3-2-2-6-97 · Riigikohus

3-2-2-6-97

M Ä Ä R U S

Tartus 4. septembril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, Mercedes-Benz

Eesti Autokeskuse AS-i esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 1. septembril 1997. a.

Mercedes-Benz Eesti Autokeskuse AS-i teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

11. oktoobri 1996. a. määruse Aktsiakommertspanga Baltija taotluses Läti Vabariigi

Majanduskohtu 23. mai 1995. a. kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks.

Tallinna Linnakohtu 30. mai 1996. a. määrusega tunnustati Läti Vabariigi Majanduskohtu 23. mai

1995. a. otsust Mercedes-Benz Eesti Autokeskuse AS-lt 46 000 DEM-i võla, 1621 DEMi riigilõivu ja

4600 DEM-i kohtukulu väljamõistmiseks ja pöörati see otsus täitmisele.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et välisriigi

kohtu otsuse tunnustamine ja selle täitmisele pööramine ei ole tsiviilasja lahendamine hagi- ega

erimenetluses, mida käsitleb TsKS § 11. Samas ei piiritle tsiviilkohtumenetlus aga kohtukoosseisu

välisriigi kohtu otsuse tunnustamise taotluse läbivaatamisel. Pealegi esitas taotluse asja kollegiaalseks

läbivaatamiseks eelistungil 15. jaanuaril 1996. a. just erikaebuse esitaja, kes kohtuistungil

kohtukoosseisu suhtes taandust ei avaldanud.

Teistmisavalduses palub Mercedes-Benz Eesti Autokeskuse AS tühistadalinnakohtu ja

ringkonnakohtu määrused ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Uue asjaoluna

nimetab avaldaja välisministeeriumi 11. veebruari 1997. a. kirjas sisalduvat Eesti Vabariigi, Leedu

Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete lepingu (õigusabilepingu) art. 20 tõlgendust, mille

kohaselt ühe lepingupoole kohtud on pädevad arutama hagisid teise lepingupoole territooriumil asuva

juriidilise isiku vastu siis, kui kõnesoleva poole territooriumil asub selle juriidilise isiku haldusorgan,

esindus või filiaal. Sama artikli p. 2 kohaselt võivad kohtud arutada asju ka muudel juhtudel, kui

selleks on olemas poolte kirjalik nõusolek. Vaidlusaluses asjas ei olnud MB Autokeskusel Läti

Vabariigis mingit esindust ning poolte vahel puudus kokkulepe vaidluse allutamiseks Läti kohtute

jurisdiktsioonile.

Vastustaja avaldusega ei nõustu ning palub jätta teistmisavalduse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et kohtumääruste teistmiseks puudub seaduslik alus ja teistmisavaldus tuleb

rahuldamata jätta.

TsKS § 350 lg 1 ja lg 2 p. 1 kohaselt on kohtulahendi teistmise aluseks uued olulised asjaolud, mis ei

olnud ega võinudki avaldajale teada olla. Teistmise aluseks saab olla kohtu poolt tuvastamisele

kuuluv asjaolu juriidilise faktina. Õigusabilepingu nagu teistegi õiguse allikate tõlgendus ei ole uueks

asjaoluks juriidilise faktina ja pole seega ka teistmise aluseks.

Juhinduddes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Mercedes-Benz Eesti Autokeskuse AS-i avaldus Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 11. oktoobri 1996. a. määruse ja Tallinna Linnakohtu 30. mai 1996. a.

määruse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik