Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-88-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.88.97.262 AI generated

3-1-1-88-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-88-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 10. märtsi 1997. a otsusega tunnistati S. K. ja V. B. süüdi selles, et nad 11. veebruaril

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-88-97 · Riigikohus: Narva Linnakohtu 10. märtsi 1997. a otsusega tunnistati S. K. ja V. B. süüdi selles, et nad 11. veebruaril

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-88-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. septembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ja liikmed Jüri Ilvest ning Herbert Lindmäe

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

S. K. ja V. B. süüdistuses KrK § 100 ja § 15 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Narva Linnakohtu 10. märtsi 1997. a otsusega tunnistati S. K. ja V. B. süüdi selles, et nad 11. veebruaril

1996. a kella 17.00 paiku olles alkoholijoobes lõid Narvas X tänav N asuva maja trepikojas tapmise

eesmärgil V. G. noaga keha piirkonda, tekitades kannatanule üliraske kehavigastuse. V. G. tahtlik tapmine jäi

lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kannatanule osutati õigeaegselt arstiabi.

Sama otsusega mõisteti V. B., V. S. ja V. J. süüdi ka rea teiste Kriminaalkoodeksi paragrahvide järgi, kuid

selles osas ei ole kohtuotsust kasseeritud või pole kaebused saanud menetlusluba.

Esitatud apellatsioonkaebuses taotles kohtualune S. K. Narva Linnakohtu otsuse tühistamist, kuriteo

ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi ja karistuse kergendamist, väites, et tema kannatanut noaga ei löönud

ning tal puudus ka sellekohane kokkulepe V. B.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1997. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu otsus

muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.

Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et S. K. ja tema kaaskohtualusele süüksarvatud kuriteod on tõendamist

leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.

Esitatud kassatsioonkaebuses palub S. K. jätkuvalt kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi ning talle

mõistetud karistuse kergendamist.

Kassaator väidab, et eelnevat kokkulepet noa kasutamiseks neil V. B. polnud ning noaga löömist tema pealt

ei näinud. S. K. kinnitab, et lõi kannatanut vaid korra rusikaga näkku.

Karistuse mõistmisel palub arvestada tema perekondlikku olukorda ja asjaolu, et ta on varem kriminaal- ning

halduskorras karistamata isik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes

taotles kohtuotsuste muutmist, väljumist kassatsioonkaebuse piiridest ning S. K. ja V. B. tegevuse

ümberkvalifitseerimist KrK § 107 lg 1 järgi ning neile kergema karistuse mõistmist,

t e g i k i n d l a k s :

Narva Linnakohus on 10. märtsi 1997.a otsuses märkinud, et nii S. K. kui ka V. B. "tahtlus oli kaudselt

suunatud G. tapmisele, kuna nad mõlemad mõistsid oma tegude iseloomu ja tähtsust ning nägid ette, et

nendele tegudele saabub tagajärg (surm) ja mille saabumisel nende teod loetakse lõpuleviiduks ehkki nad ei

soovinud sellist tagajärge, kuid teadlikult lasksid sel saabuda." Sellest formuleeringust ei selgu, millise süü

vormi on Narva Linnakohus lugenud tuvastatuks. Tahtluse sisu täpselt tuvastamata ei ole võimalik süüdlaste

käitumist korrektselt kvalifitseerida, so õigesti kohaldada kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium

märgib veelkord, et tahtliku tapmise katse saab toime panna üksnes otsese tahtlusega.

S. K. apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et tema ei löönud kannatanut noaga ning

kaaskohtualuse tegevus ületas nendevahelise kokkuleppe piirid, on Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1997. a otsuses jäetud käsitlemata, piirdudes viitega Narva Linnakohtu

otsusele. Samal ajal märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et viidatud Narva linnakohtu otsusest ei selgu,

millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et mõlemad kohtualused tegutsesid ühise eesmärgiga

- tappa kannatanu. Seega on ringkonnakohus ekslikult kohaldanud AKKS § 29 lg 5 sätteid ning kohtuotsused

on V. G. noaga löömise episoodi õigusliku kvalifitseerimise osas sisuliselt motiveerimata. Kuna esinevad

AKKS § 64 p-des 2 ja 3 toodud alused, tuleb kaevatavad kohtuotsused osaliselt tühistada. Samal põhjusel

tuleb AKKS § 32 lg 2 alusel osaliselt tühistada kohtuotsused ka V. B. suhtes.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1997.a otsus ja Narva Linnakohtu 10. märtsi

1997.a otsus S. K. ja V. B.süüdimõistmises KrK § 15 lg 2 - § 100 järgi ning neile KrK §-de 40 ja 41 järgi

mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtule teises

kohtukoosseisus.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 16. septembrist 1997.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe