3-1-1-88-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 10. märtsi 1997. a otsusega tunnistati S. K. ja V. B. süüdi selles, et nad 11. veebruaril
Legislator headnote
AI generated3-1-1-88-97 · Riigikohus: Narva Linnakohtu 10. märtsi 1997. a otsusega tunnistati S. K. ja V. B. süüdi selles, et nad 11. veebruaril
Full text
3-1-1-88-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 16. septembril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ja liikmed Jüri Ilvest ning Herbert Lindmäe
vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
S. K. ja V. B. süüdistuses KrK § 100 ja § 15 lg 2 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Narva Linnakohtu 10. märtsi 1997. a otsusega tunnistati S. K. ja V. B. süüdi selles, et nad 11. veebruaril
1996. a kella 17.00 paiku olles alkoholijoobes lõid Narvas X tänav N asuva maja trepikojas tapmise
eesmärgil V. G. noaga keha piirkonda, tekitades kannatanule üliraske kehavigastuse. V. G. tahtlik tapmine jäi
lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kannatanule osutati õigeaegselt arstiabi.
Sama otsusega mõisteti V. B., V. S. ja V. J. süüdi ka rea teiste Kriminaalkoodeksi paragrahvide järgi, kuid
selles osas ei ole kohtuotsust kasseeritud või pole kaebused saanud menetlusluba.
Esitatud apellatsioonkaebuses taotles kohtualune S. K. Narva Linnakohtu otsuse tühistamist, kuriteo
ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi ja karistuse kergendamist, väites, et tema kannatanut noaga ei löönud
ning tal puudus ka sellekohane kokkulepe V. B.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1997. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu otsus
muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.
Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et S. K. ja tema kaaskohtualusele süüksarvatud kuriteod on tõendamist
leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.
Esitatud kassatsioonkaebuses palub S. K. jätkuvalt kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi ning talle
mõistetud karistuse kergendamist.
Kassaator väidab, et eelnevat kokkulepet noa kasutamiseks neil V. B. polnud ning noaga löömist tema pealt
ei näinud. S. K. kinnitab, et lõi kannatanut vaid korra rusikaga näkku.
Karistuse mõistmisel palub arvestada tema perekondlikku olukorda ja asjaolu, et ta on varem kriminaal- ning
halduskorras karistamata isik.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes
taotles kohtuotsuste muutmist, väljumist kassatsioonkaebuse piiridest ning S. K. ja V. B. tegevuse
ümberkvalifitseerimist KrK § 107 lg 1 järgi ning neile kergema karistuse mõistmist,
t e g i k i n d l a k s :
Narva Linnakohus on 10. märtsi 1997.a otsuses märkinud, et nii S. K. kui ka V. B. "tahtlus oli kaudselt
suunatud G. tapmisele, kuna nad mõlemad mõistsid oma tegude iseloomu ja tähtsust ning nägid ette, et
nendele tegudele saabub tagajärg (surm) ja mille saabumisel nende teod loetakse lõpuleviiduks ehkki nad ei
soovinud sellist tagajärge, kuid teadlikult lasksid sel saabuda." Sellest formuleeringust ei selgu, millise süü
vormi on Narva Linnakohus lugenud tuvastatuks. Tahtluse sisu täpselt tuvastamata ei ole võimalik süüdlaste
käitumist korrektselt kvalifitseerida, so õigesti kohaldada kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium
märgib veelkord, et tahtliku tapmise katse saab toime panna üksnes otsese tahtlusega.
S. K. apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et tema ei löönud kannatanut noaga ning
kaaskohtualuse tegevus ületas nendevahelise kokkuleppe piirid, on Viru Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1997. a otsuses jäetud käsitlemata, piirdudes viitega Narva Linnakohtu
otsusele. Samal ajal märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et viidatud Narva linnakohtu otsusest ei selgu,
millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et mõlemad kohtualused tegutsesid ühise eesmärgiga
- tappa kannatanu. Seega on ringkonnakohus ekslikult kohaldanud AKKS § 29 lg 5 sätteid ning kohtuotsused
on V. G. noaga löömise episoodi õigusliku kvalifitseerimise osas sisuliselt motiveerimata. Kuna esinevad
AKKS § 64 p-des 2 ja 3 toodud alused, tuleb kaevatavad kohtuotsused osaliselt tühistada. Samal põhjusel
tuleb AKKS § 32 lg 2 alusel osaliselt tühistada kohtuotsused ka V. B. suhtes.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3,
Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1997.a otsus ja Narva Linnakohtu 10. märtsi
1997.a otsus S. K. ja V. B.süüdimõistmises KrK § 15 lg 2 - § 100 järgi ning neile KrK §-de 40 ja 41 järgi
mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtule teises
kohtukoosseisus.
Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 16. septembrist 1997.a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Lea Kalm
Liikmed: Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe