalendertempli kuupäev markeerimismasina jäljendil vastama postisaadetiste lähetamise kuupäevale.

Lähetamise kuupäevale mittevastava kuupäevaga postisaadetised edastatakse saajale, lüües peale

täiendava kalendertempli jäljendi, kusjuures esialgse kuupäevaga kalendertempli jäljend

kriipsutatakse läbi. Seega postiasutustest väljaminevatel frankeeritud ümbrikel ei ole alati

postiasutuse musta värvusega templijälge. Selle tõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et

frankeeritud kirjaümbrikul postiasutuse musta värvusega templijälje puudumine tõendab, et teadet ei

postitatud. Kuna ümbrik, millega teade apellatsioonist maakohtule edastati kannab ainult

16. detsembri 1996. a. kalendertempli kuupäeva jäljendit ning kohtumäärusega ei ole tuvastatud, et

teadet ei edastatud kohtule posti poolt, siis tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest teatamine lugeda

tähtaegseks. Kuna järgitud on ka põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, siis TsKS

§ 281 lg 5 kohaldamine ei ole õige.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a. määrus.

Erikaebus rahuldada ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule Jaan Terasmaa

apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks.

Tagastada Andres Hallmägile 13. juunil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: A. Kull, T. Vernik