3-1-3-27-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-1-3-27-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja S.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati S.S. Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta 12. augustil 1996. a A asula lähedal koos D.B-ga avas M.M. sõiduauto VAZ-21013 pagasiruumi ja varastas sellest auto tagavararatta. Seejärel varastasid nad N.T. sõiduauto VAZ-2105 paagist 35 liitrit bensiini. Kokku oli varastatu väärtus 680 krooni. Karistuseks mõisteti S.S-le vabadusekaotus üheksaks kuuks poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega asendati S.S-le varem kohaldatud tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - uue tõkendiga - vahi alla võtmisega. Tõkendi muutmise põhjusteks nimetatakse kohtuotsuses asjaolu, et S.S. ei ilmunud kohtuotsuse kuulutamise ajaks istungisaali, samuti vajadust tagada kohtuotsuse täitmine. Ida-Viru Maakohtu sama kohtukoosseis on 10. detsembri 1996. a määrusega veelkord kinnitanud 5. detsembri 1996. a otsusega S.S. suhtes tõkendi muutmist ja kuulutanud S.S. tagaotsitavaks. 13. juunil 1997. a peeti S.S. kinni ja sellest kuupäevast kannab ta vabadusekaotust. Riigikohtule esitatud avalduses taotleb süüdimõistetu S.S. kohtuvigade parandamist Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuses. S.S. märgib, et ta sai väljavõtte Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusest, mille kohaselt on talle karistuseks mõistetud vabadusekaotus kolmeks kuuks ning Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuse koopia, millest nähtub, et talle on karistuseks mõistetud üheksa kuud vabadusekaotust. Väljavõte on lisatud ka kohtuvigade parandamise avaldusele. Avaldaja peab arusaamatuks kahe - erinevate järelmitega - kohtuotsuse olemasolu ning loeb seaduslikuks vaid selle kohtuotsuse, millega teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti tõusetunud kahtluste tõlgendamist süüdimõistetu kasuks ning uue otsusega S.S. karistamist vabadusekaotusega kolmeks kuuks poolkinnises vanglas, t u v a s t a s: Kohtuvea parandamise avaldusele lisatud väljavõttest Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusest nähtub, et kohus on otsustanud 5. detsembril 1996. a karistada S.S. kolmekuulise vabadusekaotusega. Kriminaaltoimiku materjalidest (tl 87 - Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuse originaaleksemplar) nähtuvalt on kohtuotsuse esialgset teksti muudetud - muuhulgas ka S.S-le mõistetud kolmekuulist vabadusekaotust üheksakuulise vabadusekaotusega asendades. Kohtuotsuse esialgse teksti muutmisele viitab ka tõkendi muutmise motiveerimine kohtualuse ilmumata jäämisega kohtuotsuse kuulutamise ajaks istungisaali. Tegemist on asjaoluga, mis ei saa nõupidamistoas kohtuotsust tegevale kohtule kuidagi teada olla. Tulenevalt ülalmärgitust on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et 5. detsembri 1996. a otsuse esialgset ja kohtukoosseisu poolt allkirjastatud teksti muutes on Ida-Viru Maakohus rikkunud KrMK §- des 263, 265, 272, 275 sätestatut ning kohtuotsuse kuulutamisel KrMK § 208 lg-s1 ja § 278 lg-tes 1 ja 4 sätestatut. Kuna nimetatud rikkumised on käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tunnistada õigustühiseks S.S-le Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusega mõistetud kolmekuulise vabadusekaotuse asendamise sama kohtu poolt üheksakuulise vabadusekaotusega.
Legislator headnote
AI generated3-1-3-27-97 · Riigikohus: septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja S.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati S.S. Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta 12. augustil 1996. a A asula lähedal koos D.B-ga avas M.M. sõiduauto VAZ-21013 pagasiruumi ja varastas sellest auto tagavararatta. Seejärel varastasid nad N.T. sõiduauto VAZ-2105 paagist 35 liitrit bensiini. Kokku oli varastatu väärtus 680 krooni. Karistuseks mõisteti S.S-le vabadusekaotus üheksaks kuuks poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega asendati S.S-le varem kohaldatud tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - uue tõkendiga - vahi alla võtmisega. Tõkendi muutmise põhjusteks nimetatakse kohtuotsuses asjaolu, et S.S. ei ilmunud kohtuotsuse kuulutamise ajaks istungisaali, samuti vajadust tagada kohtuotsuse täitmine. Ida-Viru Maakohtu sama kohtukoosseis on 10. detsembri 1996. a määrusega veelkord kinnitanud 5. detsembri 1996. a otsusega S.S. suhtes tõkendi muutmist ja kuulutanud S.S. tagaotsitavaks. 13. juunil 1997. a peeti S.S. kinni ja sellest kuupäevast kannab ta vabadusekaotust. Riigikohtule esitatud avalduses taotleb süüdimõistetu S.S. kohtuvigade parandamist Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuses. S.S. märgib, et ta sai väljavõtte Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusest, mille kohaselt on talle karistuseks mõistetud vabadusekaotus kolmeks kuuks ning Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuse koopia, millest nähtub, et talle on karistuseks mõistetud üheksa kuud vabadusekaotust. Väljavõte on lisatud ka kohtuvigade parandamise avaldusele. Avaldaja peab arusaamatuks kahe - erinevate järelmitega - kohtuotsuse olemasolu ning loeb seaduslikuks vaid selle kohtuotsuse, millega teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti tõusetunud kahtluste tõlgendamist süüdimõistetu kasuks ning uue otsusega S.S. karistamist vabadusekaotusega kolmeks kuuks poolkinnises vanglas, t u v a s t a s: Kohtuvea parandamise avaldusele lisatud väljavõttest Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusest nähtub, et kohus on otsustanud 5. detsembril 1996. a karistada S.S. kolmekuulise vabadusekaotusega. Kriminaaltoimiku materjalidest (tl 87 - Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuse originaaleksemplar) nähtuvalt on kohtuotsuse esialgset teksti muudetud - muuhulgas ka S.S-le mõistetud kolmekuulist vabadusekaotust üheksakuulise vabadusekaotusega asendades. Kohtuotsuse esialgse teksti muutmisele viitab ka tõkendi muutmise motiveerimine kohtualuse ilmumata jäämisega kohtuotsuse kuulutamise ajaks istungisaali. Tegemist on asjaoluga, mis ei saa nõupidamistoas kohtuotsust tegevale kohtule kuidagi teada olla. Tulenevalt ülalmärgitust on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et 5. detsembri 1996. a otsuse esialgset ja kohtukoosseisu poolt allkirjastatud teksti muutes on Ida-Viru Maakohus rikkunud KrMK §- des 263, 265, 272, 275 sätestatut ning kohtuotsuse kuulutamisel KrMK § 208 lg-s1 ja § 278 lg-tes 1 ja 4 sätestatut. Kuna nimetatud rikkumised on käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tunnistada õigustühiseks S.S-le Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusega mõistetud kolmekuulise vabadusekaotuse asendamise sama kohtu poolt üheksakuulise vabadusekaotusega.
Full text
3-1-3-27-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja S.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati S.S. Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta 12. augustil 1996. a A asula lähedal koos D.B-ga avas M.M. sõiduauto VAZ-21013 pagasiruumi ja varastas sellest auto tagavararatta. Seejärel varastasid nad N.T. sõiduauto VAZ-2105 paagist 35 liitrit bensiini. Kokku oli varastatu väärtus 680 krooni. Karistuseks mõisteti S.S-le vabadusekaotus üheksaks kuuks poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega asendati S.S-le varem kohaldatud tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - uue tõkendiga - vahi alla võtmisega. Tõkendi muutmise põhjusteks nimetatakse kohtuotsuses asjaolu, et S.S. ei ilmunud kohtuotsuse kuulutamise ajaks istungisaali, samuti vajadust tagada kohtuotsuse täitmine. Ida-Viru Maakohtu sama kohtukoosseis on 10. detsembri 1996. a määrusega veelkord kinnitanud 5. detsembri 1996. a otsusega S.S. suhtes tõkendi muutmist ja kuulutanud S.S. tagaotsitavaks. 13. juunil 1997. a peeti S.S. kinni ja sellest kuupäevast kannab ta vabadusekaotust. Riigikohtule esitatud avalduses taotleb süüdimõistetu S.S. kohtuvigade parandamist Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuses. S.S. märgib, et ta sai väljavõtte Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusest, mille kohaselt on talle karistuseks mõistetud vabadusekaotus kolmeks kuuks ning Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuse koopia, millest nähtub, et talle on karistuseks mõistetud üheksa kuud vabadusekaotust. Väljavõte on lisatud ka kohtuvigade parandamise avaldusele. Avaldaja peab arusaamatuks kahe - erinevate järelmitega - kohtuotsuse olemasolu ning loeb seaduslikuks vaid selle kohtuotsuse, millega teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti tõusetunud kahtluste tõlgendamist süüdimõistetu kasuks ning uue otsusega S.S. karistamist vabadusekaotusega kolmeks kuuks poolkinnises vanglas, t u v a s t a s: Kohtuvea parandamise avaldusele lisatud väljavõttest Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusest nähtub, et kohus on otsustanud 5. detsembril 1996. a karistada S.S. kolmekuulise vabadusekaotusega. Kriminaaltoimiku materjalidest (tl 87 - Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsuse originaaleksemplar) nähtuvalt on kohtuotsuse esialgset teksti muudetud - muuhulgas ka S.S-le mõistetud kolmekuulist vabadusekaotust üheksakuulise vabadusekaotusega asendades. Kohtuotsuse esialgse teksti muutmisele viitab ka tõkendi muutmise motiveerimine kohtualuse ilmumata jäämisega kohtuotsuse kuulutamise ajaks istungisaali. Tegemist on asjaoluga, mis ei saa nõupidamistoas kohtuotsust tegevale kohtule kuidagi teada olla. Tulenevalt ülalmärgitust on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et 5. detsembri 1996. a otsuse esialgset ja kohtukoosseisu poolt allkirjastatud teksti muutes on Ida-Viru Maakohus rikkunud KrMK §- des 263, 265, 272, 275 sätestatut ning kohtuotsuse kuulutamisel KrMK § 208 lg-s1 ja § 278 lg-tes 1 ja 4 sätestatut. Kuna nimetatud rikkumised on käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tunnistada õigustühiseks S.S-le Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsusega mõistetud kolmekuulise vabadusekaotuse asendamise sama kohtu poolt üheksakuulise vabadusekaotusega.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsus S.S. karistamises KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi üheksakuulise vabadusekaotusega. 2. Mõista S.S-le KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistuseks kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. 3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 13. juuni 1997. a. 4. Muus osas jätta Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a otsus muutmata. Kohtuotsus jõustub 10. septembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep