Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-84-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.84.97.255 AI generated

3-1-1-84-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-84-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

3-1-1-84-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue kuu vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu 6. märtsi 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. D. P. tunnistati süüdi selles, et ta karistuse kandmise ajal X Vanglas tarvitas 27. jaanuaril 1997. a kella 21 paiku alkoholi. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas D. P. enda süüdimõistmise põhjusel, et 27. jaanuaril 1997. a ei olnud ta veel teadlik kriminaalvastutuse kehtestamisest alkoholi tarvitamise eest kinnipeetava poolt. Apellandi teades karistati sellise teo eest distsiplinaarkorras ja teda paigutatigi 27. jaanuaril kartserisse alkoholi tarvitamise eest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsus ja D. P. mõisteti süüdistuses KrK § 1773 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et ei ole kummutatud apellandi väide, et ta 27. jaanuaril 1997. a ei teadnud veel vanglas alkoholi tarvitamise eest kriminaalvastutust kehtestava seaduse olemasolust. Tema teada vanglas alkoholi tarvitamine toob kaasa distsiplinaarvastutuse. Vangla tingimustes ei ole seadusandluses toimuvad muudatused kinnipeetavatele koheselt kättesaadavad ja seetõttu ei ole tõendatud kohtualuse tahtlus toime panna kriminaalkorras karistatavat tegu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet. Protestis väidetakse, et 23. jaanuaril 1997. a teavitati kinnipeetavaid KrK § 1773 olemasolust ja kehtimahakkamisest järgmisel päeval ja seda tõendas kohtuistungil tunnistaja V. M. Protesti kohaselt ei omavatki tähtsust see, kas D. P. oli isiklikult teavitatud uue kriminaalseaduse kehtima hakkamisest, sest seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest ega kergenda seda. Kuriteo toimepanemise hetkel D. P. teadis, et tema käitumine on ebaseaduslik ja ta tahtlikult pani toime õigusvastase teo. Kokkuvõttes taotleb kassaator Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas protestis toodud seisukohti, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a otsusega A. G. süüdistusasjas KrK § 1773 järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt, et seaduse avaldamise kohustusega kaasneb riigil ka kohustus tagada avaldatud seaduste kättesaadavus. Vanglas, kus isiku tegevusvabadus on piiratud, on piiratud ka kinnipeetavate võimalused tutvuda koheselt avaldatud seadustega.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-84-97 · Riigikohus: septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue kuu vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu 6. märtsi 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. D. P. tunnistati süüdi selles, et ta karistuse kandmise ajal X Vanglas tarvitas 27. jaanuaril 1997. a kella 21 paiku alkoholi. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas D. P. enda süüdimõistmise põhjusel, et 27. jaanuaril 1997. a ei olnud ta veel teadlik kriminaalvastutuse kehtestamisest alkoholi tarvitamise eest kinnipeetava poolt. Apellandi teades karistati sellise teo eest distsiplinaarkorras ja teda paigutatigi 27. jaanuaril kartserisse alkoholi tarvitamise eest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsus ja D. P. mõisteti süüdistuses KrK § 1773 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et ei ole kummutatud apellandi väide, et ta 27. jaanuaril 1997. a ei teadnud veel vanglas alkoholi tarvitamise eest kriminaalvastutust kehtestava seaduse olemasolust. Tema teada vanglas alkoholi tarvitamine toob kaasa distsiplinaarvastutuse. Vangla tingimustes ei ole seadusandluses toimuvad muudatused kinnipeetavatele koheselt kättesaadavad ja seetõttu ei ole tõendatud kohtualuse tahtlus toime panna kriminaalkorras karistatavat tegu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet. Protestis väidetakse, et 23. jaanuaril 1997. a teavitati kinnipeetavaid KrK § 1773 olemasolust ja kehtimahakkamisest järgmisel päeval ja seda tõendas kohtuistungil tunnistaja V. M. Protesti kohaselt ei omavatki tähtsust see, kas D. P. oli isiklikult teavitatud uue kriminaalseaduse kehtima hakkamisest, sest seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest ega kergenda seda. Kuriteo toimepanemise hetkel D. P. teadis, et tema käitumine on ebaseaduslik ja ta tahtlikult pani toime õigusvastase teo. Kokkuvõttes taotleb kassaator Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas protestis toodud seisukohti, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a otsusega A. G. süüdistusasjas KrK § 1773 järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt, et seaduse avaldamise kohustusega kaasneb riigil ka kohustus tagada avaldatud seaduste kättesaadavus. Vanglas, kus isiku tegevusvabadus on piiratud, on piiratud ka kinnipeetavate võimalused tutvuda koheselt avaldatud seadustega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-84-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue kuu vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu 6. märtsi 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. D. P. tunnistati süüdi selles, et ta karistuse kandmise ajal X Vanglas tarvitas 27. jaanuaril 1997. a kella 21 paiku alkoholi. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas D. P. enda süüdimõistmise põhjusel, et 27. jaanuaril 1997. a ei olnud ta veel teadlik kriminaalvastutuse kehtestamisest alkoholi tarvitamise eest kinnipeetava poolt. Apellandi teades karistati sellise teo eest distsiplinaarkorras ja teda paigutatigi 27. jaanuaril kartserisse alkoholi tarvitamise eest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsus ja D. P. mõisteti süüdistuses KrK § 1773 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et ei ole kummutatud apellandi väide, et ta 27. jaanuaril 1997. a ei teadnud veel vanglas alkoholi tarvitamise eest kriminaalvastutust kehtestava seaduse olemasolust. Tema teada vanglas alkoholi tarvitamine toob kaasa distsiplinaarvastutuse. Vangla tingimustes ei ole seadusandluses toimuvad muudatused kinnipeetavatele koheselt kättesaadavad ja seetõttu ei ole tõendatud kohtualuse tahtlus toime panna kriminaalkorras karistatavat tegu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet. Protestis väidetakse, et 23. jaanuaril 1997. a teavitati kinnipeetavaid KrK § 1773 olemasolust ja kehtimahakkamisest järgmisel päeval ja seda tõendas kohtuistungil tunnistaja V. M. Protesti kohaselt ei omavatki tähtsust see, kas D. P. oli isiklikult teavitatud uue kriminaalseaduse kehtima hakkamisest, sest seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest ega kergenda seda. Kuriteo toimepanemise hetkel D. P. teadis, et tema käitumine on ebaseaduslik ja ta tahtlikult pani toime õigusvastase teo. Kokkuvõttes taotleb kassaator Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas protestis toodud seisukohti, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a otsusega A. G. süüdistusasjas KrK § 1773 järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt, et seaduse avaldamise kohustusega kaasneb riigil ka kohustus tagada avaldatud seaduste kättesaadavus. Vanglas, kus isiku tegevusvabadus on piiratud, on piiratud ka kinnipeetavate võimalused tutvuda koheselt avaldatud seadustega.

Käsitletavas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetavaid, sealhulgas D. P., oleks teavitatud uuest seadusest enne 27. jaanuari 1997. a, millega alkoholi tarvitamine vanglas muutus distsiplinaarüleastumisest kriminaalkorras karistatavaks teoks. Seega puudus D. P. subjektiivne tahe toime panna kuritegu. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi muutmata. 2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub 9. septembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe