3-2-1-103-97 · Riigikohus

3-2-1-103-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. oktoobril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, hageja esindaja

vandeadvokaat M. Malõevi ja kostja esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 22. septembril 1997. a.

AS-i Balpada kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. mai

1997. a. otsuse AS-i Merineid hagis AS-i Balpada vastu 94 234 krooni saamiseks.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus AS Merineid AS-lt Balpada välja mõista TsK § 369 lg 1

alusel linna- ja mägiankrute (piirimärkide) valmistamise eest võla ja viivise kuni 12. septembrini

1995. a., arvesse võttes tasaarvestust summas 44 700 krooni, mille hageja kostjale võlgu oli, seega

kokku 94 234 krooni (106872+32062-44700). Hagi põhjenduste kohaselt valmistas hageja

21. veebruaril 1995. a. sõlmitud tööettevõtulepingu alusel 13 000 piirimärki ning andis need kostjale

üle saatelehtedega 1995. a. jaanuaris, 16. veebruaril 1995. a., 28. veebruaril 1995. a. ja 20. märtsil

1995. a. Leping oli esialgu suuline ja seetõttu valmistati ja anti osa piirimärke üle enne lepingu

kirjalikku sõlmimist. Lepingu täitmise tähtaeg oli 20. märts 1995. a. ja kostja oli selleks ajaks kätte

saanud kõik piirimärgid ning pidi lepingujärgselt tasuma 7 päeva jooksul 106 872 krooni. Viivitamise

korral pidi kostja tasuma viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30%

lepingusummalt, s.o. 32 062 krooni. Kostja ei ole piirimärkide eest tasunud.

Tallinna Linnakohtu 30. mai 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt

oli leping sõlmitud 10 000 linnaankru ja 3 000 mägiankru valmistamiseks. Ühe ankru hinda lepingus

märgitud ei olnud. Tellimuse kogumaksumus koos käibemaksuga 106 872 krooni, on lepingule käsitsi

juurde kirjutatud. Leping on alla kirjutatud 3. märtsil 1995. a. ja täitmise tähtajaks on märgitud

20. märts 1995. a. Kohus luges tõendatuks, et saatelehtedega on üle antud kokku 13 002 ankrut ja

toru, vastu võetud aga 13 113. Tõendeid ühe ankru maksumuse kohta kohtule esitatud pole. Peale

paljasõnaliste ütluste ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ankrud ja torud on identsed asjad. Kohus

märkis, et tunnistajad tõendasid piirimärkide valmistamist Soome jaoks pikema aja jooksul. Hageja

tunnistajate A. Danilovi ja V. Trusovi ütlused on vastuolulised: esimene kinnitab valmistoodangu

üleandmist, teine torude vastuvõtmist ümbertöötlemiseks ja nendelt rooste eemaldamist. Lepingule

allakirjutanud tunnistaja P. Kondratenko selgitas, et hageja ainult töötles torusid. Eeltoodu alusel pole

tõendatud kostjale 13 000 ankru üleandmine. Samuti märkis linnakohus, et lepingu järgi pidi

tasumine toimuma 7 päeva jooksul pärast arvete esitamist, kuid arveid või nende koopiaid kohtule

esitatud ei ole.

Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 1996. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja hageja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei seadnud linnakohus kahtluse alla

lepingulise suhte olemasolu poolte vahel, kuid leidis, et kuna lepingusumma on käsitsi kirjutatud ja

kostja seda ei tunnista, siis ei ole see lepingutingimus poolte vahel kooskõlastatud. Hageja pole

tõendanud üleantud ankrute kogust, kuna saatelehtedel on märgitud nii ankrud kui torud. Samuti on

tõendamata ankrute maksumus. Seega ei ole hageja oma väiteid usaldusväärselt tõendanud.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1997. a. otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus

protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule. TsKS § 88 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on oma nõuete tõendamiseks esitanud lepingu ja kostja

peab tõendama oma vastuväiteid. Kohus leidis ekslikult, et lepingutingimuste mittetunnistamine on

vastuväidete tõendamiseks küllaldane.

TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused ja põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Seisukohta, et üleantud

piirimärkide kogus ei ole tõendatud, põhjendas apellatsioonikohus sellega, et saatelehtedel on

märgitud kord "ankrud" kord "torud". Kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud saatelehti nr. 4 ja 6,

milliste järgi on kostjale üle antud 5 266 piirimärki. Samuti ei põhjendanud kohus hageja seletuse kui

tõendi mittearvestamist. Hageja seletas kohtus, et piirimärke valmistatakse torust, millel on vastavalt

kasutamise eesmärgile teatud diameeter ja pikkus; toru üks ots töödeldakse ja sinna pannakse otsik.

Pärast seda on piirimärk ikka toru. Kohtule esitati ka piirimärkide detailide kujundamise prospekt.

Samuti leiti, et kohtuotsuses kasutatud vene keelest eesti keelde ümber tõstetud "ankru"

maakorralduslikuks vasteks eesti keeles on "piirimärk".

Asja uuel arutamisel tühistas Tallinna Ringkonnakohus oma 19. mai 1997. a. otsusega linnakohtu

otsuse ja uue otsusega mõistis kostjalt välja 94 234 krooni 20 senti kahju katteks ja kohtukuluna

tasutud riigilõivu 7 054 krooni 5 senti ning 10 411 krooni 70 senti advokaadi abi eest.

Ringkonnakohus leidis, et piirimärgid (ankrud) ja torud on identsed asjad. Kostja paljasõnalised

väited ei lükka ümber hageja esindaja vastavat seletust. Tunnistajate ütlustes kauba nimetamine kord

torudeks kord piirimärkideks, ei kinnita veel, et tegemist on erinevate esemetega. Linnakohus on

tõendeid hinnates lugenud õigesti tuvastatuks saatelehetede järgi hageja poolt kostjale 13 002

piirimärgi üleandmise. Seega on hageja lepingu täitnud ja TsK § 369 lg 1 kohaselt on kostja

kohustatud maksma lepingus kokkulepitud tasu pärast töö üleandmist. Asjaolu, et kohtule ei esitatud

tõendeid ühe piirimärgi maksumuse kohta, ei ole oluline, kuna pooled olid alla kirjutanud lepingule

13 000 piirimärgi valmistamiseks maksumusega 106 872 krooni.

Kassatsioonkaebuses palus AS Balpada tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsKS § 301 ja 318

sätteid. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses ainult tõendite hindamise kohtu poolt.

Ringkonnakohus ei ole nimetanud motiive, miks leitakse, et linnakohtu otsuse põhjendav osa viis asja

ebaõigele otsustamisele. Vastupidiselt ringkonnakohtu väitele, et linnakohus luges tõendatuks 13 002

piirimärgi üleandmise, leidis linnakohus, et hageja pole tõendanud valmistoodangu - 13 000 -

piirimärgi üleandmist. See järeldus rajaneb tunnistajate V. Trusovi ja P. Kondratenko ütlustel.

Apellatsioonikohus jättis tunistajate ütlused vahetult kontrollimata ega märkinud neid otsuses üldse.

Sellega rikkus ringkonnakohus TsKS §-s 317 sätestatut, mille kohaselt esimese astme kohtu otsuse

vaidlustamisel mõne tunnistajate ütlustel põhineva asjaolu osas, ei ole apellatsioonikohtul õigust

kohtuotsust selles osas muuta ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata või märkimata põhjusi, miks

neid tõendeid tuleb teisiti hinnata.

Ringkonnakohus ei ole järginud TsKS § 92 sätteid asjaolude igakülgse ja täieliku läbivaatamise kohta

ning on ebaõigesti tõlgendanud TsKS § 88 lg 1 sätteid. Kuna hageja kinnitab, et valmistas ja andis

kostjale üle valmistoodangu, siis peab hageja tõendama et ankur ja toru on üks ja sama ning, et ta

andis valmistoodangu kostjale üle. Ringkonnakohus pole hinnangut andnud saatelehtedele, milliste

järgi anti üle ka torusid.

Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on arvestatud kostjalt väljamõistetav summa ning millest see koosneb.

Haginõue koosneb põhivõlast ja viivisest. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 5 pidi tasumine

toimuma 7 päeva jooksul peale arve esitamist. Linnakohtu otsuses on tuvastatud, et kohtule ei ole

arveid esitatud. TsKS § 289 kohaselt võib apellant kaebuses viidata uutele tõenditele, mida ta ei

esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui kaebuses põhjendatakse, et tõendeid ei olnud

võimalik esitada või oli esitamata jätmiseks mõni muu kaalukas põhjus. Apellant ei ole seda teinud.

Seega ei ole kohtul alust mõista välja viivist, kuna puuduvad tõendid arve esitamise kohta. Samuti on

ringkonnakohus välja mõistnud advokaadi abi eest rohkem kui 5% rahuldatud hagi summast, millega

rikkus TsKS §-s 58 lg 1 sätestatut.

Vastustaja kaebusega ei nõustunud ning leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde.

Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Linnakohus on tuvastanud hageja poolt nii torude kui ka 5 266 piirimärgi üleandmise kostjale. Kokku

on tuvastatud 13 002 piirimärgi (ankru) ja toru üleandmine. Samas leidis linnakohus, et pole

tõendatud, et ankur ja toru on identsed asjad. Sellest järeldas linnakohus, et kogu valmistoodangu -

13 000 ankru - üleandmine pole tõendatud. Ringkonnakohus luges hageja esindaja seletusega

tõendatuks, et ankur (piirimärk) ja toru on samased asjad, nimetas kostja vastupidiseid väiteid

paljasõnalisteks ja eelnevast tulenevalt luges tõendatuks lepingus ettenähtud valmistoodangu - 13000

- piirimärgi (ankru) - üleandmise kostjale. Poole seletuste paljasõnaliseks nimetamine ei asenda

nende tagasilükkamise põhjendamist. Kui ainsaks tõendiks asjas oleksid poolte seletused ja kostja

eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis tulenevalt TsKS §-s 88 lg 1

sätestatud tõendamiskoormusest lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal. Antud

asjas on ka teisi tõendeid. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta ei arvesta saatelehti, millistes

on piirimärgid (ankrud) ja torud eraldi märgitud. Eeltooduga on rikutud TsKS §-s 232 lg 4 sätestatud

tõendite tagasilükkamise põhjendamise nõuet. Asjas on ka tunnistajate ütlused, mille sisuks

linnakohtu otsuse kohaselt pole ainult töö produkti üht või teistmoodi nimetamine vaid tehtud töö ise.

Kuna linnakohtu otsusest ei selgu, millise asjaolu kohus tunnistajate ütluste alusel tuvastas, siis on

põhjendamatu kassatsioonkaebuse väide ringkonnakohtu poolt TsKS §-s 317 sätestatu rikkumisest.

Ringkonnakohus on hagi rahuldanud täielikult ja välja mõistnud ka viivise. Pooltevahelise lepingu

kohaselt pidi tasumine toimuma 7 päeva jooksul arve esitamisest ja tasumisega viivitamise korral tuli

maksta viivist. Viivise väljamõistmine eeldas seega arve esitamise aja tuvastamist ja ajavahemiku

tuvastamist, millise eest viivis välja mõistetakse. Linnakohus on leidnud, et arveid pole kohtule

esitatud. Ringkonnakohtu otsuses pole tuvastatud ei arve esitamise aega ega ajavahemikku, mille eest

viivis välja mõisteti, kuigi ringkonnakohus võttis vastu esitatud arve.

Rahuldades hagi 94 234 krooni 20 sendi osas ja mõistes kostjalt hagejale välja advokaadi abi eest 10

411 krooni 70 senti, on ringkonnakohus rikkunud TsKS § 58 lg 1, mille kohaselt poolele, kelle kasuks

tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud kulud asjast osavõtnud advokaadi abi eest

kuni viie protsendi ulatuses hagi rahuldatud osast. Kostjalt advokaadi abi eest väljamõistetu ületab

viis protsenti hagi rahuldatud osast.

Asja uuel arutamisel tuleb võtta seisukoht, kas ja millises ulatuses on asjas hagi aluseks olevad

asjaolud tõendatud, märkides hagi põhjendatuse korral tõendid, milliste alusel need asjaolud on

tuvastatud ja põhjendades teiste samade asjaolude kohta käivate tõendite tagasilükkamist.

Hageja poolt Riigikohtus kantud advokaadikulu 2 000 krooni väljamõistmine otsustatakse asja

sisulisel lahendamisel.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. mai 1997. a. otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Balpada 18. juunil 1997. a. tasutud kautsjon 1117 (üks tuhat ükssada

seitseteist) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik