3-2-1-101-97 · Riigikohus

3-2-1-101-97

M Ä Ä R U S

Tartus 25. septembril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 15. septembril 1997. a.

Sergei Filini erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 1997. a.

määruse erikaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta Mare Priisalu hagis Sergei Filini vastu

üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.

Harju Maakohus rahuldas 12. novembri 1996. a. tagaseljaotsusega Mare Priisalu hagi Sergei Filini

vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Kostja esitas avalduse

menetluse taastamiseks (kaja). 28. novembri 1996. a. määrusega jättis kohus TsKS § 203 lg 2, 3 ja 4

alusel kaja käiguta ning määras, et puudused tuleb kõrvaldada 16. detsembriks 1996. a. Kuna kostja

tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, tagastas kohus 23. detsembri 1996. a. määrusega kaja

läbivaatamatult.

Kostja esitas 18. detsembril 1996. a. maakohtu 28. novembri 1996. a. kaja käiguta jätmise määrusele

erikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 12. veebruari 1997. a. kirjaga nimetatud

erikaebuse Harju Maakohtule. Selle kirja järgi ei saa kaja käiguta jätmise määrust edasi kaevata.

Kirjas selgitati, et TsKS § 205 lg 3 kohaselt saab 10 päeva jooksul esitada erikaebuse määrusele,

millega kaja läbivaatamatult tagastatakse. 14. veebruaril 1997. a. tagastas maakohus määrusega

kostjale tema 18. detsembril 1996. a. esitatud erikaebuse.

Kostja ei nõustunud maakohtu 14. veebruari 1997. a. määrusega ning esitas erikaebuse. Maakohus

tagastas selle kaebuse esitajale 11. märtsi 1997. a. kirjaga, milles leidis, et 14. veebruari 1997. a.

määrusele ei saa TsKS § 279 lg 3 kohaselt edasi kaevata. 2. aprillil 1997. a. esitas kostja maakohtu

14. veebruari 1997. a. määrusele erikaebuse otse ringkonnakohtule. Kaebuses leidis kostja, et ei saa

olla kohtulahendit, millele ei ole õigust esitada kaebust.

Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja maakohtu 14. veebruari 1997. a. määruse

muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et TsKS § 279 lg 3 kohaselt võivad pooled ja teised

protsessiosalised esimese astme kohtu määruse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui see on

tsiviilkohtupidamise seadustikus ette nähtud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Teiste

esimese astme kohtu määruste peale erikaebust ei esitata. Maakohtu 28. novembri 1996. a. määrusega

jäeti kaja käiguta ning anti kaja esitajale aeg puuduste kõrvaldamiseks. Sellele määrusele esitatud

erikaebuse tagastamine oli seaduslik. Seadusest ei tulene, et kaja käiguta jätmise määrusele saab

esitada kaebuse, ka ei takista see määrus asja edasist menetlemist, kuna puuduste kõrvaldamisel

menetlus taastatakse. Erikaebuse saab esitada määrusele, millega kaja läbivaatamatult tagastatakse.

Kassatsioonkaebuses palus kostja Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 1997. a. määruse tühistada ja teha

uus määrus, millega erikaebus rahuldada. Kaebuse kohaselt määrus kaja käiguta jätmise kohta peatab

asja menetluse ning seetõttu on TsKS § 279 lg 3 p 2 kohaselt edasikaevatav. Kui tsiviilkohtupidamise

seadustik ei võimalda kaja käiguta jätmise määrust edasi kavata, siis on seadustik selles osas

vastuolus PS §-ga 24 lg 5.

Kostja leidis, et ringkonnakohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud neid protsessiõiguse norme,

mille kohaselt kohtulahend peab olema põhjendatud. Apellatsioonikohus ei ole sisuliselt hinnanud

kõiki kaebuse väiteid esimese astme kohtu lahendi põhjendamatuse kohta, mis võis viia asja

ebaõigele lahendamisele.

Hageja kaebusega ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohtu määrus on õige.

Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsKS § 347 p 2 alusel tühistada

protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja väära kohaldamise tõttu.

TsKS 203 lg 1 kohaselt võib pool, kelle vastu tagaseljaotsus tehti, 10 päeva jooksul pärast otsusest

teada saamist taotleda kajas samalt kohtult menetluse taastamist. Kostja esitas kaja. Kohus jättis

28. novembri 1996. a. määrusega kostja avalduse menetluse taastamiseks TsKS § 203 lg 2, 3 ja 4

alusel käiguta, tehes kostjale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus on seejuures õigesti

määruses märkinud, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse avaldus esitajale

läbivaatamatult.

Tulenevalt TsKS §-st 203 lg 3 annab kohus kaja esitanud poolele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja

jätab seniks kaja käiguta, kui eelmenetluses tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kajal puuduvad

sama paragrahvi 2. lõikes nõutud lisad. Käiguta jätmisel teatab kohus, mida konkreetselt on vaja

kajale lisada. Samuti tuleb määruses märkida, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel

tagastatakse kaja läbivaatamatult. Eelnevast tulenevalt lahendab kohus ühe protsessuaalse

dokumendiga nii kaja käiguta jätmise kui ka selle võimaliku tagastamise tähtpäevaks puuduste

kõrvaldamata jätmisel. Kuna kaja käiguta jätmise määrus puuduste kõrvaldamata jätmisel on ka selle

läbivaatamatult tagastamise aluseks, siis TsKS § 205 lg 3 võimaldab sellele määrusele esitatava

erikaebusega vaidlustada kaja käiguta jätmise ja tagastamise aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei

ole seaduslik ringkonnakohtu järeldus, et kaja käiguta jätmise määruse peale ei saa erikaebust esitada.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 1997. a. määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada

Tagastada Leonid Jakersonile 28. mail 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik ja T. Vernik