3-1-1-93-97 · Riigikohus

3-1-1-93-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. septembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

L.P. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu L.P. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

L.P. oli kohtu all koos oma poja E.P-ga ühiselt toimepandud kuriteo eest. Ida-Viru Maakohtu 10. märtsi

1997. a otsusega loeti tuvastatuks, et L.P., töötades alates 1993. a maikuust J Postkontoris vahetusvanemana,

olles materiaalselt vastutav ametiisik, kuritarvitades oma ametiseisundit, pani koos oma poja E.P-ga toime

talle usaldatud võõra vara riisumise suures ulatuses omastamise teel. L.P., rikkudes saadetiste vastuvõtmise,

töötlemise ja kättetoimetamise eeskirjade juhendi p 248, võttis operatsioone üksinda teostades 23. märtsil

1996. a ajavahemikus kella 15.30-15.50 vastu, avas ja luges üle saabunud väärtposti raha. Kasutades asjaolu,

et viibis üksi transiitlaos, avas L.P. sissepääsuukse, mille kaudu sisenes E.P., kellega oli eelnev kokkulepe

raha riisumiseks. L.P. andis raha summas 134 400 krooni E.P-le, kes saadud rahaga põgenes.

L.P. tunnistati süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust.

KrK § 45 alusel eelvangistuses viibitud aja arvestamisega jäi lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks

kaks aastat kümme kuud ja kakskümmend üks päeva vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastati L.P.

tingimuslikult karistuse reaalsest kandmisest kolmeaastase katseajaga.

Apellatsioonprotestis vaidlustas abiprokurör Helen Hiiemäe maakohtu otsuse L.P. karistusest vabastamise

osas. Prokurör leidis, et KrK § 47 kohaldamiseks ei olnud alust ja taotles L.P-le karistuseks kolm aastat

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Apellatsioonkaebustes taotlesid L.P. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kuriteo kvalifitseerimist

KrK § 162 järgi ametialase lohakusena ja mittevabaduskaotusliku karistuse mõistmist.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis oma 20. juuni 1997. a otsuses, et apellatsioonprotest on

põhjendatud L.P. karistusest tingimisi vabastamise osas, kuna maakohus ei ole KrK §-st 36 lähtuvalt

arvestanud kuriteo raskust ja laadi. L.P-le mõisteti KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi karistuseks KrK § 39

kohaldamisega üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kuriteole antud õiguslik

hinnang jäeti maakohtu otsuses käsitletud motiividele ja põhjendustele tuginedes muutmata.

Piiramatu kassatsiooni õigust kasutades on L.P. esitanud kassatsioonkaebuse, milles osundab väidetavatele

vastuoludele tõendite hindamisel ja sellest tulenevatele vigadele järeldustes. Ta ei orienteerunud ootamatute

kahtlustuste koorma all õigesti ja andis eeluurimise algstaadiumis enda ning kaudselt ka poja suhtes

süüstavaid ütlusi psüühilise surve mõjul. Ta leiab samuti, et kahjusumma ei ole usaldusväärselt kindlaks

tehtud. L.P. taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära L.P. kaitsja

vandeadvokaat A. Jaroslavski seletuse, kes toetas kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes vaidles

kaebuses esitatud taotlusele vastu,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult nõustunud Ida-Viru Maakohtu 10. märtsi 1997. a

otsuses käsitletud põhjaliku tõendite analüüsiga, mis on lahendanud ka kassatsioonkaebuses taas vaidlustatud

kahtlused. Kohus jõudis järeldusele, et L.P. käitumine on õigesti kvalifitseeritud KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi -

süüdlasele usaldatud võõra vara riisumisena suures ulatuses ametiisiku poolt oma ametiseisundi

kuritarvitamise teel.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus aga seisukohale, et maakohus ei arvestanud L.P. tingimisi

karistusest vabastades toimepandud kuriteo raskust ja laadi KrK §-s 36 rõhutatud tähenduses. Küll aga

arvestati tema isikuomadusi ja sõltuvust kaastäideviijast alusena karistuse mõistmiseks alla seaduses

ettenähtud alammäära KrK § 39 alusel.

Kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu poolt

kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist ja seetõttu puudub

alus vaidlustatud kohtulahendi tühistamiseks.

Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 1997. a otsus L.P. süüdistuses KrK § 1411

lg 3 p 1 järgi muutmata.

2. Süüdimõistetu L.P. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 16. septembril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher