3-3-1-25-97 · Riigikohus

3-3-1-25-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1997. a.

Spordivahendite Katsetehase "Vihur"kassatsioonkaebuse läbivaatamine

tehase erastamise seaduslikkuse kontrollimise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

18. septembril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Spordivahendite Katsetehase "Vihur" esindaja

vandeadvokaat Jaak Kirikali kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12.

mai 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/144.

Spordivahendite Katsetehas "Vihur" esitas 31. jaanuaril 1997. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse

Eesti Erastamisagentuuri nõukogu 27. märtsi 1996. a. otsuse peale kinnitada tehas "Vihur"

erastamisnimekirja ja erastada see tehas Erastamisseaduse § 20 lg. 1 p. 2 kohaselt avalikul

enampakkumisel. Tehase "Vihur" kaebuses väideti, et tehase vara pole riigi- või munitsipaalomand.

Tehase vara koosseisus ei ole ka riigilt tehasele tasuta antud vara. Samuti pole tehas taasriigistamise

kohustatud subjektide nimekirjas.

Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1997. a. otsusega tunnistati Erastamisagentuuri nõukogu kaevatud

otsus täielikult seadusevastaseks. Kohus leidis, et Erastamisagentuur pole esitanud tõendeid tehase

"Vihur" vara riigistamise kohta.

21. märtsil 1997. a. esitas Erastamisagentuur apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna

Halduskohtu otsus ja lõpetada asja menetlus. Apellant leidis, et sisuliselt on tegemist tehase "Vihur"

hagiga omandiõiguse tunnistamiseks, mistõttu tuleks halduskohtumenetlus lõpetada. Tehase "Vihur"

vara on Erastamisagentuuri väite kohaselt riigistatud Ülemnõukogu 25. septembri 1991. a. otsusega.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. mai 1997. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu

otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus asus

seisukohale, et selle haldusasja lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kes oli tehase "Vihur" vara omanik

25. septembril 1991. a., seejärel tuleb hinnata kaebuse motiive ja selgitada, milline Eesti Tehnika- ja

Spordiliidu vara riigistati ning kas riigistamine toimus seaduslikult. Ringkonnakohus leidis, et

esimese astme kohus on rikkunud HKS § 36 lg. 2, kuna halduskohtunik on asjas olevaid tõendeid

hindamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asunud seisukohale, et puuduvad tõendid tehase "Vihur"

riigistamise kohta.

5. juunil 1997. a. esitas tehase "Vihur" esindaja vandeadvokaat Jaak Kirikal kassatsioonkaebuse,

milles ta palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta Tallinna Halduskohtu

otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse kohaselt pole kohtutele esitatud tõendeid tehase "Vihur" vara

riigistamise kohta. Tehas "Vihur" on aga esitanud tõendeid selle kohta, et tehase vara ei ole riigistatud

või taasriigistatud. Kassaatori arvates on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse nõudeid

sellega, et väljus apellatsioonkaebuse piiridest ning kohaldas HKS § 36 lg. 2, põhjendamata, milles

seisnes kohtumenetluse seaduse normide muu rikkumine ja kuidas see rikkumine viis võioleks

võinud viia asja ebaõigele otsustamisele.

Kirjalikus vastuses tehase "Vihur" kassatsioonkaebusele osundab Erastamisagentuur tõenditele tehase

"Vihur" riigistamise kohta. Esimese astme kohtu toimikus on Eesti Tehnika- ja Spordiliidu varade

ülevõtmiseks toimunud nõupidamise protokoll 21. aprillist 1995. a., mille kohaselt Eesti Tehnika- ja

Spordiliit tunnistab, et spordiliit on riigivarade, s. h. tehas "Vihur", mille õiguslikku staatust tuleb

veel täpsustada, ajutine haldaja. Erastamisagentuuri nõukogu kaevatud otsus on seaduslik

Erastamisseaduse § 9 lg. 2 p. 4 ja § 13 tolleaegse redaktsiooni alusel. Alusetu on kassaatori väide,

mille kohaselt Eesti Tehnika- ja Spordiliidu vara olevat Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 1994. a.

määrusega nr. 474 erastamise kohustatud subjektide nimekirjast välja jäetud, sest Vabariigi Valitsus ei

ole pädev muutma Ülemnõukogu otsust riigistada Eesti Tehnika- ja Spordiliidu vara.

Tutvunud esitatud materjalidega Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Erastamisseaduse § 2 lg. 1 p. 1 kohaselt on erastamise objektiks riigi- või munitsipaalomandis oleva

ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara. Sellest sättest, samuti Erastamisseaduse §-st 7, millega on

sätestatud Erastamisagentuuri põhiülesanded, ja §-st 9, millega on määratud Erastamisagentuuri

nõukogu pädevus, tuleneb Erastamisagentuuri õigus erastada üksnes riigi- või munitsipaalomandis

olevat vara. Seega peab Erastamisagentuur Erastamisseaduse nõuete täitmiseks kontrollima, et

erastatav vara on riigi omandis. Selline kohustus on Erastamisagentuuril, ehkki Erastamisseaduses

seda sõnaselgelt ei märgita.

Ringkonnakohtu juhend esimese astme kohtule, et selle haldusasja lahendamiseks tuleb kindlaks teha,

kes oli tehase "Vihur" vara omanik 25. septembril 1991. a., pole kooskõlas halduskohtu pädevuse ja

tehase "Vihur" kaebusega Erastamisagentuuri nõukogu otsuse peale. Erastamisagentuuri nõukogu

kaevatud otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks tuleb hinnata, kas Erastamisagentuuril olid piisavad

tõendid, et pidada tehast "Vihur" riigi varaks. Selles haldusasjas pole õiguslikku alust ja pole ka

vajalik tuvastada, kes oli tehase "Vihur" omanik Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Tehnika-

ja Spordiliidu kohta" vastuvõtmise ajal 25. septembril 1991. a.

Erastamisagentuuri väide, et tehas "Vihur" on riigistatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti

Tehnika ja Spordiliidu kohta" alusel, on ebatäpne. Riigistamine toimub vara ülevõtmise teel, mille

kohta koostatakse ka vastav akt. Sellist akti aga kohtule esitatud ei ole. Samuti pole kohtule esitatud

teisi tõendeid riigistamise kui haldusmenetluse toimumise kohta. Kohtul tuleb selgitada, kas Vabariigi

Valitsus asus Ülemnõukogu seda otsust täitma tehase "Vihur" osas. Ülemnõukogu otsusega tehti

Vabariigi Valitsusele ülesandeks korraldada spordiliidu vara haldamine, kasutamine ja käsutamine.

Samuti tuleb kohtul selgitada, milline õiguslik tähendus on Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a.

määrusel nr. 258, millega kinnitati Eesti Tehnika- ja Spordiliit ja tema organisatsioonid seaduse

"Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja

erastamise kohta" alusel koostatud kohustatud subjektide nimekirja ja miks Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 1994. a. määrusega nr. 474 arvati Eesti Tehnika- ja Spordiliit ja tema organisatsioonid

kohustatud subjektide nimekirjast välja.

Alusetu on kassaatori väide, et ringkonnakohus pole kohtuotsuses põhjendanud, milles seisnes

kohtumenetluse seaduse normide muu rikkumine HKS § 36 lg. 2 tähenduses. Alusetu on ka

kassaatori väide, et ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Ringkonnakohus on

leidnud õigesti, et esimese astme kohus on asjas olemasolevaid tõendeid hindamata ja täiendavaid

tõendeid kogumata lahendanud asja.

Kuna ringkonnakohtu kasseeritud otsus on lõppjäreldustes ja osaliselt põhjendavas osas õige, siis

pole vajalik tühistada ringkonnakohtu otsust ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks muuta üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa

motiive.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3 Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Jätta Spordivahendite Katsetehase "Vihur" esindaja vandeadvokaat Jaak Kirikali

kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. mai 1997. a. otsust haldusasjas nr. II-

3/144 täiendades ringkonnakohtu otsuse põhjendavat osa käesoleva määruse sellekohaste

motiividega. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 29. septembril 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann