3-2-1-98-97 · Riigikohus

3-2-1-98-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. septembril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, AS-i Audest

esindaja vandeadvokaat E. Bulatiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. septembril 1997. a.

AS-i Audest kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli

1997. a. otsuse AS-i Audest hagis OÜ Jaroslavski Advokaadibüroo vastu 52 001 krooni 50 sendi

saamiseks ja OÜ Jaroslavski Advokaadibüroo vastuhagis AS-i Audest vastu 48 350 krooni

saamiseks.

Kohtla-Järve Linnakohtule esitatud hagis palus AS Audest OÜ-lt Jaroslavski Advokaadibüroo välja

mõista 52 001 krooni 50 senti. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 27. jaanuaril 1994. a.

lepingu, mille järgi hageja kohustus läbi viima Kiviõli Kaubastu 1992. ja 1993. a. majandustegevuse

audiitorkontrolli ja kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma 3 päeva jooksul peale

audiitorkontrolli akti esitamist 10 000 krooni, millele pidi lisanduma käibemaks. Teenuse eest

tähtajaks mittetasumisel kohustus kostja maksma viivist 0,5% tähtajaks tasumata summast päevas.

Lepingu sõlmimise järel tasus kostja avansina 2000 krooni. Hageja koostas 22. juuliks 1994. a.

audiitorkontrolli akti ning esitas selle majanduspolitseile. Kostja audiitorkontrolli tegemise eest ei

tasunud.

Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt TsK §-de 173, 191, 193 ja 222 alusel välja mõista 48

350 krooni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei teostanud hageja tööd tähtaegselt, s.o. 15. märtsiks

1994. a. Pooltevahelise lepingu järgi kohustus hageja maksma trahvi 0,5% täitmata teenuse

maksumusest. Kuna hageja ei ole audiitorkontrolli akti kostjale esitanud, on trahv 927 päeva eest 46

350 krooni ning tagastamisele kuulub ka ettemaks 2000 krooni.

Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et vastavalt TsK §-le 355 oli poolte vahel

tööettevõtuleping. Hagejal kui tööettevõtjal oli kohustus anda töö üle kostjale. Hageja ei ole töö

üleandmist kostjale tõendanud. Tunnistaja ütluste ja audiitorkontrolli akti kohaselt andis hageja

tehtud töö 22. juulil 1994. a. üle majanduspolitsei töötajale V. Dor"ile, kes eitab, et ta võttis

audiitorkontrolli tulemused vastu kostja esindajana. Vastuhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis

hagejalt TsK §-de 355, 173 ja 193 alusel välja 50 krooni. Kohus leidis, et vastavalt lepingule

kohustusid pooled maksma trahvi 0,5% lepingu maksumusest kohustuste tähtajaks täitmata jätmise

tõttu või õigeaegselt ülekandmata raha eest iga viivitatud päeva eest. Kuna hagejal ei olnud kohustust

mingit rahasummat tähtaegselt üle kanda, siis saab kostja hagejalt nõuda trahvi tähtajaks täitama

jäänud kohustuste eest 0,5% lepingu summast.

Viru Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ei teinud audiitorkontrolli 15. märtsiks

1994. a. Tunnistajate ütluste kohaselt andis hageja audiitorkontrolli akti 22. juulil 1994. a. üle

majanduspolitseile. Hageja väide, et audiitorkontrolli akti koopia saadeti kostjale 5. augustil 1996. a.

posti teel, ei ole tõendatud. Kostja on audiitorkontrolli akti kättesaamist eitanud.

Kassatsioonkaebuses palus AS Audest tühistada ringkonnakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise

osas ja saata asi teise astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti

rakendanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei ole õigesti

kohaldanud TsK § 355 sätteid. Hageja ei saanud audiitorkontrolli akti kostjale tähtaegselt üle anda,

kuna kostja andis kontrollimiseks määratud dokumendid üle hilinemisega. Dokumentide esitamine

hagejale oli kostja kohustus ning seda tegi politseitöötaja V. Dor", kes tegi kostjaga koostööd. Hageja

poolt tähtaja rikkumine ei vabasta kostjat tehtud töö eest õigeaegse tasumise kohustusest.

Ringkonnakohus ei arvestanud tõenditega, mis kinnitavad audiitorkontrolli akti väljastamist kostjale.

Audiitorkontrolli akt väljastati 5. augustil 1994. a. kostjale posti teel, kusjuures ringkonnakohtule

esitati koopiad väljaläinud kirjade registreerimise raamatu sissekandest ja postikviitungist.

Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et

kassatsioonkaebuses ei ole näidatud, milles seisneb apellatsioonikohtu poolt materiaalõiguse normide

ebaõige kohaldamine ja protsessiõiguse normide rikkumine.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada selles toodud motiividel.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikku alust ei ole.

Kohus on pooltevahelise suhte õigesti kvalifitseerinud tööettevõtuna (TsK § 355). Hageja ja kostja

vahel 27. jaanuaril 1994. a. sõlmitud lepingu järgi kohustus hageja läbi viima Kiviõli Kaubastu

majandustegevuse audiitorkontrolli ning kostja kohustus peale audiitorkontrolli akti esitamist

maksma hagejale kokkulepitud tasu.

TsK § 366 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud tööettevõtja poolt tehtud töö vastu võtma ja selle üle

vaatama ning vastavalt TsK §-le 369 lg 1 on tellija kohustatud tööettevõtjale kokkulepitud tasu välja

maksma pärast kogu töö üleandmist, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.

Hageja (tööettevõtja), nõudes kostjalt (tellijalt) tehtud töö eest tasu maksmist, tugines asjaolule, et ta

on kokkulepitud töö üle andnud majanduspolitsei töötajale. Menetluse kestel hageja hagi alust ei

muutnud ning ei väitnud, et kostja oleks töö vastuvõtmisest keeldunud või jätnud töö vastuvõtmisele

ilmumata. Kuna kohus ei tuvastanud, et isik, kellele hageja audiitorkontrolli akti esitas, oleks

esindanud kostjat, või et pooled oleksid kokku leppinud töö üleandmises kolmandale isikule, siis

jättis kohus põhjendatult hagi rahuldamata. TsKS § 230 lg 3 kohaselt ei või kohus asjas, milles poolte

kokkulepe on seadusega lubatud, otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja

läbivaatamisel.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks väljaläinud kirjade registreerimise raamatu sissekande ja

postikviitungi koopiaid ringkonnakohtule esitanud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 1997. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, T. Vernik